"Naised teaduses" fookuses: BFMi osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg

Hetkel kogub Tiidenberg andmeid kahe projekti jaoks, üks on H2020 projekt Digigen, mille raames uurib Eesti 16-18 aastaste noorte poliitilist osalust internetis ja interneti abiga. Teine on Rethinking Sexuality, milles uuritakse Rootsi, Soome ja Eesti näitel digitaalset seksuaalkultuuri, seksuaalsuse platvormistumist ja digitaalse seksuaalkultuuri geopoliitilisi iseärasusi. Lisaks kirjutab ta hetkel platvormivõimust ja platvormivalitsemisest ja mõtleb osaluskultuuri peale, konkreetselt fännikirjanduse peale.

Mis Teid teadlasena rõõmustab?

Teadlaseelu suurim eelis on see, et see on stimuleeriv ja vaheldusrikas. Ehkki suurel määral sõltub see projektirahastusest, võib siiski öelda, et teadlane saab oma mõttejõu ja tähelepanu suunata asjadele, mis tõepoolest korda lähevad ja huvitavad on, see on suur luksus. Hetkel Eesti teadlasena rõõmustab teaduseahastuse % tõus (ehkki see on pigem paberil) ja tõus doktorantide tasus.

Millised on murekohad teaduses?

Eesti teadlasena on hetkel murettegev järgmise ETAG teadusrahastusvooru väga väike maht ja laiemalt üldine olukord Eesti teadusrahastuses. Peamiselt pean silmas madalat rahastuse mahtu, aga probleeme on ka teadusrahastuse jaotuses, suunas jagada teadusraha läbi MKMi, ja suunas suurendada rakendus ja ‘kasumipotentsiaaliga’ projektide rahastust alusteaduse rahastamise arvelt. Erialaselt teeb muret Eesti mahajäämus ja süsteemitus digikultuuripoliitika korralduses ja naiivne suhtumine admepõhisesse otsustamisse.

Kuhu teadus liigub? 

Edasi.

Päeva "Naised teaduses" tähistamist alustati ÜRO eestvedamisel 2015. aastal ja selle eesmärk on esile tuua naiste ja tüdrukute oluline roll teaduse arengus. Eestis tähistatakse seda päeva esmakordselt.