Digiblogi

Intervjuu DTI direktori Peeter Normakuga

Digitehnoloogiate instituuti juhib edasi senine direktor, professor Peeter Normak, kelle valimiskogu liikmed valisid 8. mail ametisse ka järgmiseks viieks aastaks.

direktor Peeter Normak

Millise pilguga vaatate tagasi senisele ametiajale? 
Direktor vastutab instituudi akadeemiliste suundade arengu, instituudi üldseisundi, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse eest. Minu hinnangul on viimase viie aasta jooksul toimunud nendes valdkondades positiivsed arengud. Kuigi instituudile eraldatud tegevustoetus on olnud juba kuuendat aastat sisuliselt külmutatud, on kõik meie olulised tulemusnäitajad paranenud. Kõiki saavutusi ja edulugusid ei jõua siinkohal üles lugeda. Mainiksin vaid ühte, milleks on IKT teadustegevuse välishindamisel kõrgeima hinde saavutamine mõlema hinnatud parameetri eest. Need olid teadustöö tase ja ühiskonna teenimine.

Eelmisel aastal toimunud töötajate rahuloluküsitlusel struktuuriüksuse kohta olnud seitsmest näitajast kuuel oli instituudi näitaja ülikooli kõrgeim. Ka tulevikuperspektiivid on väga head. Instituudi kõik viis akadeemilist suunda – haridustehnoloogia, infoteadused, inimese ja arvuti interaktsioon, matemaatika ja matemaatika didaktika ning rakendusinformaatika on suuremal või vähemal määral prioriteetsed nii Eestis kui rahvusvaheliselt.

Kuidas hindate struktuurireformiga moodustatud uute instituutide praegust seisu?
Usun, et instituutidel on enam-vähem välja kujunenud oma identiteet, stabiliseerunud on töötajaskond. Piiratud eelarve tingimustes on selgelt keerulisemas olukorras instituudid, kus akadeemiline tegevus nõuab mahuka laboratoorse baasi olemasolu – Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, loodus- ja terviseteaduste instituut ja digitehnoloogiate instituut. Digitehnoloogiate instituut oli varasematel aastatel tänu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse toetusele mõnevõrra paremas olukorras, kuid nüüd, kus arvutiklasside soetamist enam ei toetata, on olukord äärmiselt keeruline.

Millised küsimused/probleemid vajavad veel lahendamist?
Digitehnoloogiate instituudi arenguvõimalused sõltuvad eelkõige ressursi olemasolust. Et avaliku ülikoolina on meie missiooniks panustamine kogu Eesti arengusse, siis on selle täitmiseks vältimatu vajaliku ressursi leidmine. Praegune riigieelarvestrateegia ülikoolide tegevustoetuse suurendamist ette ei näe, mistõttu tuleb laiendada ingliskeelset tasulist õpet, täienduskoolitust, ettevõttelepingute ning teadus- ja arendusprojektide mahtu jne. Kuigi DTI on ainuke instituut ülikoolis, kus üliõpilaste arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud, on instituudis mitu õppekava, kus õppijate arv on ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamise seisukohalt liiga väike. Nendeks on kahjuks eelkõige matemaatika ja õpetajakoolituse õppekavad.

Areng eeldab muutusi, samas on inimese olemuses teatud stabiilsuse taotlus. Innovatsiooni kavandamisel peab arvestama töötajate muutmisvalmidusega.

Millise kogemuse uueks ametiajaks andsid senised viis aastat instituudi juhina?
Direktori tegelikud ülesanded on hoopis laiemad kui need instituudi põhimääruses ilmutatult kujul kirjas on, seda eelkõige instituudi huvide esindamisel väljaspool ülikooli. Osalemine erinevate ekspert-, otsustus- ja muude kogude töös ning suhtlusvõrgustikes on nii mõnigi kord andnud impulsi uuteks algatusteks. Kohati on väljakutseks olnud kooskõla leidmine instituudi ning töötaja arengueesmärkide vahel. Areng eeldab muutusi, samas on inimese olemuses teatud stabiilsuse taotlus. Seega peab mistahes innovatsiooni kavandamisel arvestama töötajate muutmisvalmidusega. See on aga inimestel erinev: mistahes muutus leiab kellegi toetuse ja kellegi vastuseisu. Väljakutse seisab selles, kuidas tagada instituudi areng piiratud ressursside tingimustes nii, et töötajate summaarne rahulolu oleks maksimaalne.

Millised on teie peamised sihid instituudi õppetegevuste alal?
Oluline on saavutada üliõpilaste ja lõpetajate arvu kasv mitmel eestikeelsel õppekaval, aga samuti Eestist pärit üliõpilaste osakaalu kasv ingliskeelsetel õppekavadel. Lähiajal on suureks väljakutseks interaktsioonidisaini ingliskeelse magistrikava käivitamine: see on esimene täielikult veebiõppel toimuv tasemeõppekava Eestis. Direktori ülesandeks on eelpool nimetatud ülesannete lahendamiseks soodsate tingimuste loomine, nagu näiteks matemaatika eriala lisamise taotlemine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonna õppekavade loetellu.

Aga teadlaste ja teaduse toetamisel?
Teadustegevuse sisu ja tase sõltub suuresti professorite võimekusest. Seetõttu näen enda esmaülesandena toetada uute tenuuriametikohtade täitmist võimekate professoritega. Järelkasvu tagamiseks on vajalik nooremteadurite ametikohtade arvu oluline suurendamine. Suurt potentsiaali näen instituudi teadussuundade integratsioonil. Alusdokumendiks direktorile selleks on instituudi nõukogu poolt selle aasta algul vastu võetud instituudi akadeemiliste suundade integreerimise strateegia. 

Toetan õppekavade vahel sünergia suurendamist, aga samuti õppejõudude senisest suuremat kaasamist teadus- ja arendusprojektide täitmisse.

Kuidas saaks suurendada meeskonnavaimu?
Meeskonnavaimu suurendamisele aitab eelkõige kaasa ühistegevus, seda nii õppe valdkonnas, teadus- ja arendustegevuse valdkonnas kui ka vabal ajal. Toetan õppekavade vahel sünergia suurendamist, aga samuti õppejõudude senisest suuremat kaasamist teadus- ja arendusprojektide täitmisse. Samuti on oluline oma tegevusest vastastikku informeerimine ning töötajate laialdane kaasamine otsustusprotsessidesse. Üleinstituudilistest vabaaja-üritustest on hea vastuvõtu leidnud jõulupeod ning kevad-suvised väljasõidud. Suurimaks väljakutseks on eesti keelt mittevaldavate kolleegide kaasamine. 

Millisena näete sihti üliõpilastega suhtlemisel?
Minu suhtlemine üliõpilastega toimub põhiliselt õppetöö kaudu, seda kõikidel õppetasemetel. Magistri- ja doktoriõpe sujub minu hinnangul ladusalt. Bakalaureusekava õppeaines näen esinevat probleemi, mille toob esile ilmselt selle õppeaine eri osade suur seotus: juba ühest loengust puudumisel või koduste ülesannete mittetegemisel on raskem järgnevatest loengutest aru saada. Seega minu siht on järgnevatel aastatel tudengitele veelgi rohkem välja tuua järjepidevuse olulisust.

Kuigi koostöö üliõpilasnõukoguga on hea, näen edaspidi selle tegevuse laienemist. Seda eelkõige akadeemilise tegevuse sisuliste küsimuste käsitlemisel – õppekavade arenduses, üliõpilasteaduse edendamisel, ettevõttepraktika laiendamisel ja näiteks instituudi õppekavade tutvustamisel üldhariduskoolides.

Millisena on teie roll Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel?
Kõik instituudi õppekavad ning akadeemilised suunad on Eesti ees seisvate probleemide lahendamisel olulised. Instituudi akadeemilist tegevust integreeriva valdkonna üldnimetuseks on digipööre (digital transformation). Digipööret peetakse aga majanduse ja laiemalt kogu ühiskonna arengu võtmeteguriks mitte ainult Eestis, vaid ka rahvusvaheliselt. Kui instituudi uue arengukava ettevalmistamise raames külastasime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siis toodi seal prioriteetsena välja andmehalduse ja -analüütika valdkonna spetsialistide koolitamine. Sellele on aga suunatud meie infoteaduse õppekavad.  

Kuidas aitate ellu viia Tallinna Ülikooli rohelise ülikooli kontseptsiooni?
Toetan seda täielikult ja ka ise täidan ülikooli liikmetele antud kümmet soovitust. Näiteks käin tööl jala, ülikoolis kasutan üldjuhul lifiti asemel treppe ja lambivalguse kokkuhoiu eesmärgil on töölaud akna all. IT-maailmas kasutatakse seda mõistet mõnevõrra kitsamalt, mõiste Green IT tähistab eelkõige paberivaba eluviisi. Samas mina omistan sellele mõistele laiema sisu, tähistades sellega igasugust säästlikku ressursikasutust, näiteks inimtööjõu säästlikku kasutust. 

Kas ja kuidas peaks muutuma Tallinna Ülikooli tähtsus ühiskonnas?
Tallinna ülikoolil on suurepäraselt sõnastatud missioon ja visioon. Nendele sobiva sisu omistamisel ja selle järgi toimides kujuneks ka ülikooli positsioon ühiskonnas. Minu hinnangul on ülikool oma missiooni hästi täitnud ja liikumine visiooni suunas on olnud tuntav. Samas tundub, et see teadmine pole piisavalt jõudnud ülikoolist väljapoole. Tallinna Ülikool on tegelikult suurem, kui see tavainimesele paistab.