Kunst ja IT: kuidas loomeinimene satub IT-d õppima?
Emma Loore Tae on alati pidanud ennast pigem loominguliseks inimeseks, kuid ometigi on tema teekond jõudnud Tallinna Ülikooli informaatika erialale, kus ta kaitses äsja tublile tulemusele oma lõputöö. Uurime, kas IT maailmas leidub kohta ka loomeinimesele?
Õppisin Tallinna Ülikoolis informaatika erialal, digitaalse meedia suunal. Seda kuidas ma informaatikani jõudsin, ei oska ma siiani hästi seletada, sest gümnaasiumis olin ma kunstisuunaga klassis, kõik minu hobid olid samuti pigem loomingulised ning arvutimaailmaga sellisel kujul polnud ma varem kokku puutunud. Küll aga meeldis mulle väga matemaatika ning ülikoolide ja erialadega tutvudes hakkasin ma vaikselt huvituma veebidisainist ja seega otsustasin kandideerida informaatika erialale.
Palun tutvusta meile oma lõputööd. Kas sa said lõputöös ka oma kunstilist poolt väljendada?
Minu lõputöö kannab nime “Digilahenduste disainisüsteem Tallinna Ülikoolile” ning see läheb väga hästi kokku minu praeguse tööga, milleks on digitaalne disainer. Mu igapäeva töö on täielik kombinatsioon ülikoolis õpitust ning ammusest huvist kunsti vastu, sest puutun kokku nii illustratsioonide, liikuvate piltide kui ka veebidisainiga.
Minu lõputöö eesmärk oli luua Tallinna Ülikoolile disainisüsteemi alge, mida loodetavasti tulevikus edasi arendatakse. Disainisüsteem on lihtsasti öelduna ettevõtte või organisatsiooni korduvkasutavate komponentide, koodilõikude, disainielementide ning standardite kogu. Hetkel on ülikoolil olemas stiiliraamat, kuid see pole kergesti kättesaadav ja mugav kasutada. Disainisüsteem oleks kasulik igale inimesele, kes soovib Tallinna Ülikooli stiilis midagi disainida või arendada, sest sealt saaks vaadata disainireegleid ja alla laadida vajalikke komponente. Lisaks veebi elementidele leiduks disainisüsteemis ideaalis ka näiteks esitluste, bännerite ja plakatite malle ning muud sarnast. Ehk siis kogu kompott disainimiseks.
Milliseid oskuseid sa lõputöö käigus omandasid ja kas need on sulle ka kasuks tulnud?
Kui aus olla, siis enne lõputöö tegemist ei olnud ma disainisüsteemidega väga kokku puutunud. Teadsin, et on olemas stiiliraamatud, kuid disainisüsteem oli minu jaoks pigem uus mõiste. Mida rohkem ma selle kohta lugesin ja uurisin, seda rohkem sain aru, kui olulise teema otsa ma olin sattunud. Eelkõige just digitaalse disaineri vaatenurgast, sest alates lõputöö kirjutamisest saati olen ma pidanud väga mitme disainisüsteemiga tööd tegema.
Lõputöö kirjutamise käigus arenesin tohutult, sest lisaks sellele, et avastasin enda jaoks midagi nii huvitavat ja vajalikku, siis sain ka harjutada veebidisaini, prototüüpimist Figmas ning kasutajatestimist ja intervjuude tegemist. Kogu töö käigus sain ühtlasi aru, kui väga mulle see valdkond meeldib.
Kellena sa näed ennast tulevikus töötamas?
Nagu ma eelnevalt juba mainisin, siis hetkel olen digitaalne disainer ühes agentuuris. Tegelikult ma olen alati teadnud, et kui valida IT valdkond, siis disaini pool, seega pole ma üleliigselt pingutanud, et heaks arendajaks saada.
Küll aga läksin ma 2021. aasta sügisel ühte Rootsi tarkvaraarenduse start-up’i digitaalse tootejuhi praktikandiks (ingl digital product management). See küll ei ole rangelt IT valdkond, kuid digitaal tootejuhtidel on suureks eeliseks IT tausta olemasolu. Lisaks on see tööturul väga hinnatud positsioon.
See kogemus oli küll väga lahe ja arendav, kuid ma tundsin puudust disainist, seega hetkel usun, et digitaalne disain või veebidisain on see, millega ka edaspidi tegeleda tahan. Aga IT valdkond on suur ja katsetama peab erinevaid alasid.
Sa valisid informaatika erialal digitaalse meedia suuna. Kuidas sulle läbi "digimeediku" silmade informaatika eriala tundus ja kellele sa soovitaksid just seda suunda informaatika õppekaval?
Kuna mul ei olnud ülikoolile eelnevalt kogemust programmeerimisega, siis oli mul palju pusimist just sellega. Kuid kõik (veebi)disaini puudutavad kursused mulle väga meeldisid ning möödusid pigem sujuvalt.
Mida ma olen aru saanud on see, et väga mitmed inimesed, kellele meeldiks saada UX/UI (kasutajakogemus ja kasutajaliides) disaineriks, ei taha läbi teha programmeerimise ning matemaatika poolt informaatikas, kuid ma usun, et teadmine kuidas asjad kardinate taga toimuvad annab UX/UI disainerina suure eelise inimeste ees, kes pole mõlemat poolt (backend ja frontend) proovinud.
Üldiselt usun, et kui on vähegi huvi digimaailma vastu ning piisavalt enesedistsipliini, et läbi teha ka mõned kursused, mis võivad olla veidi keerulisemad, siis informaatika on tuleviku mõttes väga kasulik eriala, mida õppida. Ühtlasi, minu pealt vaadates on täiesti võimalik edukalt lõpetada ka siis, kui ülikoolile eelnevalt on 0 kogemust arendamises. :)
