Kuidas luua usaldusväärseid tehnoloogiaid — intervjuu Siddharth Gulati'ga

Pärast bakalaureuse kraadi omandamist Indias alustas Siddharth Gulati magistrantuuris Inglismaal Liverpoolis. Pärast lõpetamist tegi ta Macaos uurimistööd ja otsis doktorikraadi omandamise võimalusi Euroopas. "Saatsin inimestele laiali e-kirju, küsides, kas nad tahavad minu doktorikraadi juhendada. Kirjutasin ka professor David Lamasile ja ta oli valmis minuga koostööd tegema. Niimoodi kandideerisin ma Tallinna Ülikooli ja nüüd saingi doktorikraadi."

Mis teemal Te oma lõputöö kirjutasite ja kuidas leidsite tee selleni?

Minu lõputöö käsitles skaala väljatöötamist, mis mõõdab inimeste usaldust konkreetse tehnoloogia vastu põhinedes tagasisideküsimustikul. Uuringu tulemuste põhjal saab seejärel kujundada tehnoloogia usaldusväärsemaks. Võimalus on minna ka veidi sügavamale ja uurida, miks inimesed konkreetset tehnoloogiat ei usalda ja miks nad vastasid nii, nagu nad vastasid.

Minu üks juhendajatest, Sonia Sousa, oli juba töötanud välja mudeli. Minu ülesanne oli seda mudelit katsetada erinevate tehnoloogiate peal, et näha, kas saame seda mudelit usalduse mõõtmiseks kasutada. Aga pean siinkohal aus olema, ma ei valinud seda teemat endale ise. Siiski oli mul mõningaid võimalusi mõjutada enda uurimistöö kulgemise suunda.

 

Millised on võtmetegurid, et mõõta usaldust tehnoloogia vastu?

Minu Ph.D. uuringutes määratlesin kolm erinevat tegurit, mis mõjutavad usaldust konkreetse tehnoloogia vastu. Esiteks kompetentsus – kui pädevana tunneb end lõppkasutaja selles, mida konkreetne tehnoloogia võimaldab teha. Teiseks on interaktsiooni disainis kasutusel midagi, mida nimetatakse heatahtlikkuseks (ingl benevolence). Oluline on kaardistada seda, millised kasutajaliidese elemendid võimaldavad kasutajale head kasutuskogemust. Lihtsustatult võib öelda, et heatahtlikkus tähendab rakenduse abivalmidust. Kolmas tegur oli riskitaju. See tähendab sisuliselt seda, kui suurel hulgal tunneb kasutaja, et konkreetse rakenduse kasutamisel võivad olla tema jaoks negatiivsed tagajärjed.

 

Kas teie väljatöötatud skaalat on juba kasutatud usaldusväärsemate rakenduste kujundamiseks?

Sellega ma praegu tegelengi. Doktorikraadi lõpu poole palkas mind inimese ja arvuti interaktsiooni labor töötama ühe projekti kallal. Ülikool oli arendanud veebiplatvormi TrustedUX, kuhu igaüks saab sisse logida ja koostada küsitlusi, et inimesed saaksid rakenduse kohta tagasisidet anda. See rakendus analüüsib küsitlust automaatselt ja koostab erinevaid diagramme, mis näitavad, kuidas inimesed rakendusse suhtuvad ja kas nad usaldavad seda või mitte.

Nüüd aga soovin ma astuda veel ühe sammu edasi. Teen hetkel koostööd mitmete oma sõprade ettevõtetega Inglismaal ja Saksamaal. Tahame tehisintellekti ja masinõppe abil välja töötada sellise platvormi, mis ei paku kasutajale ainult küsitluste põhjal analüüsitud tagasisidet vaid tahame neile öelda ka seda, kus rakenduses probleem täpselt on ja kuidas usaldusskoori oleks võimalik suurendada. 

Kuid kujutage ette olukorda, kus keegi usaldab rakendust liiga palju. On olemas rakendusi, mis tunduvad väga usaldusväärsed ja pakuvad head kasutajakogemust, kuid varastavad kõik inimese andmed. Me ei taha, et inimesed usaldaksid liiga ebausaldusväärset rakendust. Seega on oluline tõmmata eetiline piir liigse usalduse ja madala usalduse vahel, selle kallal ma praegu töötangi.

 

Kas me peaksime usaldama meid ümbritsevat tehnoloogiat?

Ma arvan, et meil pole valikut. Näiteks kasutavad paljud arstid tänapäeval haiglates tehisintellekti patsientide vähi skriinimiseks ja mitte ainult. Kui ma ei eksi, siis Eestis rakendatakse tehisintellekti ka õigussüsteemis selleks, et hinnata vanglas viibivate inimeste varasema tegevuse ja harjumuste põhjal uue kuriteo toimepanemise tõenäosust. Seega ma arvan, et meil pole valikut. Miida me kaasaegsete tehnoloogidena teha saame, on keskenduda tehnoloogiate loomisel inimkesksetele väärtustele. Me ei tohiks tugineda sellele, et vajaduse olemasolul kasutatakse rakendust niikuinii, vaid peaksime püüdma luua kiiremaid ja läbipaistvamaid rakendusi. Meil on küll valik tehnoloogiat mitte usaldada, kuid siis peame leidma alternatiivi ja muutma selle usaldusväärseks.

 

Doktoritöö kirjutamine on kindlasti väljakutse, mis vajab pidevat enesemotiveerimist. Millised olid teie näpunäited selle teekonna jooksul, et edukalt lõpptulemuseni jõuda?

See oli kindlasti keeruline, sest panin sellesse palju tööd. Minu jaoks oli kaks motiveerivat tegurit. Esiteks, see on väga oluline kõigile, kes lõpetavad doktorikraadi, et sa omad head inimeste tugisüsteemi. Mul on sõpru üle kogu maailma, suurepärased korterikaaslased ja mu imeline tüdruksõber Saksamaalt. Ta oli minu suurim motivaator esimesed kolm aastat, kui ma teda Saksamaal külastasin. Me veetsime palju aega koos ja see viis mind edasi. Me plaanisime oma päeva selliselt, et töötasime samal ajal ja teadsime, et õhtul saame koos aega veeta. Pärast seda veetsin palju aega reisides. Eestis üürisin ma metsas majakesi ja veetsin aega inimestest eemal. Tahtsin vähendada segavaid faktoreid ja keskenduda iseendale, minna välja ja nautida loodust.

 

Kirjeldage mõnda meeldejäävat või naljakat sündmust, mis lõputöö kirjutamise ajal juhtus.

See on naljakas ja ka väga piinlik, aga ma ütlen teile sellegipoolest. Mäletan siiani oma kõige esimese uurimistöö tähtaega. Ma ei olnud Eestis vaid ühes Saksamaa väikelinnas. Tähtaeg oli südaööl ja tähtajani oli jäänud vaid paar minutit. Võtsin sülearvuti ja esitasin uurimistöö täpselt südaööl tualetist. Olin kindel, et see saab olema tohutu läbikukkumine, kuid see võeti vastu ja on nüüd üks minu enimtsiteeritud uurimistöid.

Kuidas Teie uurimustöö maailma muudab?

Maailma see veel ei muuda, kuid sellel on olnud mõju küll. Minu uuringule on viidatud juba 74 korda. Olen tagasihoidlik inimene, kuid mul on selle üle hea meel – seda on päris palju arvestades, et ma olen doktoriõpingud äsja lõpetanud. Mul on praegu ka hea töökoht ja saan oma uurimistööd edasi arendada. Kokkuvõttes, teema on oluline ja maailma see veel ei muuda, kuid annan endast parima.

 

Millised on Teie elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elada?

Ma ei ole küll usklik, aga mulle meeldib üks Piiblist pärit ütlus: "Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehakse." Minu jaoks on oluline olla teiste jaoks olemas ja anda endast parim, et kohelda iga inimest austuse ja lahkusega. Minu jaoks ei ole olemas sellist asja nagu professor või doktor – me kõik oleme inimesed.

 

Kirjeldage raamatut, mida olete hiljuti lugenud ja mida soovitate ka teistel lugeda.

Häid raamatuid on nii palju. Üks raamat, mis mulle praegu väga meeldib, kannab nime "Scary Smart: The Future of Artificial Intelligence and How You Can Save Our World". Selle on kirjutanud Mo Gawdatilt, kes töötas varem Google'is. Raamat räägib sellest, kui intelligentseks on muutunud tehisintellekt ja kuidas inimesed ei näe tehisintellekti arendamise eetilisi tagajärgi. See heidab düstoopilisele tulevikule täiesti uue valguse. Kui me ei keskendu tehnoloogia disainimsel inimeste vajadustele, võime teha midagi väga rumalat.