Antropoloogia, people and sunset

Antropoloogia

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 22

Õppevorm Päevaõpe

Ootame sind õppima antropoloogia bakalaureuseõppekavale, kui tunned aktiivset huvi maailmas toimuvate kultuuriliste ja ühiskondlike nähtuste vastu ning soovid arendada kriitilist mõtlemist. See eriala sobib sulle, kui oled uudishimulik ja soovid teada, miks ja kuidas inimesed teevad asju, mida nad teevad.

Antropoloogia on sinu eriala, kui sa ei lepi lihtsate vastustega keerulistele küsimustele, vaid tahad teada, kuidas ja miks teatud protsessid ühiskonnas toimuvad.

Antropoloogiaõpingutel omandatud oskused teevad sind hinnatud spetsialistiks nii teadusasutustes kui ka avalikus sektoris, rahvusvahelistes ettevõtetes ja organisatsioonides, uuringufirmades, arengukoostööprogrammides, ajakirjanduses, muinsuskaitses, turisminduses, kultuurikorralduses, muuseumides ja filmikunstis.

Miks antropoloogia?

  • Antropoloogia uurib inimeseks olemise erinevaid tähendusi. 
  • Antropoloogia õpetab maailma kriitiliselt vaatlema ja esitama küsimusi nähtuste kohta, mida peame tavaelus iseenesestmõistetavateks. 
  • Antropoloogia õpetab nägema laiemaid protsesse, mis muuhulgas mõjutavad, kuidas me inimestena töötame ja puhkame, suhestume looduse või religiooniga ning tajume ümbritsevat maailma visuaalselt ja kehaliselt.
  • Antropoloogia uurimisväli on lai ja mitmetasandiline: uurida võib näiteks kalastajaid Eesti saartel ning inimese ja looduskeskkonna muutuvat suhet, igapäevaelu põgenikelaagris ja riigi migratsioonipoliitikat, religioosseid kogemusi ning riigi ja religiooni suhteid jpm.
  • Antropoloogia eripäraks on etnograafiline välitöö, pikaaegne osalusvaatlus, mille käigus elab antropoloog inimeste keskel, keda ta uurib. Järgides kohalike igapäevaelu ja tegevusi, püütakse mõista, mis on erinevate kommete, uskumuste ja praktikate taga.
  • Bakalaureuseõpingute jooksul tehakse välitööharjutusi ja tõsisem välitöö võetakse ette magistriastmes.

Miks tulla meile õppima?

  • Meie antropoloogid otsivad pidevalt viise, et siduda eri uurimisvaldkondi, käsitlusviise ning lähenemisi – see võimaldab tänapäevase sotsiaalse elu sügavat ja mitmetasandilist mõistmist.

  • Meie õppejõud on kosmopoliitse taustaga ning on teinud uurimistööd nii Eestis kui ka Türgis, Põhja-Ameerikas, Kariibi mere maades, Kasahstanis ja Indias. Nad on tihedalt seotud Eesti ja muu maailma akadeemilise kogukonnaga ning aitavad sul seeläbi leida kontakte, ideid uurimistöödeks ja edasisteks õpinguteks.

  • Antropoloogia õppekava tugevdab veelgi lõimumine teiste Tallinna ülikoolis õpetatavate sotsiaal- ja humanitaarteadustega, mida saad õppida kõrvalerialana.

  • Õpinguid rikastavad avalikud seminarid, kus esinevad antropoloogid või sellega seotud erialade spetsialistid nii Eestist kui ka muu maailma ülikoolidest.

  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad sulle võimalust kogeda antropoloogiaõpinguid kuni terve õppeaasta vältel ka teistes Euroopa riikides. Erasmus+ programmi raames on eriala sõlmimas lepinguid ka ülikoolidega väljaspool Euroopat.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega bakalaureuseõpe on peamiselt loengute ja seminaride vormis, kus arutad erinevaid etnograafiaid, teadusartikleid või etnograafilisi filme.
  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Antropoloogia ained jagunevad kolme moodulisse, millest esimesed kaks on kohustuslikud ka antropoloogia kõrvaleriala tudengitele.

Esimesse moodulisse kuuluvad antropoloogia teoreetilised alusained.

  • Sissejuhatus kultuurantropoloogiasse aitab sul mõista, kuidas antropoloogia on teadusena panustanud võrdlevasse kultuuride uurimisse. Õpid analüüsima, kuidas antropoloogid on propageerinud kultuurrelativistlikku lähenemist, et sügavuti mõista kultuuridevahelisi sarnasusi ja erinevusi. Avastad, kuidas ja miks on antropoloogid välja arendanud etnograafilise välitöö ja osalusvaatluse meetodi, mis aitab inimkogemust mõista uuritava enda vaatenurgast.
  • Antropoloogilise mõtte ajaloo kursus aitab sul mõista antropoloogia kui teaduse kujunemislugu. Uurime, kes olid antropoloogide varased eelkäijad ning kuidas erinevad antropoloogilised teooriad inimese ja kultuuri uurimisest kujunesid ja muutusid 19. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani.
  • Nüüdisaegsed antropoloogilised ideed on kursus, kus käsitled erinevaid antropoloogilisi teemasid ja teooriaid alates 20. sajandi keskpaigast tänapäevani. Loengute ja arutelude käigus on sul võimalus mõista tänapäevaste teooriate ja lähenemiste tugevusi ja nõrkusi. Sa tutvud moodsate antropoloogiliste debattidega ning arendad oma isiklikku arusaama, milliseid teooriaid ja lähenemisi eelistad kasutada oma tulevastes uurimistöödes eri kultuuridest.
  • Antropoloogia antropoloogiast on kursus, mille käigus õpid mõistma dilemmasid nii minevikust kui ka olevikust, mille üle on antropoloogid vaielnud. Näiteks on vaieldud selle üle, kas kultuuri ja loodust saab vastandada. Arutelude käigus õpid nägema seoseid nende dilemmade ja laiemate teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemide vahel, mis antropoloogias kui teadusdistsipliinis aset on leidnud.

Teise moodulisse kuuluvad loengud antropoloogia eri uurimisvaldkondadest.

  • Antropoloogia erikursus: keskkonnaantropoloogia annab sulle ülevaate antropoloogia suunast, mis uurib inimese ja keskkonna vastastikmõju. Tänapäeval nimetatakse seda haru keskkonnaantropoloogiaks. Keskkonnaantropoloogia osutab, et inimese ja keskkonna suhe on kahepoolne ning sõltub nii ajaloolisest ja kultuurilisest taustast kui ka sotsiaalsetest ja majanduslikest tingimustest. Loengus vaatame, kuidas keskkond, olgu see sotsiaalne, looduslik, kultuuriline, füüsiline või tehislik, on pidevas vastastikmõjus inimeste tegemiste, uskumuste ja arusaamadega.
  • Kogemusantropoloogia uurib kuidas meie tajumisviisid on tegelikult sotsiaalselt, poliitiliselt ja kultuuriliselt vormitud ning seega aja jooksul pidevas muutumises. Erinevate etnograafiliste näidete abil saad teada, kuidas eri ühiskondades võivad inimesed oma meeli kasutada meie omast väga erineval moel.
  • Kultuuri poliitiline ökonoomia/ töö antropoloogia on kursus, mille käigus õpid tundma, kuidas töösse suhtumine on läbi ajaloo muutunud. Etnograafiliste näidete abil analüüsitakse, kuidas töö kujundab tänapäeval ühiskondlikku struktuuri ning on ise omakorda ühiskondliku struktuuri poolt mõjutatud. Olulisteks teguriteks on siin sugu, vanus, etniline tagapõhi, klassikuuluvus jms. Kursus võimaldab mõtiskleda selle üle, mis võiks olla töö (ja puhkuse) sügavam tähendus inimese elus 21. sajandil.
  • Uurimismeetodid antropoloogias on kursus, mille käigus õpid tundma antropoloogilisi uurimismeetodeid, nagu osalusvaatlus, intervjuud, fookusgrupid jne. Kursus võimaldab sul analüüsida erinevaid osalemise viise välitööl ja representatsiooni tähendust hilisemas kirjatöös. Õpid mõistma, kuidas need erinevad viisid määravad uurimistöö iseloomu.

Kolmas moodul koosneb ainetest, mis on mõeldud ainult antropoloogiat peaerialana õppivatele tudengitele. Nendeks aineteks on antropoloogilised meetodid, akadeemiline kirjutamine ja etnograafiate tõlgendamine.

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist. 

Kõrvaleriala

Lisaks antropoloogiaõpingutele on sul võimalik valida kõrvaleriala. Antropoloogiat saab hõlpsasti siduda näiteks ajaloo, sotsioloogia, kultuuriteaduse, digihumanitaaria ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate erialadega. Need võimaldavad sul omandada laiapõhjalist haridust ning saada mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Meie antropoloogid korraldavad koostöös tudengite algatatud Antropoloogia MTÜ-ga konverentse, töötubasid, talve- ja kevadkoole, festivale, seminare ning antropoloogia õppetööd keskkoolides. 
  • Antropoloogia osakond organiseerib regulaarselt nii tudengitele kui ka instituudi õppejõududele avatud seminaride seeriat "Inimkond", kus oma antropoloogia või lähivaldkondade uurimistööst räägivad külalised nii Eestist kui ka teistest riikidest.
  • Igal aastal toimuvad mõnes looduslikus paigas antropoloogia talve- või kevadkoolid, mis toovad kokku tudengeid nii Tallinnast, Tartust kui ka Riiast ja Helsingist.
  • Antropoloogia magistrikava audiovisuaalse etnograafia suuna eestvedamisel toimuvad üritused, kus esitletakse etnograafilist tööd teistel viisidel kui akadeemiline tekst: näiteks helietnograafia projekt, etnograafiliste filmide festivalid, Tuned City festivalil osalemine (Kultuuripealinn 2011), Kopli liinide festival 2016. aasta juunis jms.
  • Tallinna ülikoolis antropoloogiat õppides on sulle avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. Tutvu ülikoolilinnakuga siin.

Õppejõud

Marje Ermel website photo.jpg

Marje Ermel

Antropoloogia Lektor, Õppekava kuraator

Marje Ermel on antropoloogia lektor ja BA-õppekava kuraator. Huvi antropoloogia vastu tekkis tal Kanada Põliselanike Ülikoolis, kus ta õppis vahetusüliõpilasena sealset põliselanike ajalugu ja kaasaegseid ühiskonnaprobleeme ning tegi uurimistööd Saskatchewani erinevates reservaatides põliselanike kultuuriidentiteedist. Pärast õpinguid Kanadas ja rännakuid Austraalias ja Aasias alustas ta antropoloogiaõpinguid endises Eesti Humanitaarinstituudis ning täiendas end Šotimaal Aberdeeni Ülikoolis. Praegu on tal käsil uurimistöö rahvusvahelisest Hare Krishna kogukonnast Lääne-Bengalis Indias. Selles uurimistöös tunneb Marje Ermel huvi selle vastu, kuidas heli ja erinevad kuulamispraktikad mõjutavad inimese tajuprotsesse ja heaolutunnet.

Uurimishuvid ja -piirkonnad: heliantropoloogia ja helitööde loomine ja kasutamine uurimistöös, koht ja ruum, keha ja meeled, teadvus ja kogemus, religioon, palverännakud ja lugude jutustamine antropoloogilises uurimistöös.


Carlo Cubero.jpg

Carlo A. Cubero

sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent

Carlo A. Cubero on sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent ja antropoloogia eriala juht. Ta on saanud doktorikraadi Manchesteri ülikoolis visuaalantropoloogias, kus ta keskendus tänapäevasele Kariibi mere piirkonnale ja visuaalmeetodite kasutusele antropoloogias. Lisaks kirjalikule uurimistööle hõlmas tema doktoritöö ka etnograafilist filmi "Mangrove Music", mida on näidatud kümnel rahvusvahelisel filmifestivalil. 

Uurimishuvid ja piirkonnad: etnograafilise filmitegemise meetodid, erinevaid suhtlusvahendeid kasutav etnograafia, helietnograafia, film, kunst, muusika, postkoloniaalsed identiteedid, migratsioon, hargmaisus, Kariibi mere piirkond, Lääne-Euroopa. 

  • Carlo A. Cubero uurimistööde kohta loe veel siit.
  • Carlo Cubero tutvustab antropoloogia eriala lähemalt humanitaarblogis.

Eeva Kesküla_siseveebi.jpg

Eeva Kesküla

sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia dotsent

Eeva Kesküla on sotsiaalantropoloog, kes töötab vanemteadurina humanitaarteaduste instituudis. Tema uurimisprojekt keskendub tööohutustehnika ja riski kultuurilisele analüüsile rasketööstuses. Eeva kaitses doktoritöö Goldsmithsis Londoni ülikoolis ning tegi järeldoktori Max Plancki etnoloogiainstituudis Halles Saksamaal. Ta on läbi viinud välitöid Eesti ja Kasahstani kaevanduspiirkondades.

Eeva Kesküla uurimisteemad on tööantropoloogia, töökaitse- ja ohutus, soorollid ja töö, sotsiaalne klass, sotsialism ja postsotsialism ning majandusantropoloogia. Ta kirjutab raamatut, mis võrdleb Kasahstani ja Eesti vene keelt kõnelevate kaevurite elu ja tööd. Tema peamiseks uurimisküsimuseks on, kuidas mõjutavad globaalsed kapitaliliikumised kohalikke olusid, kuidas muutuvad klassi-, soo- ja rahvuslikud suhted ning kuidas kaevurid üldse töötavad ja lõbutsevad.


Joonas Plaan.jpg

Joonas Plaan

antropoloogia lektor

Joonas Plaan on antropoloogia lektor. Hetkel on tal käsil doktoritöö kirjutamine, mis uurib kliimamuutuste mõjusid ja kogemusi Newfoundlandi kalurite seas Kanadas. Joonas on teinud välitöid Kihnu kalurikogukonnas ning on aktiivne liige rahvusvahelises uurimisrühmas Too Big to Ignore, mis uurib rannakalurite olukorda globaalses maailmas.  

Uurimishuvid ja -piirkonnad: inimese ja looduse koosmõjude uurimine, sh keskkonnaantropoloogia, poliitökoloogia, keskkonnaajalugu, maastikuuuringud, kalandus, Läänemere ja Põhja-Atlandi kogukonnad.

Vastuvõtutingimused

Riigieksamid

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.
  • Vastuvõtueksam on 50%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalik osa on kandidaadi motivatsioonikiri (kuni 500 sõna), mis esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-is. Üleslaaditava faili nimi peab olema kandidaadi enda nimi.
  • Suulises osas toimub vestlus, mille käigus räägitakse kandidaadi taustast ja motivatsioonist ning arutletakse kandidaadi poolt eelnevalt loetud erialase artikli üle. Individuaalne aeg teatatakse kandidaadile SAIS-is avalduse esitamisel, igale kandidaadile arvestatakse 15 minutit.

Vastuvõtuvestluseks loe läbi üks järgnevatest artiklitest:

  • Toomas Gross. Kolonialismi pärandist antropoloogias. Vikerkaar 2003, nr 4/5. Link  vastavale Vikerkaare numbrile.
  • Clifford Geertz. Tihe kirjeldus. Tõlgendava kultuuriteooria poole. Vikerkaar 2007, nr 4/5. Link vastavale Vikerkaare numbrile.
  • Aivar Jürgenson. Pronkssõduri sammude vaibuvas kajas. Siberist remigreerunud eestlaste kohanemisest Eestis: keel, stereotüübid, elulugu. Mäetagused 2008 nr 38 Otselink
  • Eeva Kesküla. Vene kaevur, afrovenelane. Klass ja rahvus Eesti kaevandustes. Vikerkaar. 4/5, 2013 Otselink

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

Siisi Saetalu_antropoloogia.jpg

Siisi Saetalu

antropoloogia BA, 2009

Ettevõtja Ugandas, MTÜ Mondo arengukoostöö ja humanitaarabi ekspert

"Sattusin antropoloogiat õppima oma onu mõjutusel. Ülikoolis huvitasid mind eriti poliitiline antropoloogia ja tänase globaalse maailma elanike identiteedi ja kuuluvuse teemad. Välisüliõpilasena Taanis uurisin Erasmuse tudengite rahvuslikkust ja kosmopoliitsust. Magistri välitöö tegin Sitsiilias, uurides ilma dokumentideta immigrantide toimetulekut.

Täna olen ettevõtja Ugandas ning töötan osalise koormusega Eesti MTÜ Mondo ridades arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnas. Arengukoostööd on tohutult palju kritiseeritud, ka antropoloogide poolt. Inimesi aidates tuleb arvestada väga paljude aspektidega, mis nende inimeste toimetulekut mõjutavad. Samuti tuleb pidevalt peeglisse vaadata ja hinnata enda tööd kriitiliselt. Seda mõlemat oskan teha paremini tänu antropoloogia õpingutele. Ettevõtjana on antropoloogiast tohutult kasu turunduses ja meeskonna juhtimises, eriti võõras ühiskonnas. Inimeste käitumise analüüsimine aitab mul leida parimaid meetodeid meeskonna motiveerimiseks ning tarbijatele suunatud reklaami planeerimisel."

Foto autor: Anna Udre


 

Elo Aun.jpg

Elo Aun

Antropoloogia ba, 2010

EV100 korraldusmeeskonna liige

"Inimesed on ühed põnevad ja paeluvad olendid! Minus on alati olnud huvi mõista inimest – kogu tema keerulisuse ja samas lihtsuse juures. Mõtestada lahti meid igapäevaselt ümbritsevaid ja tihti iseenesest mõistetavaid protsesse. Kui sindki huvitab, miks on meie ümber palju teistsuguseid ja tihti mõistetamatuid seisukohti ja sa tahad mõista nende tagamaid, siis just see ongi suuresti see, millega antropoloogia tegeleb.

Täna töötan ma Riigikantseleis, et korraldada meie kõigi ühist sünnipäeva – Eesti 100. sünnipäeva. See Eesti on suur, kirju ja mulle hästi armas! Tihti ei oskagi ma näha, kui palju on antropoloogia õpingud mind mõjutanud, aga tajun seda just oma töös ja suhtumises.

Antropoloogia aitab mõtestada, mõista ja näha ning on suurepärane alus selleks, et ükskõik millises valdkonnas tegutseda."


Karmen Tornius_antropoloogia.jpg

Karmen Tornius

antropoloogia BA, 2015

Produtsendi assistent, Londoni ülikooli magistrant

"Mina leidsin antropoloogia enda jaoks õige lihtsal viisil. Tegin nimekirja asjadest, millega tahaksin tulevikus igapäevaselt tegeleda - töötada erinevates riikides, õppida põhjalikult tundma erinevaid kultuure, maailmavaateid ja elamiseviise. Soovisin teha tööd, mis loob inimestele paranenud elutingimusi, mitte töötada "heategevuslikele" või "arenguabi" organisatsioonidele, mis kohalikele läänelikke käitumismustreid peale suruvad, õppida keeli ja suhelda maailma kaugeimais paigus just kohalike "päris" inimestega (mitte nendega, kes on töölepingu tõttu sunnitud minuga suhtlema, näiteks hotellitöötajad). Samas ei tahtnud ma ka olla elukutseline backpacker. Nii hakkasin otsima eriala, mis sellist igapäevaelu võimaldaks. 

Minu kirg oli ja on Aafrika manner. Tänu paindlikule ja mitmekülgsele õppekavale ja toetavatele õppejõududele TLÜs sain Aafrika ikka oma õpingutesse sisse põimida. Antropoloogia muutis minu maailmapilti ning aitas mul mõista minu varasemaid kogemusi Aafrikas. Nii saigi minu kirg "auru juurde" ning jätkasin oma õpinguid Londonis Aafrika Uuringute magistriprogrammis. Täna töötan Londonis ettevõttes, mis korraldab üle-Aafrikalisi ja energiavaldkonna konverentse, foorumeid investeerimisvõimalusi tutvustavaid kõrgetasemelisi kohtumisi. " Loe edasi siit.

  • Loe ka Karmeni vilistlaslugu blogist!
  • Kuula järele Raadio 2 saadet "Reispass", kus Karmen Tornius rääkis oma seiklustest Malawis.

Agaate Antson_antropoloogia.jpg

Agaate Antson

Antropoloogia BA, 2014

Postimehe teemaveebi Reisile.ee toimetaja

"Oma bakalaureusetöös uurisin Tallinna aserbaidžaanlaste kodutunde loomist, korraldatud abielude rolli kodutunde tekkimisel ning hargmaisusega kaasnevaid väljakutseid. Pärast lõpetamist läksin aga USAsse Lähis-Ida uuringute magistrisse, kus vaatlesin Iraani tänapäeva müstitsismi transformeerumist. Ka seal kasutasin tänapäeva Iraani sufisid uurides paljuski antropoloogilisi meetodeid.

Praegu töötan Postimehes reisiportaali Reisile.ee toimetajana. Kirjutan igapäevaselt reisimisega seotud artikleid ning juhin reisiteemalist podcast'i "Reisikaja". Antropoloogiast omandatud analüüsivõime ning oskus iga tavapärasena tunduvat ühiskondlikku nähtust justkui kõrvaltvaatajana mõtestada on minu arvates ajakirjanikutöös asendamatu. Olen veendunud, et mitmed intervjuud on mul õnnestunud just tänu antropoloogiast saadud omadusele hinnangut andmata ja siiralt huvi tundes inimestele läheneda. Teen justkui lõputut välitööd, kus iga päev on uued informandid." Loe veel siit

 

Värsked lõpetajad

 

Kerli Saarelaid kaitses bakalaureusetöö "Kasu vabatahtlikust tööst Tallinna Erasmus Student Networki näitel" 2018. aasta kevadel.

  • Mida sa oma bakalaureusetöö raames uurisid?

Uurisin oma bakalaureusetöö raames noorte vabatahtlikku tööd tudengiorganisatsioonis ESN Tallinn.

  • Miks valisid just selle teema?

Valisin selle teema, kuna olen ka ise päris tihedalt olnud seotud erinevate tudengitele suunatud vabatahtlike tööde ja tegevustega, kaasa arvatud ESN-is. Uurisin, millist rolli mängib tänases ühiskonnas vabatahtlik töö noorte jaoks, mis paneb noori tegelema vabatahtliku tööga ning missuguseid praktilisi oskusi ja teadmisi nad sealt endaga kaasa võtavad ja lõpuks, kuidas suhestub vabatahtlik töö noore tulevaste karjääriväljavaadetega.

  • Mida oled õppinud kogemusest näha maailma antropoloogi pilguga?

Olen kindlasti õppinud rohkem inimesi kuulama ning jälgima, märkama pisidetaile ning süvenema asjadesse, mis jäid enne märkamatuks. Samuti olen õppinud looma seoseid ning nägema pealtnäha väikeste sündmuste, nähtuse ja sümbolite tähendusi ning kuidas need toovad kumulatiivselt kaasa suuri muudatusi ning on olulise tähtsusega. Antropoloogia on kindlasti õpetanud mind olema empaatilisem ning analüüsivam mind ümbritseva maailma ning selles toimuva suhtes.


Eva Antsov kaitses bakalaureusetöö "Algus ja lõpp: patsiendid vajavad võimalust ja arstid vajavad abi"  2018. aasta kevadel.

  • Mida sa oma bakalaureusetöö raames uurisid?

Lõputööks sobivat allikat otsides leidsin, et võiksin mitteelustamise temaatikat ja inimese surelikkust antropoloogina jälgida. Avastades uurimistöö jaoks elu lõpu küsimused, taipasin ühtlasi, et oma varasemal haridusteel ja tööl, kuid ka lihtsalt Eestis elava inimesena ei olnud ma kokku puutunud mõistmisega, et inimeste suremise viisis võib olla valikulisust.

  • Miks valisid just selle teema?

Tundsin tõmmet tegeleda niivõrd filosoofilise teemaga - elu lõpp ja selle võimalik juhtimine, kavandamine. Samuti olin ise arstina tegutsedes Elu Lõpu Juhiste huvigrupiga lähedalt seotud ja mul oli käepärane seda kogemust antropoloogia õpingute raames kasutada

 

  • Mida oled õppinud kogemusest näha maailma antropoloogi pilguga?

Olen muutunud nii enesekindlamaks kui ka ettevaatlikumaks oma arvamuste esitamisel. Antropoloogid õpivad kunsti olema lahked teistsuguste maailmavaadete suhtes ja mõistma inimeste motiive. Kuid selle juures oskavad nad huvitavalt ja sageli vaimukalt näidata, mis just niimoodi asju vaadata saab. Antropoloogid seovad teooria-filosoofia ja inimeste tegevused-käibetõed ühte.

Pikemalt loe Kerli ja Eva välitööst humanitaarblogist

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Lõpetajana saad jätkata akadeemilise karjääriga või leida tööd avalikus- ja erasektoris. Antropoloogiaõpingutel omandatud oskused, nagu kriitiline mõtlemine, detailide märkamine ja analüüsivõime, teevad meie lõpetanu hinnatud spetsialistiks paljudele tööandjatele.

Antropoloogilised oskused ja teadmised leiavad rakendust nii teadusasutustes kui ka avalikus sektoris, rahvusvahelistes ettevõtetes ja organisatsioonides, uuringufirmades, arengukoostööprogrammides, ajakirjanduses, muinsuskaitses, turisminduses, kultuurikorralduses, muuseumides ja filmikunstis.

Selleks et aga süvendada antropoloogilise välitöö tegemise oskusi, soovitame jätkata õpinguid magistritasemel.

Edasiõppimisvõimalused

Antropoloogia bakalaureusekraad valmistab sind ette magistrantuuriks nii Tallinna ülikoolis kui ka mujal. Magistritasemel teevad tudengid esimese välitööl põhineva etnograafilise uurimuse, milleks saadakse bakalaureuseõpingute jooksul vajalikud alusteadmised. Samuti on magistritasemel võimalik valida audiovisuaalse antropoloogia suund. 

Paljud meie bakalaureusetudengid on jätkanud magistri- ja hiljem ka doktoriõpinguid tunnustatud välisülikoolides, nagu SOAS, Columbia ülikool, St Andrewsi ülikool, Edinburgh' ülikool, Austraalia rahvuslik ülikool, Amsterdami ülikool, The New School New Yorgis, Texase ülikool Austinis, Newfoundlandi ülikool jpt, ning võitnud õpinguteks mainekaid stipendiume (Foreign Fulbright Scholarship, Kristjan Jaagu nimeline stipendium ja välisülikoolide stipendiumid).

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekavale, kui sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled. Sa tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning omandada kõrgharidust, mis annab sulle tööturul rohkem valikuvõimalusi.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Päevaõpe
1500
Vaata eriala

Kultuuriteadus

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib laiapõhjalist humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, mõnest oma valikul võõrkeelest ja paljust muust. Parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
22
Päevaõpe
Vaata eriala

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
830
Vaata eriala

Filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind filosoofiat õppima, kui sa ei karda mõelda ja otsustada, sind huvitavad elu suured küsimused ning tunned vajadust ennast väljendada ja ühiskonnaelus kaasa rääkida.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
22
Päevaõpe
Vaata eriala