Tervisejuht

Tervisejuht

Õppetase Rakenduskõrgharidus

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi õppekaval õppijal on võimalus omandada rakenduskõrgharidus, mille tulemusel saavutatakse head teoreetilised lähtekohad ja praktilised oskused ning kogemused rahvatervise valdkonnas. Praktika osakaal õppekavas on mahus 30 EAP-d, mis enamasti viiakse ellu kolledži praktika partnerite juures (näiteks Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeerium, omavalitsused jne). Õppekava eesmärk on pakkuda tervisedenduse valdkonnas töötavatele spetsialistidele haridus, mis võimaldamaks edukalt täita ülesandeid rahvatervise ja tervisepoliitika valdkonnas. Õppekava läbides on võimalik valida toitumisnõustamise suund, mis oma olemuselt tähendab, et 30 EAP raames läbitakse kursused, mis toetavad otseselt toitumisnõustamisega seonduvate pädevuste ja oskuste omandamist, sh toitumisnõustaja kutseeksami edukat sooritamist.

Keda ootame õppima?

Tervisejuhi õppekavale ootame kandideerima kõiki, kel on huvi toitumisnõustamise, üksikisiku, organisatsiooni, paikkonna või riigi tasemel tervisedenduse korraldamise ja juhtimise vastu. Tänu sessioonõpe vormile, on õppimine Haapsalu kolledži tervisejuhi õppekaval sobilik töötavale täiskasvanule - üldjuhul toimub õppetöö neljapäevast laupäevani üle nädala ning paindlik lähenemine toetab praktika läbimist.

Miks tulla meile õppima?

Eesti tervisedenduse valdkonna areng eeldab positiivseid muutusi keskkonnas, et tervislikud valikud oleksid lihtsamini kättesaadavad. Muutusi on võimalik suunata nii enda isikliku kui organisatsioonide tervisekäitumise ja terviseprogrammide juhtimise kaudu. Õppeprotsess on tihedalt seotud kolledži allüksusena tegutseva Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskusega, olles üheks praktikabaasiks. Lisaks saab praktikat läbida erinevates tervisedendusega tegelevates riiklikes või erasektori asutustes. Soovijatel on võimalus sooritada osa õppetööst ja/või praktikast välisriikide kõrgkoolide juures.

Rakenduskõrgharidusega tervisedenduse spetsialistidel on võimalus suunduda tööle avalike või erasektori organisatsioonidesse. Muuhulgas on mitmed tervisejuhi õppekava vilistlased loonud eraettevõtteid, pakkudes tervisedenduslikke teenuseid, sh toitumise ja liikumise alast nõustamist.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

  • Tervisedenduse valdkond on Eestis pidevas muutumises, mis seab tingimused ka kolledžile, olemaks õppekava arenduses kursis ühiskonnas nähtuvate valdkondlike muutmisvajadustega. Nii on tervisejuhi õppekava arenduseks rakendatud koos Soome kõrgkooli Metropolia ja Haapsalu Kutsehariduskeskusega Interreg Central Baltic programmi 4-aastane suurprojekt, uuendamaks õppekava kümne kursuse võrra. Projekt lõpeb aastal 2020, mis tähendab, et veel mitmete kursuste üliõpilased saavad projektitegevustest osa.
  • Kolledži erialade rakenduslik iseloom toetab õppetöö rikastamiseks osalemist erinevates projektides, sh välisprojektides
  • TLÜ Haapsalu kolledž on Safe Community võrgustiku liige ning 2015. aastal kinnitati kolledžile tugikeskuse staatus, mille roll on nõustada kogukondi, maakondi, organisatsioone, ettevõtteid vigastuste ennetamise valdkonnas. Igal kevadel toimub Haapsalus koos üliõpilastega korraldatud tervisekonverents, kuhu on kaasatud mitmed välisülikoolide partnerid (Tjumeni Riiklik Ülikool, Norra ülikool Nord).
  • Õpingute lihtsustamiseks pakub Tallinna Ülikool välja võimaluse kandideerida erinevatele toetustele ja stipendiumitele.
  • Lisaks osalevad tervisejuhi üliõpilased Haapsalu kolledži rahvusvaheliste tervisekonverentside korraldamises.

Õppekava- ja ained

Tervisedendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning tugevdada seeläbi oma tervist. Tervisejuhi õppekava annab sisseastujale üldteadmised tervisedenduse alustest, tervist mõjutavatest protsessidest ning õpetab oskusi töötamaks rahvatervise valdkonnas.

Professionaalne arengu mooduli peamiseks eesmärgiks on luua üliõpilasele võimalused professionaalseks arenguks, uurimistööde kavandamise, 
läbiviimise ja analüüsimise oskuste kujundamiskes.

Tervisedendaja kompetentsuse mooduli peamiseks eesmärgiks on luua üliõpilasele võimalused tervisedenduse kontseptsioonide, alusteooriate, tervisedenduse spetsialisti rolli mõistmiseks, tervist toetava keskkonna loomise põhimõtetest.

Toitumisnõustamise mooduli peamiseks eesmärgiks on luua üliõpilasele võimalused toitumisnõustaja kutsealane pädevuse arenguks.

Tervisejuhi õppekava praktilise poole eesmärgiks on luua eeldused erialaste teadmiste ja oskuste omandamiseks ning kogemuste saamiseks terviseprogrammide läbiviimisel, organisatsioonide ja ettevõtete terviseprotsesside juhtimisel ja ennetustegevuste korraldamisel.

Tutvu õppekavaga

Olulised erialaained

Tervisedendaja kompetentsuse ja professionaalse arenguga seotud õppeained:

  • Tervisedenduslikud strateegiad ja poliitikad - Tutvustatakse teoreetilist ja praktilist tööd tervisepoliitikas, kontsentreerudes põhiliselt tervisepoliitika protsessi teooriale ja illustreerides seda Eesti ja rahvusvaheliste näidetega. Antakse ülevaade paikkonna/kogukonna mõistest, kogukonna arengustrateegiatest, mis aitavad mõjutada kogukonna tervist.
  • Meedia ja kommunikatsioon tervisedenduses - Tutvutakse kaasaegsete tervisekommunikatsiooni teooriatega, kommunikatsiooni ja meedia erinevate meetoditega ning nende rakendamisega tervisedenduses.
  • Elustiili nõustamine ja kootsing - Kursuse eesmärgiks on anda ülevaade nõustamise põhimõtetest, mudelitest ja teooriatest. Harjutatakse nõustamistehnikaid ja (elustiili) nõustamisoskusi tervisedenduses.

Toitumisnõustamisega seotud õppeained:

  • Toitumisõpetus - Õpetatakse iseseisvalt valima ja kasutama meetodeid ning vahendeid toidualase informatsiooni kogumiseks ning seda kriitiliselt ning loovalt tõlgendama. Õpetatakse praktiliselt kasutama toitumisalaseid arvutusmeetodeid kindla toitumisülesande lahendamiseks. 
  • Toitumise ealised eripärad - Üliõpilastele antakse teadmised ja oskused kuidas anda toitumissoovitusi erinevas eas inimestele toitumiseks ja nende toitlustamiseks ning kuidas toetada nende elukvaliteeti võimalike toitainete imendumishäirete ja ealiste protsesside korral toitumisvigade vältimisega.
  • Liikumisfüsioloogia ja terviseseisundi hindamise meetodid - Luuakse eeldused üliõpilastel baasteadmiste omandamiseks spordifüsioloogias, mis on vajalikud treeningprotsessi juhtimisel.

Erialaaineid toetavad kohustuslikud üldained: õppimine kõrgkoolis, üld- ja sotsiaalpsühholoogia ning erialasid lõimiv uuendus (ELU) mis toetab erialade vaheliste meeskonnatööoskust ja koostöökogemust probleemide lahendamisel. Rakenduskõrghariduses läbib üliõpilane erialase praktika 30 EAP mahus.

Õppevormi kirjeldus

Rakenduskõrgharidusõpe (nominaalõppeaeg 3 aastat)

Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Tervisejuhi õppekava kestus on 3 aastat. Õppe maht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP). Tervisejuhi õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh. sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma lõputöö.

Sessioonõpe (õppetöö valdavalt N-L, kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Enne õpingute kavandamist tuleks arvestada, et sessioonõppe puhul on iseseisvatöö maht suurem ja auditoorseid tunde vähem.

Õppejõud

 

Hele Leek-Ambur on tervisejuhi õppekava kuraator ja õppejõud, kelle erialase pädevuse aluseks on sotsiaalteaduste magistrikraad ja tervisedenduse IV kutsekvalifikatsioon. Helel on kümne aasta pikkune praktiline töökogemus rahvatervise valdkonnas nii riigi tasandil kui Lääne maakonnas ja omavalitsuses. Hele juhendab tudengeid praktikate läbiviimisel, lõputööde koostamisel, koolitab maakondade tervisedendajaid ja avaliku sektori võtmeisikuid rahvastiku tervisepoliitika olukorrast ja võimalustest.

 

 

 

 

 

 

Heli on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli bioloogia erialal (populatsioonigeneetika teemal) ning lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli, kuid kogu oma elu on ta töötanud tervise valdkonnas. Heli on töötanud seitse aastat Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juhina, mitu aastat Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS analüütik-projektijuhina. Kuni 2016. aasta lõpuni töötas ta Eesti E-tervise SA projektide ja teenuste halduse juhina. 2017. aasta põhitegevuseks on Helil Sotsiaalministeeriumis Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamine ja läbiviimine. 

Heli suur huvi on tervise valdkonna korraldus nii Eestis kui mujal maailmas.

 

 

 

 

Kädi Lepp on tervisekäitumise lektor. Tal on Tallinna Ülikoolist saadud õpetajakutse ja magistrikraad tervise valdkonnas. Kädi on töötanud koolis kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse õpetajana ning Tervise Arengu Instituudis peaspetsialistina. Ta on juhtinud ja algatanud mitmeid laste tervisele suunatud projekte, rahvusvahelisi liikumisi, teadusuuringuid nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Alates 2010. aastast on Kädi vastutada Tallinna kooliõdede töö tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervisliku koolikeskkonna loomise valdkonnas. Üliõpilaste juhendamine ja õppetöö läbiviimise protsess pakuvad talle nauditavat tegevust ning samas võimalust osaleda elukestvas õppes.

 

 

 

Ene Hiiepuu kursused tervisejuhi erialal on õppimise ja õpetamise alused ning suhtlemine õppeprotsessis. Õpetajakutse omandas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mis on Tallinna Ülikooli eelkäija. Tal on haridusteaduse magistrikraad. Ene on töötanud 24 aastat üldhariduskoolis õpetajana ja õppealajuhatajana, õpetajakoolitajana; koostanud I kooliastme eesti keele õppematerjale. Kolledžis alustas ta klassiõpetaja erialal emakeeledidaktika lektorina ja töötab siin alates 2000. aastast. Selle aja jooksul on ta läbi viinud erinevaid õpetajakoolituse kursusi, alustades didaktika ainetest ja lõpetades loovusega. Koolitamisel meeldib talle kasutada erinevaid suhtlemisel põhinevaid aktiivõppemeetodeid.  Õpetamine tervisejuhi erialal on talle uus ja huvitav väljakutse.

 

 

 

 

 

Liina Viiret on Haapsalu kolledži tudengitele toeks ainetega Õppimine kõrgkoolis, Uurimistöö alused ja meetodid ning viib läbi lõputööde valmimisega seotud uurimistöö seminare. Liina Viiret on ise kõrghariduse saanud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis ja peab oluliseks täiskasvanud töötava tudengi aja ja tööpingutuse väärtustamist. Toetatud ja hinnatud on üliõpilase soov enda õpinguid teadlikult planeerida ja eesmärke seada. Kuid oluline on ka protsessi väärtustada ning mõtestada, koos on ühised ülikooliaastad ja uued teadmised ning ettevõtmised vajalik osa meie kõigi erialasel kasvamisel.

 

Vastuvõtutingimused

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledž võtab rakenduskõrgharidusõppesse õpilasi avaliku konkursi korras vastu üks kord aastas, infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Dokumente, mida riiklikes andmebaasides ei ole, võetakse vastu kolledži hoones Lihula mnt 12, Haapsalu. Avalduse saab esitada kuni kahele konkursile. Rakenduskõrgharidusõppesse kandideerijatel peab olema kas gümnaasiumi või kutsekeskkooli lõputunnistus.

Vastuvõtt toimub vastuvõtueksami alusel, mis koosneb:

  • arvutipõhine test, millega hinnatakse kandidaadi üldteadmisi tervisedenduse valdkonnast. Test on valikvastustega ja kestab 30 minutit;

  • intervjuu vastuvõtukomisjoniga, kus hinnatakse kandidaadi valmisolekut õpinguteks ja sobivust erialale. Intervjuule pääsevad 44  kandidaati vastavalt testi tulemuste pingereale.

Vastuvõtulävend on 65 palli.

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased:

 

Nähes tervisejuhi eriala tutvustavat voldikut, vaimustusin kohe, kui palju head kraami ühe õppekava alla koondatud on. Õpingud olidki igati huvitavad ning õppejõud suures osas pädevad praktikud (või säravad teoreetikud), kes teemasid väga eluliselt edasi andsid. Väga meeldis ka see, et kodutööd olid sageli reaalsest vajadusest lähtuvad – nö pastakast neid välja ei imetud, vaid oma koolitööga saigi panustada tegelike probleemide lahendamisele või oluliste tegevuste elluviimisele (nt terviseprofiilide koostamine). Loomulikult sai laiendada kontaktvõrgustikku ning tundma õppida tervise valdkonna olulisemaid tegijaid nii isikute kui organisatsioonide tasandil. Eriti rõõmustavaks pean aga seda, et mul õnnestus varasemast ajast omandatud rahvusvahelise ärijuhtimise kraadi terviseteadmistega kombineerida ning seega olen saanud juhtida nii Eesti siseseid kui rahvusvahelisi terviseprojekte. 

 

 

 

 

 

 

Tervisejuhi eriala andis mulle praktilised oskused ja teoreetilised teadmised sekkuda tervisega seonduvasse väga laiapõhjaliselt. Minu eelnevatele põhjalikele teadmistele inimeste füüsilisest tervisest andis tervisejuhi õpe uusi teadmisi vaimse ja mentaalse tervise teemadel. Praegu on minu igapäevases töös olnud väga vajalikud teadmised tervishoiupoliitikast, rahastusmudelitest ja valdkonna võtmeorganisatsioonidest. Kolme

õpinguaastat Haapsalus meenutan sooja tundega paljude inimeste, särasilmsete

kohtumiste ja suhtluste tõttu.

 

 

 

 

Meie kooli lõpetanutest on saanud toitumisnõustaja kutse:

Kadri Villemson, Monika Jakobson, Erle Jõema, Margit Rannamets, Mailiis Tammeveski, Enel Vesiaid
Stella Ostrat

Millistel erialadel võib tööd leida?

Tervisejuhi õppekaval pööratakse erilist tähelepanu toitumisnõustamisele, mis annab lõpetanule võimaluse jätkata toitumis- või liikumisnõustajana. Suurt rõhku pööratakse ka tervisedenduse üldteadmiste omandamisele ja silmaringi üldisele laiendamisele, mis annab lõpetajatele valmiduse töötada nii kaudselt kui otseselt tervisedendusega seotud valdkondades.

Rakenduskõrgharidusega tervisejuhi eriala spetsialisti või projektijuhina on võimalus suunduda tööle nii kohalike omavalitsuste juurde, MTÜ-desse, kui ka teistesse tervisedenduslikesse avaliku (näiteks Tervise Arengu Instituut, Eesti Haigekassa; Sotsiaalministeerium) või erasektori organisatsioonidesse. Mitmed tervisejuhi õppekava vilistlased on loonud oma eraettevõtte, pakkudes tervisedenduslikke teenuseid, sh toitumise ja liikumise alast nõustamist.

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes Tallinna Ülikooli või teiste ülikoolide avatud magistriõppe programmides nii Eestis, kui ka välismaal.