Priit Hõbemägi sarjas „Ekspert eetris“: keskpäevasest koroonauudiste ülevaatest on saanud erakondade heade uudiste saade

Kui kriisi puhkedes olid koroonaviirusega seotud uudised mitmeid nädalaid vaieldamatult kõige populaarsemad ja loetumad, siis praegu on Eesti rahvas Priit Hõbemägi sõnul koroonauudistest tüdinenud. „Võib öelda, et koroonateema on kaotamas oma lugejamagneti omadust. Inimesed tunnevad vähem huvi ja tahaksid lugeda midagi muud.“

Ta ei usu, et väljaandeid kordavad juba infot, millest on räägitud. Koroonaviiruse kohta pole tema arvates lihtsalt enam võimalik midagi dramaatilist välja tuua, sest kogu draama on juba olnud. „See nupp on juba põhjas. Kuhugi üle seda keerata enam ei saa.“

Heade uudiste levitamine

Pea iga päev saab Eesti rahvas kell 12 koroonaviiruse leviku ja erinevate piirangute seadmise või leevendamise kohta värsket infot. Kriisikomisjoni ülekanded on Hõbemägi arvates muutunud juba teatud sorti enesereklaami saadeteks. „See on üks põhjus, miks USA president Donald Trump tekitas endale igapäevase koroonapressikonverentsi, kus ta räägib kõigest sellest, mis sülg suhu toob.“

Hõbemägi usub, et võibolla ei peaks ülevaadet nii sageli tegema, aga ilmselt ei soovi erikomisjon seda ära lõpetada. Keskpäevane ülevaade on ajakirjandusõppejõu arvates muutunud teatud mõttes erakonnapõhiseks heade uudiste levitamise saateks, mis on Eesti riigi elanikele kohustuslik. Hõbemägi jaoks tundub, et iga päev kell 12 saabki tulla Eesti rahva ette ja raporteerida oma headest uudistest. Näiteks saab kuulutada, kellele on jagatud maske, millal lubatakse lapsed õue, võibolla saab keegi kinno ja keegi praamiga Saaremaale. See on palju tõhusam, kui näiteks mõni väiksema kuulajaskonnaga raadiosaade, kus kaks ministrit peavad ülejäänud maailma asju arutama.

Mask kohustuslik või mitte?

Priit Hõbemägi ei saa aru, kuidas ei suuda valitsuse liikmed maski kandmise või mittekandmise osas kokkuleppele jõuda, kuigi istutakse päevas tundide kaupa koos.

Meedia jaoks on olnud kriisi ajal probleemiks, et Vabariigi Valitsus ja Terviseamet edastavad infot, mis ei klapi. Näiteks saame päeval uudise, et ühest hooldekodust avastati palju uusi koroonajuhtumeid, aga maakonna statistikas see nii laialt ei kajastu. Priit Hõbemägi arvab, et Eesti Vabariigi erinevad andmebaasid pole kuigi head ja need ei ühildu omavahel. Täpseid andmestike aga vajaksid teadlased erinevate andmete analüüsimiseks ja järelduste tegemiseks. Sellega on õppejõu ja Eesti Ekspressi toimetaja arvates kehvasti. Ajakirjandus aga ei saa mujalt andmeid, kui ametlikest allikatest.

Teine suur probleem on Hõbemägi arvates vastuolulise informatsiooni andmine. Näiteks, kas mask peaks olema kohustuslik ja sotsiaalne norm või mitte. „Sellist asja ei suudeta kokku leppida, kuigi istutakse iga päev tundide kaupa koos. See näitab koostöövõimetust,“ usub Hõbemägi.

Sellises olukorras hakkab ajakirjandus vaatama, mida teevad teised riigid – mida soomlased ja mida näiteks sakslased.

Kuigi inimeste huvi on koroonaviirusega seotud uudiste lugemisel langenud, on see jätkuvalt praegu ja ka ilmselt lähiajal peamine teema meedias. Kuidas ikkagi säilitada terve mõistus ja tarbida uudiseid mõõdukalt? Ega peale terve mõistuse muud ei aita. Priit Hõbemägi soovitab inimestel lugeda uudiseid, mis päriselt harivad ja midagi annavad ning autoreid, kes on end tõestanud.

„Peame ise looma filtri ja valima selle, mis on oluline ja kasulik ning kosutab meid vaimset. Kõik muu, mis sinna filtrisse ei lähe, seda ei lase enda sisse.“

Tallinna Ülikooli sarja „Ekspert eetris“ zoomiseminar Priit Hõbemägiga toimus keskkonnas Zoom 30. aprillil. Seminari modereeris BFMi avalike suhete lektor Mart Soonik

   Vaata salvestust      Kuula podcasti