Tervisejuht

Tervisejuht

Tervisejuhi õppekava valmistab ette tervisedenduse spetsialiste, kes toetavad inimeste heaolu tervislike eluviiside kujundamisel ja harjumustes muutuste esilekutsumisel.

Õppetase Rakenduskõrgharidus

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi õppekaval õppijal on võimalus omandada rakenduskõrgharidus, mille tulemusel saavutatakse head teoreetilised lähtekohad ja praktilised oskused ning kogemused tervisedenduses ja tervislike eluviiside kujundamises. Praktika osakaal õppekavas on 30 EAP mahus, mis annab hea võimaluse juba õpingute käigus saada kogemust tööalasteks väljakutseteks. Õppekava eesmärk on pakkuda praktilist haridust inimeste tervise ja heaolu edendamiseks läbi tõenduspõhiste sekkumiste nii indiviidi, kogukonna kui ka organisatsiooni tasandil. Õppekava läbimine loob eeldused 5. taseme toitumisnõustaja kutsekvalifikatsiooni taotlemiseks.

Keda ootame õppima?

Tervisejuhi õppekavale ootame kandideerima kõiki, kes soovivad kujundada tervislikke eluviise üksikisiku, organisatsiooni või paikkonna inimeste harjumustes. Tänu sessioonõppe vormile on õppimine Haapsalu kolledži tervisejuhi õppekaval sobilik töötavale täiskasvanule –  üldjuhul toimub õppetöö neljapäevast laupäevani üle nädala ning paindlik lähenemine toetab praktika läbimist.

Miks tulla meile õppima?

Eesti tervisedenduse areng eeldab positiivseid muutusi keskkonnas, et tervist toetavad valikud oleksid teadlikud ning kättesaadavad, aga ka teadmisi ja oskusi harjumustes muutuste esilekutsumiseks. Muutusi on võimalik suunata nii personaalsete kui organisatsioonide tervisekäitumise ja terviseprogrammide juhtimise kaudu.

Rakenduskõrgharidusega tervisedenduse spetsialistidel on võimalus suunduda tööle tervisedendajana, toitumise ja liikumise spetsialistina avaliku või erasektori organisatsioonidesse. Tervisejuhi õppekava vilistlased töötavad ka liikumis- ja toitumisnõustajatena, koolitajatena, liikumisharrastuse spetsialistidena, ettevõtjatena, pakkudes tervislike eluviiside kujunemist toetavaid teenuseid (vaata lisa „Kuhu edasi?“ rubriigist).

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

  • Tervisedenduse valdkond on Eestis pidevas muutumises, võtame arvesse vajaduse olla uuega arvestades sisuliselt ja läbimõeldult paindlik. Õppekavaarenduses ja õppetöös tugineme teaduspõhisusele.
  • Kolledži erialade rakenduslik iseloom toetab õppetöö rikastamist praktiliste tööülesannetega. Õppejõududena on kaasatud valdkonna spetsialistid ja praktikud hoides samas kõrgel akadeemilisi väärtusi.
  • Sessioonõppe tunniplaan (enamasti N-L kaks korda kuus) pakub võimaluse töö- ja pereelu ühildamiseks õpingutega. Eelneval kokkuleppel tööandjaga on saab vormistada õppepuhkust. Parima õpi- ja koostöövõime tagamiseks toimub õppetöö Haapsalus klassiruumis, kuid erandolukordades arvestame ka paindlike võimalustega üle veebi õppijate kaasamiseks (vajab kindlasti eelnevat läbirääkimist ja kokkuleppeid).
  • Meile on oluline õppijate kindlustunne oma seatud eesmärkides ja toimetulekus. Head enesetunnet pakub ka optimaalse suurusega õppegruppide omavaheline koostöine õhkkond. Õpingute algust toetab aine „Õppimine kõrgkoolis“. Õppenõustamine on kättesaadav ja loomulik osa Haapsalu kolledži töös. Ligipääs on ka kõigile teistele TLÜ peamaja nõustamisvõiamlustele.
  • Õpingute toetamiseks pakub Tallinna Ülikool taotlemiseks erinevateid toetuseid ja stipendiume.
  • Üliõpilastel on erinevaid võimalusi oma õpingute ja praktikate rikastamiseks välismaa ülikoolides ja praktikaorganisatsioonides.

Õppekava- ja ained

Tervisedendamine on protsess, mis võimaldab inimestel suurendada kontrolli oma tervise üle ning seeläbi seda ka tugevdada. Tervisejuhi õppekava annab sisseastujale üldteadmised tervisedenduse alustest, tervist mõjutavatest protsessidest ning teaduspõhistest muutuste esilekutsumise meetoditest.

Õppekava ülesehitusel on arvesse võetud tasakaalukat portsiooni tervisedenduse ja rahvatervise alusteooriate, tervisliku eluviisi toetaja ja tervist toetava keskkonna looja kompetentside ning akadeemiliste üldpädevuste omandamist pakkuvate ainete vahel.

Praktikamoodul läbitakse hajutatuna semestrite vahel (teisest semestrist viiendani) ning see arvestab juba läbitud ainete teoreetilist tuge. Praktikat on võimalik läbida eelneval kokkuleppel ka suvisel ajal, hajutamaks töökoormust.

Tutvu õppekavaga

Olulised erialaained

  • Juhtimine ja eestvedamine tervisedenduses: Üliõpilane omandab baasteadmised teadlikust juhtimisest, eestvedamisest, huvikaitse peamistest komponentidest ja globaalsetest trendidest ning nende kasutamisest tervisedenduses.

  • Tervisekommunikatsioon: Üliõpilane tutvub tervisekommunikatsiooni  ja sotsiaalse turunduse olulisemate teooriatega, planeerib tervisekommunikatsiooni ja konstrueerib tervisesõnumeid ning sotsiaalse turunduse töövõtete praktiseerimist.
  • Kehaline kirjaoskus: Üliõpilane tutvub kehalise kirjaoskuse elementidega, seostab neid elukaareülese kehalise aktiivsuse ja liikumisharrastusega ning integreerib teadlikult liikumise oma igapäevaellu järgides WHO liikumissoovitusi.
  • Eluviisi nõustamine: Üliõpilane omandab baasteadmised ja esmased oskused klientide nõustamiseks ning võimaluse eneseanalüüsiks nõustamisalaste hoiakute kujundamisel.
  • Toitumisõpetus: Üliõpilane valib ja kasutab meetodeid ning vahendeid toidualase informatsiooni kogumiseks, analüüsib ja tõlgendab seda kriitiliselt ja loovalt. Kasutab toitumisalaseid arvutusmeetodeid toitumisülesannete lahendamiseks ning põhjendab toitumise ja ainevahetusega tihedamalt seotud elundkondade tööd, makro- ja mikrotoitainete vajadust, riiklike toitumis- ja liikumissoovitustusi ning toitumisega seotud peamisi seisundeid-probleeme.
  • Toitumise ealised eripärad: Üliõpilane annab toitumissoovitusi erinevas eas inimestele toitumiseks ja toitlustamiseks, koostab menüüsid erinevas eas inimestele, toetab inimeste elukvaliteeti võimalike toitainete imendumishäirete ning ealiste protsesside korral toitumisvigade vältimisega.
  • Liikumise ja toitumise nõustamine: Üliõpilane kinnistab teadmisi toitumis- ja liikumisharjumuste hindamisest, muutuste esilekutsumise meetoditest, nõustamise protsessist ning kasutab nõustamistehnikaid ja motiveerivat intervjueerimist. 
  • Tervist toetava liikumise kavandamine ja juhendamine: Üliõpilane tõstab teadlikkust liikumise tervist toetavast rollist, ealistest iseärasustest ja nende seostest kehaliste võimete, aktiivsuse, liikumisharjumustega läbi elukaare ning kavandab ja juhendab liikumisplaani ja harjutuskava.

Erialaaineid toetavad kohustuslikud üldained: õppimine kõrgkoolis, üld- ja sotsiaalpsühholoogia ning erialasid lõimiv uuendus (ELU) mis toetab erialade vaheliste meeskonnatööoskust ja koostöökogemust probleemide lahendamisel. Rakenduskõrghariduses läbib üliõpilane erialase praktika 30 EAP mahus.

 

Õppevormi kirjeldus

Rakenduskõrgharidusõpe (nominaalõppeaeg 3 aastat)

Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Tervisejuhi õppekava kestus on 3 aastat. Õppe maht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP). Tervisejuhi õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma lõputöö.

Sessioonõpe (õppetöö valdavalt N-L, kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Enne õpingute kavandamist tuleks arvestada, et sessioonõppe puhul on iseseisvatöö maht suurem ja auditoorseid tunde vähem.

Õppejõud

 

Mailiis on Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi eriala õppekava juht ja lektor. Ta on omandanud samas ülikoolis haridusteaduste magistrikraadi ning olnud toitumise ja liikumisega seotud ainekursuste õppejõud aastast 2017.
Ta on omandanud Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku 5. taseme toitumisnõustaja kutse ning läbinud sama taseme personaaltreeneri koolituse. 2022. aasta kevadel tunnustati teda Läänemaa aasta tervisedendaja tiitliga. Ta peab end elukestvaks õppijaks, mille üheks osaks on ka õpetamine. 

 

 

 

 

 

 

Heli on omandanud magistrikraadi Tartu Ülikooli bioloogia erialal (populatsioonigeneetika teemal) ning lõpetanud Eesti Diplomaatide Kooli, kuid kogu oma elu on ta töötanud tervise valdkonnas. Heli on töötanud seitse aastat Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juhina, mitu aastat Poliitikauuringute Keskuse PRAXIS analüütik-projektijuhina. Kuni 2016. aasta lõpuni töötas ta Eesti E-tervise SA projektide ja teenuste halduse juhina. 2017. aasta põhitegevuseks on Helil Sotsiaalministeeriumis Eesti EL Nõukogu eesistumise ettevalmistamine ja läbiviimine. 

Heli suur huvi on tervise valdkonna korraldus nii Eestis kui mujal maailmas.

 

 

 

 

Kädi Lepp on tervisekäitumise lektor. Tal on Tallinna Ülikoolist saadud õpetajakutse ja magistrikraad tervise valdkonnas. Kädi on töötanud koolis kehalise kasvatuse ja inimeseõpetuse õpetajana ning Tervise Arengu Instituudis peaspetsialistina. Ta on juhtinud ja algatanud mitmeid laste tervisele suunatud projekte, rahvusvahelisi liikumisi, teadusuuringuid nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Alates 2010. aastast on Kädi vastutada Tallinna kooliõdede töö tervise edendamise, haiguste ennetamise ja tervisliku koolikeskkonna loomise valdkonnas. Üliõpilaste juhendamine ja õppetöö läbiviimise protsess pakuvad talle nauditavat tegevust ning samas võimalust osaleda elukestvas õppes.

 

 

 

Ene Hiiepuu kursused tervisejuhi erialal on õppimise ja õpetamise alused ning suhtlemine õppeprotsessis. Õpetajakutse omandas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mis on Tallinna Ülikooli eelkäija. Tal on haridusteaduse magistrikraad. Ene on töötanud 24 aastat üldhariduskoolis õpetajana ja õppealajuhatajana, õpetajakoolitajana; koostanud I kooliastme eesti keele õppematerjale. Kolledžis alustas ta klassiõpetaja erialal emakeeledidaktika lektorina ja töötab siin alates 2000. aastast. Selle aja jooksul on ta läbi viinud erinevaid õpetajakoolituse kursusi, alustades didaktika ainetest ja lõpetades loovusega. Koolitamisel meeldib talle kasutada erinevaid suhtlemisel põhinevaid aktiivõppemeetodeid.  Õpetamine tervisejuhi erialal on talle uus ja huvitav väljakutse.

 

 

 

 

Tagli Pitsi annab Haapsalu kolledžis tervisejuhtidele aineid Toitumisõpetus ning Toitumise ealised eripärad, magistrantidele ainet Liikumis- ja tegevusvõime säilitamine ning toitumine vanemas eas. Lisaks sellele töötab ta põhikohaga Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise osakonnas eksperdina ning õpetab toitumist ka Tehnikaülikooli toidutudengitele. Ise on ta lõpetanud samuti Tallinna Tehnikaülikooli, kust saanud ka magistri- ja doktorikraadi. Õpetamine Haapsalu kolledžis meeldib talle eriti seetõttu, et õppuriteks on valdavalt juba elukogenud inimesed, kellega on väga põnev mõtteid vahetada.

 

 

 

 

Janar Säkk, tervisejuhi eriala vilistlane aastast 2023 ning nüüd Haapsalu kolledži õppejõud, on igati innustav ja motiveeriv lektor, kes jagab tervise, toitumise ja liikumisega seotud teadmisi. Janaril on mitmekülgne kogemus nii nõustamise, treeningute kui koolituste vallas. Samal ajal on ta ka väikeettevõtja, kes suunab oma tegevust terviseennetusele ja sporditoitumisele. Ta on algatanud ja sidunud end mitmete tervisedenduse projektidega, suurendades inimeste teadlikkust ja toetades nende tervislikke eluviise. Janari eesmärk on julgustada tudengeid nende tervise- ja õppimise teekonnal ning aidata neil saavutada oma eesmärke nii õpingutes kui elus üldiselt.

 

 

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon.

Vastuvõtueksam 100%

 

Sisseastumise ajakava vaata siit

Vastuvõtueksam toimub ühel päeval ja koosneb kahest osast: test arvutiklassis (50%) ja individuaalne vestlus (50%). Vestlusele pääsevad vastavalt testi tulemuste pingereale 44 kandidaati. Vestlused toimuvad samal päeval kell 11.30-18.00 vastavalt graafikule. Vestlusele pääsenute nimekiri ja ajakava antakse teada hiljemalt 1,5 tundi peale testi.

  1. .Test arvutiklassis, milles hinnatakse eriala, õppekava ning tervise valdkonnaga seotud üldteadmisi, loogilist mõtlemist ja erialase inglise keele mõistmise oskust (neli küsimust on inglise keeles). Test on valikvastustega, kestab kuni 30 minutit ja maksimaalne tulemus on 50 punkti. Enne eksamile tulemist soovitame tutvuda Haapsalu kolledži kodulehel tervisejuhi eriala sisseastumise info all oleva lugemismaterjali lingikoguga.
  2. Individuaalne vestlus vastuvõtukomisjoniga, kus hinnatakse eriala valiku põhjendamist (10p), oskust selgitada oma võimalikku panust tervisedenduses (10p), valmisolekut ülikooliõpinguteks (20p) ja eneseväljendusoskust (10p). Kokku 50p.

Vestlusele pääsenud kandidaatide puhul liidetakse kokku testis ja vestlusel saadud punktid (max 100 punkti).

Näidisküsimused testis:

Milline väidetest on korrektne?

  • Euroopa Toiduohutusamet (EFSA) kogub ja analüüsib andmeid, mis võimaldavad toidu ja sööda ohutust otse või kaudselt mõjutavaid riske kirjeldada ja hinnata ning tellib oma eesmärkide saavutamiseks vajalikke teadusuuringuid.
  • Euroopa Toiduohutusamet (ETOM) on ülemaailmne teadusliku riskihindamise asutus toidu- ja söödaohutuse, toitumise, loomatervise ja loomakaitse ning taimetervise ja taimekaitse valdkonnas.
  • Euroopa Toiduohutusameti (ETOM) otsesed ülesanded on andmete kogumine, teaduslike arvamuste koostamiseks vajaliku ettevalmistustöö tegemine, teaduslike arvamuste koostamine, muu teaduslik või tehniline abi.

Toidu lisaained E 100 - E 199 on…

  • säilitusained
  • magusained
  • toiduvärvid

Eksamil käsitletavad erioskused: erialasest inglise keelest arusaamine.

Vastuvõtulävend on 65 palli.

NB! Eksami aega ei ole võimalik muuta.

Lingikogu enesetäiendamiseks enne vastuvõtueksamit:

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased:

 

 

 

Tippsporti tehes sain aru, kui oluline roll on treeningutel ja toitumisel. Sellest viimasest ei räägitud kümme aastat tagasi vastupidavusalade juures kuigi palju. Otsides Eestist võimalusi end toitumise alal harida, jõudsin tervisejuhi õppekavani. Kolm aastat Haapsalus tudeerimist andis mulle laiapõhjalise teadmiste- ja kogemustepagasi, mida sain kasutada hüppelauana Rahvusvahelise Olümpiakomitee sporditoitumise programmis osalemiseks, et juba süvitsi spetsiifilistest teemadest aru saada. Lisaks sain palju uusi tuttavaid, kel lähevad silmad samade teemade peale särama. 

 

 

 

 

 

Olles ise olnud  aastaid juba suur tervise- ja spordientusiast, siis otsisin pikalt mõnda eriala, mida minna õppima ning mis mind kõnetaks. See kõik pidi olema teostatav täiskohaga töö ja samuti pere kõrvalt. Saatus viis mind Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži kodulehele ning äratundmine, et see ongi see, mida minule täpselt vaja on. Ülikooli ajal sain palju teoreetilisi teadmisi ning samuti päris praktikat (koolides, lasteaedades jne). Viimase puhul mulle meeldis see, et see kõik oli väga lihtsalt täiskohaga töö kõrvalt tehtav. Peale ülikooli lõpetamist asusin tööle ühes kohalikus omavalitsuses spordi- ja rahvatervise spetsialistina. Ausalt saan öelda, et tervisedendajate tööpõld Eestis on suur ja lai, sest päris palju tuleb teha selles sektoris teavitustööd. Küsimus, kes on kohalikus omavalituses rahvatervise spetsialist ja mis on tema päris tööülesanded ning eesmärgid, vajab siiski veel palju selgitamist ja tööd. Peale ülikooli lõpetamist on Haapsalul koht minu südames ning sel perioodil tutvutud inimestega palju toredaid ning armsaid mälestusi.

 

 

 

 

 

 

Nähes tervisejuhi eriala tutvustavat voldikut, vaimustusin kohe, kui palju head kraami ühe õppekava alla koondatud on. Õpingud olidki igati huvitavad ning õppejõud suures osas pädevad praktikud (või säravad teoreetikud), kes teemasid väga eluliselt edasi andsid. Väga meeldis ka see, et kodutööd olid sageli reaalsest vajadusest lähtuvad – nö pastakast neid välja ei imetud, vaid oma koolitööga saigi panustada tegelike probleemide lahendamisele või oluliste tegevuste elluviimisele (nt terviseprofiilide koostamine). Loomulikult sai laiendada kontaktvõrgustikku ning tundma õppida tervise valdkonna olulisemaid tegijaid nii isikute kui organisatsioonide tasandil. Eriti rõõmustavaks pean aga seda, et mul õnnestus varasemast ajast omandatud rahvusvahelise ärijuhtimise kraadi terviseteadmistega kombineerida ning seega olen saanud juhtida nii Eesti siseseid kui rahvusvahelisi terviseprojekte. 

 

 

 

 

 

 

Tervisejuhi eriala andis mulle praktilised oskused ja teoreetilised teadmised sekkuda tervisega seonduvasse väga laiapõhjaliselt. Minu eelnevatele põhjalikele teadmistele inimeste füüsilisest tervisest andis tervisejuhi õpe uusi teadmisi vaimse ja mentaalse tervise teemadel. Praegu on minu igapäevases töös olnud väga vajalikud teadmised tervishoiupoliitikast, rahastusmudelitest ja valdkonna võtmeorganisatsioonidest. Kolme õpinguaastat Haapsalus meenutan sooja tundega paljude inimeste, särasilmsete kohtumiste ja suhtluste tõttu.

 

 

 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Tervisejuhi õppekaval pööratakse erilist tähelepanu toitumis- ja liikumisvaldkonna pädevustele, mis annab lõpetanule võimaluse jätkata toitumis- või liikumisnõustajana. Oluliseks omandatavate teadmiste ja oskuste alustalaks on ka tervisedenduse üldteadmisted ja valdkondliku silmaringi laiendamine, mis annab lõpetajatele valmiduse töötada nii kaudselt kui otseselt tervisedendusega seotud valdkondades.

Rakenduskõrgharidusega tervisejuhi eriala spetsialisti või projektijuhina on võimalus suunduda tööle tervisedenduse spetsialistina avalikus või erasektoris (nt omavalitsus, haridusasutus, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa, Sotsiaalministeerium, suuremad või väiksemad organisatsioonid), liikumis- ja toitumisnõustajana kliinikutes, perearstikeskustes, erapraksistes, toiduainetööstuses, tootearenduses (nt TFTAK ehk Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus), söögivalmistamises (nt kokad), eluviisi- ja tervisenõustajatena toidupoodides või spordiklubides.

Vilistlased on leidnud rakendust maakondlike haridusasutuste tervisedendajate rollis või on õppijad praktikaülesandeid täites saanud tööpakkumisi suurettevõtete personalijuhtimismeeskondades tööheaolu spetsialistina. Tervisejuhi õppekava vilistlased on loonud ka eraettevõtteid, pakkudes tervisedenduslikke teenuseid, sh toitumise ja liikumise nõustamist. Samuti on kombineeritud varasemaid töökohti tervisedenduslike lisaülesannetega. 

Meie kooli lõpetanutest on saanud toitumisnõustaja kutse:

Kadri Villemson, Monika Jakobson, Erle Jõema, Margit Rannamets, Mailiis Tammeveski, Enel Vesiaid, Stella Ostrat jt.

Edasiõppimisvõimalused

Õpinguid on võimalik jätkata magistriõppes Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis õppekaval „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas“, samuti Tallinna Ülikooli andragoogika, organisatsioonikäitumise ja kutseõpetaja magistriõppekavadel. Pärast magistriõpinguid on võimalik jätkata õpinguid ka Tallinna Ülikooli tervisekäitumise ja heaolu doktoriõppekaval.

Lisaks on võimalik õpinguid jätkata Tartu Ülikooli rahvatervisedenduse magistriõppekaval, TalTechi e-tervise magistriõppekaval, Tallinna Rahvatervise Akadeemia toitumisterapeudi (tase 6) õppekaval ning Liikumisharrastuse Kompetentsikeskuse liikumisharrastuse treeneri õppekaval. Samuti on võimalik leida liikumise ja tervisespordiga seotud magistriõppekavasid (eeldusel, et vabaainetena on läbitud kehakultuuri baasaineid) ning õppida teenusedisaini õppekaval.

Õpinguid saab jätkata ka ülikoolide avatud magistriõppe programmides nii Eestis kui ka välismaal.