Ülikoolidel on unikaalne võimalus ja sellest tulenevalt ka kohustus toetada ja nõustada kogukonda sotsiaalsetes, kultuurilistes, majanduslikes ja keskkonnaalastes küsimustes selliselt, et kogu ühiskonna tegevus vastaks jätkusuutliku arengu põhimõtetele. Seetõttu on ka Tallinna Ülikool liitunud Euroopa Pealinnade Ülikoolide Assotsiatsiooni algatusega Roheline Akadeemiline Jalajälg, et osaleda jätkusuutliku arengu põhimõtete igapäevaelu osaks muutmisel. Oleme tihedas koostöös arvamusliidrite, poliitikakujundajate, kogukondade, ettevõtete ja teiste ülikoolidega ning jagame koos nendega rohelisi praktikaid meie ökoloogilise jalajälje vähendamiseks.

Tutvu Tallinna Ülikooli tegevuskavaga jätkusuutliku arengu toetamiseks aastatel 2024-2025.

Vaata ka Tallinna Ülikooli keskkonnasäästlike sündmuste ja koolituste korraldamise hea tava, mis toetab ülikooli kestlikkuse põhimõtteid.

Alates 2022. aastast mõõdab Tallinna Ülikool oma süsinikujalajälgeValisime süsiniku jalajälje mõõtmise esimeseks ehk baasaastaks pandeemia järgse 2022. aasta ja tegime paralleelselt kohe ka järgmise, 2023. aasta analüüsi. Loe raporti koostamise kohta pikemalt siit ning tutvu 2022/2023. aasta süsinikujalajälje raporti ning 2024. aasta süsinikujalajälje raportiga.

Milliseid samme on ülikoolis astutud teadliku tarbimise ja keskkonnasõbralike tarbimisharjumuste poole?
Loe intervjuud Tallinna Ülikooli arendusprorektor Katrin Saksaga.

ÜRO tippkohtumisel 2015. aastal vastu võetud deklaratsioon „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ sisaldab 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki. Mitmed Tallinna Ülikooli teadlaste uurimisteemad aitavad paremini mõista ÜRO ülemaailmse säästva arengu eesmärkide vajalikkust Eesti kontekstisVaata ühe minuti loenguid, kus meie teadlased selgitavad säästva arengu teemasid.

Kümme rohelist soovitust ülikooli liikmetele

  • Linnas liikumine. Tule ülikooli jalgsi, ühistranspordi või jalgrattaga. Autoga tule ainult siis, kui tõesti muidu ei saa. Meie ülikool on Eesti ainuke ülikool, kuhu saab sõita trammiga, mis on üks keskkonnasõbralikumaid liiklusvahendeid.
  • Treppidel liikumine. Korruste vahel kasuta liikumiseks võimaluse korral treppi. Lifti kasuta vaid rohkem kui kolme korrusevahe läbimiseks, ülevalt alla tule mööda treppi.
  • Ruumide õhutamine. Talvel ava aken ruumi õhutamiseks, mitte temperatuuri reguleerimiseks. Ruumisoojust reguleeri kütteseadmega.
  • Kohvijoomine. Kasuta kohvi (aga ka tee ja vee) joomiseks isiklikku tassi, nii saad ülikooli kohvikutes ka soodustust. Kohvipauside korraldamisel kasuta korduvkasutatavaid nõusid. Kui siiski tekib vajadus ühekordsete nõude järele, eelista taaskasutatavat materjali. Kohvilaua katmisel eelista eestimaist,võimaluse korral mahedat ja võimalikult vähe töödeldut.
  • Energiatarbimine. Seadista arvuti ja muud töövahendid minimaalse energiatarbimise režiimile,vajaduse korral küsi abi IT-osakonnast.
  • Printimine. Prindi vaid siis, kui on tõesti vaja, ning soovita seda ka teistele. Koosolekumaterjale jm dokumente ei ole vaja printida: ülikoolis on WiFi ja kõik elektroonilised materjalid on igal hetkel kättesaadavad. Võimaluse korral seadista printer väikseima tahmakasutuse režiimile. Kontrolli, kas printer võimaldab trükkida lehekülje mõlemale poolele – kui jah, siis kasuta seda võimalust.
  • Prügi sorteerimine. Tekita võimalikult vähe prügi. Kuna seda siiski tekib, sorteeri prügi järgmiselt: paber, orgaanilised jäätmed ja pakendid, mida saab uuesti kasutada.
  • Kasuta vett mõistlikult. Ära jäta vett jooksma, võta vaid nii palju kui tarbid.
  • Valgustus. Ruumist viimasena lahkudes kustuta tuli.
  • Ole eeskujuks. Isiklik eeskuju mõjub ja muudab kõige enam.

KOOSTÖÖ JA TEADUS

KEKO klaster

Ühiskonnal on täna hulgaliselt andmeid ja tõenduspõhiseid teadmisi drastiliselt halvenevast keskkonnaolukorrast ning teaduspõhiseid lahendusi nende ületamiseks. Ent keskkonnaprobleemide sisuline teadvustamine, nagu ka loodusteadlaste poolt pakutud lahendused (nt ökoloogiline taastamine, taastav põllumajandus, püsimetsandus, tasaareng) ei jõua seaduseandjate ning otsustajate poolt jõustatavatesse praktikatesse või jõuavad moonutatult. 

TLÜ KEKO klaster - keskkonnamuutustega kohanemise ja nende mõjudega leevendamise klaster

Baltic University Programme (BUP)

Tallinna Ülikool on Eesti BUPi liikmeskonnas olevat ülikoolide eestvedaja. 

BUPi põhitähelepanu on alates selle loomisest 1991. aastal olnud jätkusuutliku arenguga seotud küsimused. Teemad, millega BUP võrgustikus tegeletakse, on kliimamuutused, taastuvenergia, jätkusuutlikud ühiskonnad, kestlikud veevarud, linnade- ja maapiirkondade areng, jätkusuutlik mobiilsus, ringmajandus, jätkusuutlik turism, jätkusuutlik haridus ja jätkusuutlik toidu tootmine. 

Baltic University Programme