Antropoloogia

Antropoloogia

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Päevaõpe

Ootame antropoloogia bakalaureuseõppekavale õppima ärksaid inimesi, kes tunnevad aktiivset huvi maailmas toimuvate kultuuriliste ja ühiskondlike protsesside vastu ning soovivad arendada kriitilist mõtlemist.

Antropoloogia on sinu eriala, kui sa ei lepi lihtsate vastustega keerulistele küsimustele, vaid tahad teada, kuidas ja miks teatud protsessid ühiskonnas toimuvad. 

See eriala sobib sulle, kui sa oled uudishimulik ja sulle meeldib reisida. Antropoloogiat õppides on oluline, et sulle meeldiks lugeda nii ema- kui ka võõrkeelset teaduskirjandust ning teha välitöid erinevate inimeste seas nii looduses kui ka suurlinna tingimustes.

Miks antropoloogia?

  • Antropoloogia uurib inimeseks olemise erinevaid tähendusi. 
  • Antropoloogia õpetab maailma kriitiliselt vaatlema ja esitama küsimusi nähtuste kohta, mida peame tavaelus iseenesestmõistetavateks. 
  • Antropoloogia uurimisväli on lai ja mitmetasandiline: uurida võib näiteks kalastajaid Eesti saartel ning inimese ja looduskeskkonna muutuvat suhet, igapäevaelu põgenikelaagris ja riigi migratsioonipoliitikat, religioosseid kogemusi ning riigi ja religiooni suhteid jpm.
  • Antropoloogia eripäraks on etnograafiline välitöö, pikaaegne osalusvaatlus, mille käigus elab antropoloog inimeste keskel, keda ta uurib. Järgides kohalike igapäevaelu ja tegevusi, püütakse mõista, mis on erinevate kommete, uskumuste ja praktikate taga.
  • Bakalaureuseõpingute jooksul tehakse välitööharjutusi ja tõsisem välitöö võetakse ette magistriastmes.

Miks tulla meile õppima?

  • Meie antropoloogid otsivad pidevalt viise, et siduda eri uurimisvaldkondi, kontseptsioone ning lähenemisi – see võimaldab tänapäevase sotsiaalse elu sügavat ja mitmetasandilist mõistmist.
  • Meie antropoloogiaõppejõud on kosmopoliitse taustaga ning on teinud uurimistööd nii Eestis kui ka Türgis, Põhja-Ameerikas, Kariibi mere maades, Kasahstanis ja Indias. Nad on tihedalt seotud Eesti ja muu maailma akadeemilise kogukonnaga ning aitavad seeläbi leida kontakte, ideid uurimistöödeks ja edasisteks õpinguteks.
  • Antropoloogia õppekava tugevdab veelgi eriala lõimumine teiste Tallinna ülikoolis õpetatavate sotsiaal- ja humanitaarteadustega, mida saab õppida kõrvalerialana.
  • Õpinguid rikastavad avalikud seminarid, kus esinevad antropoloogid või sellega seotud erialade spetsialistid nii Eestist kui ka muu maailma ülikoolidest.
  • Osakonnal on Erasmuse  üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega, mis pakuvad tudengitele võimalust kogeda antropoloogiaõpinguid terve aasta vältel ka teistes Euroopa riikides. Erasmus+ programmi raames on osakond loomas lepinguid ka ülikoolidega väljaspool Euroopat.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega bakalureuseõpe toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis, kus arutatakse erinevaid etnograafiaid, teadusartikleid või etnograafilisi filme.
  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Antropoloogia ained jagunevad kolme moodulisse, millest esimesed kaks on kohustuslikud ka antropoloogia kõrvaleriala tudengitele.

  • Esimesse moodulisse kuuluvad antropoloogia teoreetilised alusained, näiteks sissejuhatus antropoloogiasse, antropoloogilise mõtte ajalugu ja nüüdisaegsed antropoloogilised ideed.
  • Teise moodulisse kuuluvad loengud antropoloogia eri uurimisvaldkondadest, näiteks kogemusantropoloogia, majanduspoliitiline antropoloogia, piirkondlike uuringute loengud jms.
  • Kolmas moodul koosneb ainetest, mis on mõeldud ainult antropoloogiat peaerialana õppivatele tudengitele. Nendeks aineteks on antropoloogilised meetodid, akadeemiline kirjutamine ja etnograafiate tõlgendamine.

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist. 

Kõrvaleriala

Lisaks antropoloogiaõpingutele on tudengil võimalik valida kõrvaleriala. Antropoloogiat saab hõlpsasti siduda näiteks ajalooga, sotsioloogiaga, kultuuriteadusega, digihumanitaariaga ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate erialadega, mis võimaldavad tudengil omandada laiapõhjalist haridust ning mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Meie antropoloogid korraldavad koostöös tudengite algatatud Antropoloogia MTÜ-ga konverentse, töötubasid, talve- ja kevadkoole, festivale, seminare ning antropoloogia õppetööd keskkoolides. 
  • Antropoloogia osakond organiseerib regulaarselt nii tudengitele kui ka instituudi õppejõududele avatud seminaride seeriat "Inimkond", kus oma antropoloogia või lähivaldkondade uurimistööst räägivad külalised nii Eestist kui ka teistest riikidest.
  • Igal aastal toimuvad mõnes looduslikus paigas antropoloogia talve- või kevadkoolid, mis toovad kokku tudengeid nii Tallinnast, Tartust kui ka Riiast ja Helsingist.
  • Antropoloogia magistrikava audiovisuaalse etnograafia suuna eestvedamisel toimuvad üritused, kus esitletakse etnograafilist tööd teistel viisidel kui akadeemiline tekst: näiteks helietnograafia projekt, etnograafiliste filmide festivalid, Tuned City festivalil osalemine (Kultuuripealinn 2011), Kopli liinide festival 2016. aasta juunis jms.
  • Tallinna ülikoolis antropoloogiat õppides on tudengitele avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Marje Ermel

Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia lektor, õppekava kuraator

Marje Ermel on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia lektor ja õppekava kuraator. Praegu on tal käsil uurimistöö kirjutamine rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Marje Ermel on teinud välitöid Kanadas põliselanike juures ning Indias rahvusvahelises Hare Krishna kogukonnas. 

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.


Carlo A. Cubero on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent ja antropoloogia eriala juht. Ta on saanud doktorikraadi Manchesteri ülikoolis visuaalantropoloogias, kus ta keskendus tänapäevasele Kariibi mere piirkonnale ja visuaalmeetodite kasutusele antropoloogias. Lisaks kirjalikule uurimistööle hõlmas tema doktoritöö ka etnograafilist filmi "Mangrove Music", mida on näidatud kümnel rahvusvahelisel filmifestivalil. 

Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa. 

  • Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel siit.
  • Carlo Cubero tuvustab antropoloogia eriala lähemalt humanitaarblogis.

Eeva Kesküla on sotsiaalantropoloog, kes töötab vanemteadurina humanitaarteaduste instituudis. Tema uurimisprojekt keskendub tööohutustehnika ja riski kultuurilisele analüüsile rasketööstuses. Eeva kaitses doktoritöö Goldsmithsis Londoni ülikoolis ning tegi järeldoktori Max Plancki etnoloogiainstituudis Halles Saksamaal. Ta on läbi viinud välitöid Eesti ja Kasahstani kaevanduspiirkondades.

Eeva Kesküla uurimisteemad on tööantropoloogia, töökaitse- ja ohutus, soorollid ja töö, sotsiaalne klass, sotsialism ja postsotsialism ning majandusantropoloogia. Ta kirjutab raamatut, mis võrdleb Kasahstani ja Eesti vene keelt kõnelevate kaevurite elu ja tööd. Tema peamiseks uurimisküsimuseks on, kuidas mõjutavad globaalsed kapitaliliikumised kohalikke olusid, kuidas muutuvad klassi-, soo- ja rahvuslikud suhted ning kuidas kaevurid üldse töötavad ja lõbutsevad.

Eeva Kesküla uurimistööde kohta loe veel siit.

 


Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Hetkel on tal käsil doktoritöö kirjutamine, mis uurib kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Joonas on teinud välitöid Kihnu kalurikogukonnas ning on aktiivne liige rahvusvahelises uurimisrühmas Too Big to Ignore, mis uurib rannakalurite olukorda globaalses maailmas.  

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.

Vastuvõtutingimused

Riigieksamid

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.
  • Vastuvõtueksam on 50%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalik osa on kandidaadi motivatsioonikiri (kuni 500 sõna), mis esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Üleslaaditava faili nimi peab olema kandidaadi enda nimi.
  • Suulises osas toimub vestlus, mille käigus räägitakse kandidaadi taustast ja motivatsioonist ning arutletakse kandidaadi poolt eelnevalt loetud erialase artikli üle. Individuaalne aeg teatatakse kandidaadile SAIS-is avalduse esitamisel, igale kandidaadile arvestatakse 15 minutit.

Vastuvõtuvestluseks loe läbi üks järgnevatest artiklitest:

  • Toomas Gross. Kolonialismi pärandist antropoloogias. Vikerkaar 2003, nr 4/5. Link  vastavale Vikerkaare numbrile.
  • Clifford Geertz. Tihe kirjeldus. Tõlgendava kultuuriteooria poole. Vikerkaar 2007, nr 4/5. Link vastavale Vikerkaare numbrile.
  • Aivar Jürgenson. Pronkssõduri sammude vaibuvas kajas. Siberist remigreerunud eestlaste kohanemisest Eestis: keel, stereotüübid, elulugu. Mäetagused 2008 nr 38 Otselink
  • Eeva Kesküla. Vene kaevur, afrovenelane. Klass ja rahvus Eesti kaevandustes. Vikerkaar. 4/5, 2013 Otselink

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

"Antropoloogia on aidanud mul maailma näha täiesti uue pilguga ning viinud mind kohtadesse ja inimeste keskele, keda ei oleks osanud oma elu osana unistadagi. Pärast antropoloogiaõpinguid Tallinna ülikoolis suundusin end täiendama Inglismaale Kenti ülikooli, kus sain magistrikraadi keskkonnaantropoloogias uurimistööga Kihnu kaluritest. Pärast lühikest aastat õppejõuna TLÜ antropoloogia osakonnas alustasin doktoriõpinguid Kanadas Newfoundlandi ülikoolis. Praegu uurin ma kliimamuutusi ja nende mõju Newfoundlandi rannakaluri kogukondadele. Juba viiendat kuud elan väikses kalurikülas, kus lisaks intervjuude ja märkmete tegemisele elangi kaluri elu. Käin meestega kalal ja jahil, kuulan nende rõõme ja muresi ning ikka ja jälle jagan kohalikega nende söögilauda - olen osa kogukonnast. Kõiki neid kogemusi ei oleks, kui ma poleks Tallinna ülikoolis antropoloogiat õppinud."


"Kuigi kaalusin interdistsiplinaarset Aafrika uuringute programmi Inglismaal, näis see siiski liiga kitsas suund. Antropoloogia loengud Tallinna ülikoolis aga aina toitsid minu huvi Aafrika mandri vastu, ka oli mul võimalus õpingutele võrdlemisi loovalt läheneda. Sujuvalt sain peaaegu kõik oma esseede ja ettekannete teemad Aafrikaga seostada. Isegi lõputööga läksin tagasi selle juurde, mis mind alati köitnud ja paelunud: tegin välitöö Tallinnas elavate aafriklaste seas."

  • Loe Karmeni vilistlaslugu blogist!
  • Kuula järele Raadio 2 saadet "Reispass", kus Karmen Tornius rääkis oma seiklustest Malawis.

"Minu Lähis-Ida teekond algas antropoloogilise piirkondliku huviga, kuid tunnen, et hingelt ja meetoditelt jään ikka alati antropoloogiks. Bakalaureuseõpingute ajal leidsin tänu välitööle töö Aserbaidžaani saatkonnas ning ka Texase ülikoolis Lähis-ida uuringute magistrikaval õppides oli minu antropoloogia taust alati boonuseks, näiteks õppeassistendi töö leidmisel. Arvan, et antropoloogia annab oskuse end ühiskonnast distantseerida ning hoopis kuulata ja vaadelda. Pärast mõningaid vaatlusi suudab antropoloog igasse eluolukorda sulanduda, just nagu kameeleon."


"Antropoloogiaõpingud oli loomulik jätk minu huvile eri rahvaste, keelte ja kultuuride vastu. Seda mitmekihilist perspektiivi, mille antropoloogia andis minu edasistele ja kestvatele rännakutele maailma eri paikadesse, ei ole enam kunagi võimalik välja lülitada. Praegu olen enda jaoks avastanud sellise huvitava hõimu nagu avalik sektor ning olen abiks Riigikantselei juures toimiva kõrghariduse ja teaduse rakkerühma koordineerimisel. Ei saa salata, et antropoloogia raputab korralikult nägemust ka omaenda ühiskonnast, muudab su tundlikuks ebaõigluse ja ebavõrdsuse suhtes ning ärgitab sekkuma ja parandama. Oma tulevikku näen just rakenduslikus antropoloogias – kas tegelemas erinevate ühiskondlike projektidega või rakendamas antropoloogilist lähenemist erasektoris."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetajad saavad jätkata akadeemilise karjääriga või leida tööd avalikus- ja erasektoris. Antropoloogiaõpingutel omandatud oskused, nagu kriitiline mõtlemine, detailide märkamine ja analüüsivõime, teevad meie lõpetanu hinnatud spetsialistiks paljudele tööandjatele.

Antropoloogilised oskused ja teadmised leiavad rakendust nii teadusasutustes kui ka avalikus sektoris, rahvusvahelistes ettevõtetes ja organisatsioonides, uuringufirmades, arengukoostööprogrammides, ajakirjanduses, muinsuskaitses, turisminduses, kultuurikorralduses, muuseumides ja filmikunstis.

Selleks et aga süvendada antropoloogilise välitöö tegemise oskusi, soovitame jätkata õpinguid magistritasemel.

Edasiõppimisvõimalused

Antropoloogia bakalaureusekraad valmistab üliõpilasi ette magistrantuuriks nii Tallinna ülikoolis kui ka mujal. Magistritasemel teevad tudengid esimese välitööl põhineva etnograafilise uurimuse, milleks saadakse bakalaureuseõpingute jooksul vajalikud alusteadmised. Samuti on magistritasemel võimalik valida audiovisuaalse antropoloogia suund. 

Paljud meie bakalaureusetudengid on jätkanud magistri- ja hiljem ka doktoriõpinguid tunnustatud välisülikoolides, nagu SOAS, Columbia ülikool, St Andrewsi ülikool, Edinburgh' ülikool, Austraalia rahvuslik ülikool, Amsterdami ülikool, The New School New Yorgis, Texase ülikool Austinis, Newfoundlandi ülikool jpt, ning võitnud õpinguteks mainekaid stipendiume (Foreign Fulbright Scholarship, Kristjan Jaagu nimeline stipendium ja välisülikoolide stipendiumid).

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste ehk vabade kunstide õppekavale, kui sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled. Sa tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning omandada kõrgharidust, mis annab sulle tööturul rohkem valikuvõimalusi.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Kultuuriteadus

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib laiapõhjalist humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, mõnest oma valikul võõrkeelest ja paljust muust. Parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala