Filmi- ja meediablogi

Nüüdismeedia eriala lõpetanu saab päriselt aru sellest, mida hetkel vaja on

Ann Vaida (33) töötab koomikuna, tal on omanimeline koduleht, podcast "See on suvariik" ja ta on õppinud Tallinna Ülikoolis nii riigiteadust kui nüüdismeediat. Koomikutööks ammutab ta inspiratsiooni meediast, nüüdismeedia õppekavas huvitas teda enim meediamajandus ja innovatsioon.

Ann Vaida

 

Tagasivaates: mis olid sinu ootused magistriõppele ja millist kasu lootsid õppimisest saada?

Kui ülikooli läksin, siis oli see eriala esimest või teist aastat. Ja see tundus mulle väga-väga põnev ja ma imestasin, et keegi ei ole veel varem sellist õppekava kokku pannud, kus olid kõik asjad koos, mis mind ka tegelikult huvitasid. 

Mu ootus oligi saada sügavam ülevaade meediamaastikust ning mitte uurida seda ainult ajakirjandusliku vaatenurga alt. Mind huvitasid rohkem ka meediavälja majanduslik pool ja kaasaegsed innovatsioonid, mitte ainult hetkel ajakirjanduses toimuv. Ja seda kõike ma enda arust Nüüdismeedia õppekavast ka sain.

Mis on need olulised märksõnad ja teemad, mis sulle õpingutest on meelde jäänud ja fookuseks jääks sinu enda sisulised ja emotsionaalsed plaanid kogu selle rännaku vältel?

Tegelikult üks osa on tõesti see, et mul on nüüd peaaegu igas meediamajas keegi kursakaaslane, kellega ma saan ühendust võtta, kui ma tahan mingist ideest rääkida. Või, vastupidi, et nad saavad samamoodi minuga kontakteeruda, kui neil on soov minuga mingit ideed jagada. Meil on tekkinud uusi kasulikke tutvusi, oleme kursusekaaslastega juba ka koostööd teinud erinevate projektide osas.

Teisest küljest, just seesama meediamajanduse pool oli minu meelest hästi-hästi huvitav ja väga paeluv, mis on tänapäeval meeletult oluline. Meil oli programmis selline teemablokk, nagu meediamajandus. See sisaldas palju erinevaid aineid ja oli väga heal tasemel.

Kuivõrd on BFM-i Nüüdismeedia magistriõpe aidanud kaasa teie edasisele tööalasele karjäärile ja mis alal te hetkel töötate?

Kohe pärast BFM-i lõpetamist töötasin kommunikatsioonis ja õpitu aitas väga. Tänapäeval otsitakse kommunikatsioonis väga palju just selliseid inimesi, kes, näiteks online-meedias, ei kirjuta lihtsalt artiklit, vaid teevad ka sotsiaalmeediat, pilti, videot, põhimõtteliselt kõike. Selles mõttes on Nüüdismeedia õppekava eelis just ristkasutamisest arusaama süvendamine erinevatel meedia väljadel. Tööampluaa – sotsiaalmeediast kuni ajakirjanduseni – mõtestamiseks oli kindlasti tohutult.

Praegu töötan koomikuna. Selles ametis on kahetsusväärselt palju tööd näiteks sotsiaalmeedias, mille mõtestamiseks ja tajumiseks on õpingutest loomulikult ka kasu olnud.

Kas sinu meelest oli selles õppekavas piisavalt nii praktikat kui ka teoreetilisemat poolt?

Ma olen ise suur teooria fänn ja ei tahtnudki palju praktikat teha. Võib-olla olen ma üks väheseid inimesi, kes mõtleb sedamoodi. Mulle ikka meeldib see, et ülikool on ikkagi tekstide lugemine ja nende mõtestamine jne. Kuid minu meelest sain ka paraja doosi seda praktilist osa, millest kogusin ka kuhjaga infot edasisteks tegemisteks. Näiteks telemooduli inimestega tegime me mingeid sarjakesi ja ma sain selgeks valgustamise põhimõtted, mida ma olen pidanud paar korda isegi kasutama, selline hästi praktiline näide. Igaüks võib soovida kas siis rohkem praktilist või teooriapõhist haridust. Isiklikult arvan, et magistriõpe peaks siiski sisaldama endas ka piisavat teadustekstide lugemist. Viimase näitena tooks välja veel meediamajanduse tunnid, mis olid väga teoreetilised, kus pidime palju lugema, kirjutama esseesid, veel kord lugema, siis jälle kirjutama. Mulle see väga meeldis. 

Mis oleks see lünk, mida Nüüdismeedia magistriõpe tänasel tööturul peaks katma?

Ta annab tööturule hästi ülevaatliku inimese, kes saab tänapäevasest meedia toimimisest üpriski erinevate nurkade alt aru. Et kui sa saad lihtsalt kommunikatsiooniinimese või ajakirjaniku, on nende taju sellest suuremast pildist ilmselt väiksem. Ma ei näe, et ühestki teisest erialast tuleks peale selliseid inimesi. 

Nüüdismeedia magistriõppe vilistlane oskab näiteks mõelda meedia keskkonna peale, saab aru platvormidest, kust seda sisu siis edastatakse jne. Kokkuvõtlikult, ta annab sulle selle inimese, kes nagu saab päriselt aru sellest, mida hetkel vaja on ja kus täpsemalt oleks vaja just oma kohalolekut ära kasutada.

Aga kas oli midagi, millest tundsite õppekavas puudust?

Võib-olla oleks tahtnud paari aine raames rohkem kaasa teha televärki koos teleinimestega. Paari aine puhul tegime teistega koostööd ja mulle meeldis sellest maailmast rohkem teadmisi juurde saada. Kuna BFM-s lihtsalt on nii palju teletegijaid, siis nende tarkust mitte enda kasuks ära kasutada on minu meelest patt.

Lõpuks: Kellele soovitaksid Nüüdismeedia magistriõpet?

Soovitaksin kindlasti inimesele, kes tahavad saada suuremat pilti just tänapäevase meediamaastiku toimimistest aru saada ja mõista, miks mingid asjad on, nagu nad on. Ma arvan, et see ei ole mõeldud ainult sisutootjatele, vaid ta on ikkagi asi, mis on võib-olla mõeldudki sellistele inimestele, kes soovivad mingisuguse laiahaardelisemat teadmist. Soovitaksin inimestele, kes tahavad sügavamalt aru saada, mis meedias toimub.