Ajaloo erinevad maitsed: Pruulitud ELU taaselustas vanu õlleretsepte
ELU projekt on erinevaid erialasid lõimiv projektipõhine õppeaine, mille eesmärgiks on tuua kokku erineva taustaga üliõpilased ning pakkuda neile võimalusi eneseväljenduseks ja -teostuseks. Ajaloo magistrant Allan Jürgens osales ELU projektis Pruulitud ELU, kus koguti ajaloolisi õlleretsepte, mida saaks Humalakoja õlleköögis taaselustada. Loe edasi, et teada saada, kuidas täpsemalt ühendati omavahel ajaloo uurimine ja tänapäeva käsitööõllede loomine!

Pruulitud ELU toimus viimati juba kolmandat korda. Nii nagu ka eelmistel kordadel, on olnud eesmärgiks ajalooliste õlleretseptide kogumine ning nende abil õlle pruulimine. Kolmanda Pruulitud ELU märksõnadeks olid meistrid, tehnoloogiad ja kultuur. See tähendab, et õlleretseptide ja õlle valmistamise kõrval oli oluliseks väljundiks uurida 19. sajandi kaubanduslikke võrgustikke (näiteks, kust tuli humal ja linnased), õlletehaste ajalugu, tänapäeva käsitööõllede turgu ning avastada traditsiooniliste puunõude maailma.
Projekti eesmärke oli mitmeid. Esimeseks oli koondada erinevaid 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses levinud õlleretsepte ning õlle pruulimisega seotud tehnoloogiaid ja traditsioone. Retsepte ja tehnoloogiaid otsisime nii vanemast perioodikast, kirjandusest kui ka arhiiividest. Retseptide koondamise peamine eesmärk oli leida üks või mitu potentsiaalset retsepti, mida saaks Humalakoja õlleköögis taaselustada ja selle õnnestumise korral ka pudelisse villida. Kui sobiv retsept sai välja valitud ja läbi katsetatud, tuli luua sellele legend ja kujundus. Viimasest sündis kaks ajaloolise retsepti järgi valminud õllet – kartuliõlu “Mõisa mugul” ja vene porter “Rööpa Röövel”.
Õlle valmistamisel pidi leppima mitmete mööndustega
Laiemaks uurimisprobleemiks oli mineviku taaselustamine ning populariseerimine. Olulise arutelukohana tuli esile, kas ja mil määral me saame ajaloolisi retsepte ajastutruult taasluua. Milliseid tehnoloogiaid ning millist toorainet peaks nende valmistamisel kasutama ning mis teeb ajaloolisest õllest autentse aga samas tänapäevase kesvamärjukese? Samuti oli oluliseks analüüsida tänast õlleturgu ning mõelda viisidele, kuidas ajaloolise retsepti järgi valmistatud õllet teha tarbijale aktraktiivseks ning huvitavaks.
Mõistsime, et tänapäeval peab ajaloolise õlle valmistamisel tegema mitmeid mööndusi, peamiselt tervisekaitse nõuetega seotud muudatused. Oluline on aga siiski retsept ise ning selle päritolu. Selleks, et tihedal õlleturul silma jääda, on silmapaistev kujundus ja legend hädavajalik. Viimane on ajaloolise õlle turundamisel oluliseks tööriistaks, mille abil õlle ajaloolist ja vanapärast hõngu veelgi võimendada.
Õlle pruulimisele said käe külge panna erinevate erialade tudengid
Kuna projekt kätkes endast väga palju erinevaid väljundeid, siis jaotasime projekti kolmeks suureks etapiks.
Esimene oli uurimuslik etapp, mille jagasime ära viie rühma vahel. Nendeks olid ajalooliste retseptide otsimine, traditsioonilise puunõu valmistamine, ajalooliste koostisainete, õlletehaste etikettide/ajalugude ja tänase käsitööõlle turu uurimine. Iga rühm leppis kokku kohtumised ja pani paika ajakava. Üldiselt toimusid uurimisrühmade kohtumised veebiteel.
Teiseks suureks etapiks oli sõelale jäänud retseptide katsetamine Humalakoja õlleköögis. Sellest võtsid osa kõik projektis osalejad. Kuna pruulimispäevad olid pikad, tegime vahetustega graafiku, et kõik saaksid õlle pruulimist vahetult näha ja ka käed külge panna.
Kolmandaks etapiks oli väljavalitud kahe õlle jaoks legendi loomine ning etiketi kujundamine. Iga mõne aja tagant kohtusime Humalakojas, et arutada koostöö kulgemist ning projekti teises pooles kohtusime ka proovipruulide degusteerimiseks.
Projekti lõpuks tõdesime, et vanade retseptide kasutamine on põnev ja praktiline viis, kuidas vanu tehnoloogiaid ja meetodeid paremini mõistma õppida. Samuti annab see olulise panuse ajalookultuuri uurimisele ning vahendamisele tänapäeva.
Erialade osas oli meie meeskond igakülgselt kirju – üliõpilasi oli ajaloo, pedagoogika, organisatsioonikäitumise, integreeritud loodusteaduste, nüüdismeedia, psühholoogia, bioloogia ja antropoloogia erialadelt. Kuigi ajaloohuvi oli valdaval enamusel osalejatest, polnud enamus ajaloo uurimise ja selleks vajalike meetoditega kokku puutunud. Juhendajate toetusel said kõik osalejad aimu sellest, kuidas leida erinevaid ajaloolisi allikaid ning mida ajalugu uurides tuleb tähele panna. Projekt oli aga piisavalt mitmekülgne ja huvitav, et kõik osalejad said ajaloo uurimise ja praktilise väljundi kõrval rakendada ka enda erialale vastavaid teadmisi ja oskusi. Täiendasime üksteist hästi ning selle tõenduseks oli ka tulemuslik ja edukas projekt.
Isiklikult saan öelda, et ELU projektis osalemise suurimaks väärtuseks on olnud just koostöö arendamise, projektijuhtimise ja teadmiste rakendamise kogemus.