“Martin Sillaots: Digitaalsete õpimängude õppekava ühendab pedagoogika, tehnoloogia ja kunsti!”

Martin, millega tegeleb Digitaalsete õpimängude magistriõppekava?

DLG on rahvusvaheline kaheaastane magistriõppekava, mis toob kokku arendajad, kunstnikud ja õpetajad, et üheskoos luua õppetöös kasutatavaid mänge. Eesmärk ei ole vaid meelelahutuslike mängude loomine, vaid ka selliste mängude arendamine, millel on sügavam hariduslik või tõsine väärtus.

Kui populaarne on mängude kasutamine hariduses Eestis ning kuidas neid täna kasutatakse?

Populaarsus on pidevalt kasvanud. Kui 10 aastat tagasi polnud see teema üldse arutlusel, siis tänapäeval on mängud saanud oluliseks osaks õppeprotsessist. Me ei saa seda arengut peatada – pigem saame sellest kasu lõigata.

Miks mitte kasutada mänge õppetöös? Olen kindel, et pole õpetajat, kes ei oleks mingil moel mängulisi elemente rakendanud. Näiteks Kahoot on laialdaselt kasutusel, mänguline õpe on levinud nii koolides kui ka lasteaedades. Ka kõrgkoolides kasutatakse simulatsioone.

Sel aastal pakub DLG tudengitele õppemaksu soodustus. Kas saaksite sellest algatusest veidi lähemalt rääkida? 

DLG õppekava on tasuline. Soodustuste eesmärk on võimaldada õppima asuda neile, kellel on suur huvi ja head eeldused, kuid kelle rahalised võimalused võivad olla piiratud.

Soodustus on avatud kõigile ning jaguneb vastavalt õpitulemustele või sisseastumispunktidele. Parim tulemus annab 75% soodustust, teisele kohale 50% ja kolmandale 25%. Iga semestri lõpus hinnatakse tulemusi uuesti.

Lisaks plaanite sel aastal kasutada intervjuu simulaatorit. Kuidas selline idee tekkis ja mis on simulaatori eesmärk?

Selle simulaatori loomisel oli kolm peamist eesmärki.

Esiteks sooviksime, et kandidaatidel oleks selge ettekujutus sellest, mida see õppekava endast kujutab.

Teiseks tahtsime vähendada kandidaatide stressi. Kuigi oleme siin sõbralikud, võivad kandidaadid olal vastuvõtu vestluse ajal närvis, sest nad ei tunne veel meid. Me ei soovi, et keegi saaks vähem punkte ainult seetõttu, et närv veab alt. Võib-olla on tal tugev taust, kuid ta ei suuda seda pinges olles esitleda.

Kolmandaks tahtsime lihtsalt näidata, mida me sellel õppekaval teeme. Kasutame mänge ja digilahendusi, mitte ainult õppetöös vaid ka muudeks haridusega seotud tegevustes.

Millise taustaga tudengeid oma programmi ootate? Kas varasem kogemus mängude loomisel, disainis on oluline või saab selleta hakkama?

Kõige olulisem on see, et inimesel oleks motivatsioon ja huvi luua tõsimänge või et tal oleks ideid nende arendamiseks ja kasutamiseks õppetöös või töökeskkonnas.

Kõik on teretulnud, kuid seni on sisseastujad peamiselt olnud: arendajad, kes oskavad digitaalseid mänge programmeerida; kunstnikud, kes suudavad luua mängude graafikat või heli; õpetajad, kes oskavad siduda mängudisaini pedagoogika ja didaktikaga ning leida võimalusi mängude rakendamiseks ja testimiseks õpilastega.

Kui räägime õpetajatest, ei pea me silmas ainult kooliõpetajaid – see võib olla ka lasteaiaõpetaja, koolitusjuht või tugiisik töökohal toimuvas õppes. Mäng on väärtuslik tööriist paljudes erinevates valdkondades.

Mis teeb selle programmi teistest sarnastest erilisemaks?

Ma tean, et sarnased õppekavad eksisteerivad nii Euroopas kui ka Ameerikas. Enamasti on need seotud meelelahutuslike mängude loomisega. Meie puhul on fookus aga sellele, et tahame integreerida ja kombineerida kolme valdkonda: pedagoogika, tehnoloogia ja kunst. Kuigi meie fookus on haridusel, ei tähenda see, et meie tudengid peavad looma ainult hariduslikke mänge – nad saavad arendada mänge, mis neid tõeliselt huvitavad.

Te tihti kasutate sõna "tõsimängud", kirjeldades DLG õppekava. Mis teeb need "tõsiseks"?

Need on mängud, mis on loodud kindlat eesmärki silmas pidades, mitte pelgalt meelelahutuseks või raha teenimiseks.

Õppemängud on üks näide tõsimängudest, mille eesmärk on midagi õpetada. Samuti on olemas mängud, mis on suunatud käitumise muutmisele või teatud oskuste arendamisele. Tõsimängude valdkond on väga lai – esimesed sellised mängud loodi militaarvaldkonnas, kuid tänapäeval on need laialdaselt kasutusel ka näiteks meditsiinis. Näiteks meditsiinilised tõsimängud aitavad patsientidel mänguliselt järgida raviplaani või sooritada operatsioonijärgseid taastusraviharjutusi.

Hea tõsimäng on see, kus tõsine eesmärk ja meelelahutus on nii hästi integreeritud, et mängija tunneb, et ta lahutab meelt, kuid tegelikult õpib.

DLG'l on sel aastal plaanis avada mängustuudio. Kuidas te seda ette kujutate ja millisele sihtrühmale see on mõeldud?

Erinevate ainete raames arendavad üliõpilased meeskonnana erinevaid mänge. Kavandame, prototüübime, arendame ja testime. Kuid probleemiks on see, et tihti lõpeb see kõik aine lõppedes. Sellest on kahju, kuna paljud ideed on väga huvitavad, ning oleks tore, kui saaksime nendega edasi minna. Meil on plaan luua üksus, mida hetkel nimetame Mängustuudioks, kus tudengid saaksid toetust oma mängu arendamiseks ideest kuni mängu avaldamiseni. Selline formaat aitaks luua rohkem mänge ja arendada neid edasi. 

Sellel stuudiol on ka teine sihtgrupp – ettevõtted, organisatsioonid, isikud, nii ülikooli seest kui väljast. Tihti pöörduvad nad meie poole, paludes luua mänge. Nii saab meie stuudiost platvorm, mille kaudu kliendid saavad oma unikaalseid ideid ja projekte mängude kujul ellu viia.

Sel aastal tähistab DLG õppekava oma 10. aastapäeva! Millised on olnud nende aastate suurimad saavutused?

Sellele küsimusele vastaksin nii:

• 150 tudengit 40 riigist
• 85  lõpetanut
• 7 liikmelise tõsimängude uurimisgrupi loomine
• Rahvusvahelise mänguuuringute konverentsi korraldamine (DEEGS 2022)
• Game Jam’id, hackathonid, seminarid ja lauamänguõhtud
• Mitmetes rahvusvahelistes uurimis- ja arendusprojektides osalemine. Hetkel käimasolevad projektid on näiteks Super Cyber Kids ja The Big Game Project.

Meie uurimisrühma kõik liikmed on oma eriala spetsialistid, kes kõik annavad oma unikaalse panuse. Enamus tudengeid on väga loomingulised. Nende ideed ja entusiasmi toovad meeskonda värsket energiat ja uusi vaateid, mis aitab meil kõigil üheskoos edasi areneda.

 

Tutvu õppekavaga