Ajalugu
Kas sind huvitab ajalugu ja sa tahaksid ennast selle kaudu teostada?
Tallinna ülikooli ajaloo magistriõppekava õpetab ajalugu tänapäevaselt, rakendades maailmas kiiresti arenevaid uusi võimalusi ajaloo uurimiseks ja praktiseerimiseks. Juhendame, kuidas saada heaks teadlaseks, aga õpetame projektõppe vormis ka seda, kuidas ajaloolasena endale praktilist väljundit leida.
Ootame sind õppima, kui sul on mitmekülgsed huvid, avatud ellusuhtumine ning selge siht, kuhu ja kuidas omandatud teadmistega elus edasi liikuda. Kes aga alles otsib oma kohta, sellele annab magistrantuur palju mõtteainest ja praktilist kogemust, mis aitab edaspidiseid valikuid paremini suunata.
Miks tulla meile õppima?
- Ajaloo magistriõppes toetatakse tudengi individuaalset arengut personaalse lähenemise, inspireeriva ja toetava õhkkonna ning väljakutseid pakkuvate ettevõtmistega. Uue õppekava koostamise aluseks oli ajalooteaduse tulevikuperspektiivide avamine.
- Meil ei öelda, kuidas asjad on, vaid näidatakse võimalusi, kuhu edasi minna. Pakutakse sissevaateid mälu- ja identiteediuuringutesse, avatakse tänapäeva ajalookirjutuse laia spektrit ning püütakse koos teiste erialade tudengitega analüüsida rahvusliku ja rahvusteülese ajaloo kirjutamise võimalusi ning üleilmastuva maailma eri tahke.
- Meil tegeletakse nii ajalooteaduse kui ka rakendusliku ajalooga. Eesti Ajaloomuuseum ja teised mäluasutused on meile headeks praktikapartneriteks, kus uues ja põnevas keskkonnas tehakse esimene tutvus esemelise materjaliga, õpitakse näitusi kureerima ja üritusi korraldama.
- Kõigil tudengitel on võimalik saada Erasmuse programmi raames rahvusvaheline kogemus.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 2 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad semestris 14 nädalal neljapäevast laupäevani)
-
Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada magistritöö.
Olulised eriala- ja üldained
Ajaloo ained on jagatud kahte suurde rühma, mis eristuvad teoreetilise ja praktilise lähenemise poolest.
- Esimesse kuuluvad ained, mis käsitlevad ajaloo mõistmise ja ajaloo kirjutamise sõlmprobleeme: ajalugu ja mälu, rahvuslus ja rahvusteülene ajalugu, inimene, riik ja vägivald, Balti ajalookirjutus võrdlevas perspektiivis, ajaloofilosoofia. Kaks esimest ainet on ingliskeelsed, see võimaldab vaadata minevikusündmusi ja nende mäletamise viise koos eri rahvusest õppejõudude ja tudengitega.
- Teistes ainetes seotakse teooria praktikaga: suuline ja visuaalne ajalugu, digitaalne ja rakenduslik ajalugu, ajalooline keskkonnahumanitaaria, magistriseminar.
Erialaaineid toetavad kaks üldainet. Esimene üldaine - humanitaarteaduste metodoloogia - aitab orienteeruda tänapäeva humanitaarteadustes ning näha oma uurimistööd laiemas perspektiivis. Teises üldaines vaagitakse mitmekultuursuse eri aspekte ülemaailmsest perspektiivist. See toimub ingliskeelsena koos Aasia uuringute ja antropoloogia tudengitega.
Üleülikooliline aine ELU projekt toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.
Valikained võimaldavad omandada teadmisi interdistsiplinaarsetest kultuuriuuringutest ning toetavad kultuuri analüüsioskust (nt kultuurisemiootika, kultuuriuuringud).
Õppekeskkond
- Ajaloo õppimine on inspireeriv! Õpetamise aluseks on vahetu arutelu tudengitega. Ühte kursust viivad läbi mitu õppejõudu, see võimaldab teemat käsitleda eri vaatenurkadest.
- Suur roll on praktikumidel, mis aitavad loengus kuuldut ümbritsevaga siduda. Näiteks on ajaloomagistrandid käinud Venemaal välitöödel. Loe lähemalt siit.
- Auditoorse töö kõrval toimuvad õppereisid. Nende käigus on võimalik tihedamini suhelda nii vanemate astmete tudengite kui ka õppejõududega ning rääkida mitte ainult ajaloost.
- Igal aastal toimub magistrantide ja doktorantide eestvedamisel tudengite ajalookonverents.
- Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusüliõpilaste programmiga mõnda Euroopa ülikooli, valikuvõimalus on väga lai.
- TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
- Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse juures tegutsevad Eestis ainulaadsed uurimiskeskused: Keskkonnaajaloo keskus ja Keskaja keskus. Nendesse on kaasatud ka teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutuste teadlasi ja õppejõude, kelle teadmised ja kogemused aitavad meie õppetööd rikastada.
- Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav.
Õppejõud
Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis.
Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.
Vaata Ulrike Plathi ühe minuti loengut kuidas maitseb minevik?
Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.
Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.
Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal.
Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.
Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja akadeemik Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), saanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku.
Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, Eesti ajalookultuur, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.
- Vaata Marek Tamme ühe minuti loenguid miks me oleme aina olevikukesksemad?, kui vana on Eesti? ja mida me mäletame Eesti ajaloost?
- Vaata videointervjuud Marek Tammega.
Linda Kaljundi on vanemteadur. Doktorikraadi on ta saanud Helsingi ülikoolis, ennast täiendanud ja töötanud Soome, Rootsi ja Taani teaduskeskustes.
Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt ristisõdade ja Euroopa keskaegse ekspansiooni ajalooga. Selle kõrval on ta osalenud interdistsiplinaarsetes projektides, mis on uurinud ilukirjanduse, maastiku ja pärandi ning kunsti mõju ajaloomälule. Õppetöös on ta keskendunud ajalookirjutuse ajaloo ja teooria ning mälu-uuringute teemadele. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Linda Kaljundi avaldanud ajakirjanduses teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat.
Kaarel Vanamölder on kommunikatsiooni- ja praktilise ajaloo dotsent ja Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja saanud samas doktorikraadi. Õpingud ja teadustöö on viinud lisaks veel Göttingeni, Helsingisse, Bremenisse ja Riiga.
Peamised uurimisvaldkonnad on pressi- ja kommunikatsiooniajalugu varauusajal – Rootsi ülemereprovintside esimestest trükitud ajalehtedest 17. sajandi lõpul valmis ka 2012. aastal väitekiri. Lisaks pakub huvi Balti ajaloo historiograafia, linnaajalugu ning ülikoolide ja üliõpilasorganisatsioonidega seonduv. Hiljutisteks uurimisteemadeks on aga kujunenud viina ajalugu varauusajal ning perekonna- ja rahvusülene ajalugu. Talle meeldib väga veeta aega arhiivides, otsida jälgi ammukadunud maailmadest ning sellest kõigest pärast teistele jutustada.
Uku Lember on lähiajaloo dotsent. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.
Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.
2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt videot).
diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas. Õppetöö on seotud argielu, suulise ajaloo ja migratsiooniteemadega.
Marju Kõivupuu (PhD) on pärimuskultuuri dotsent, kelle uurimishuvid on seotud surmakultuuri, rahvameditsiini, inimese ja looduse suhte ning kultuuripärandi teemadega. Ta on juhendanud edukalt doktorante ja magistrante. Mitmed tema monograafiad on pälvinud nii Tallinna ülikooli kui ka vabariiklikul tasemel tunnustust. Ta on osalenud või osaleb mitmete riiklike komisjonide ja otsustuskogude töös. Samuti on ta mitmete pärimuskultuuri populariseerivate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor.
Kristo Nurmis on ajaloolane ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi teadur. Ta teenis oma doktorikraadi Stanfordi ülikoolis Vene ja Ida-Euroopa ajaloo ala (2022). Kristo tegeleb praegu oma raamatuprojektiga, mis uurib Nõukogude Liidu ja Kolmanda Reichi legitimatsioonipoliitikat okupeeritud Balti riikides aastatel 1939-53.
Ajaloo õppejõud meedias
Ajaloo suuna õppejõud mängivad aktiivset rolli mitme tänapäeva maailmas üha aktuaalsemaks muutuva ajaloo uurimise suuna tutvustamisel, nagu rahvusülene ajalugu ja keskkonnaajalugu.
- Loe intervjuud Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga rahvusülese ajaloo teemadel.
- Üks viimase aja kõige põnevamaid uurimisvaldkondi on loomade ajalugu. Loe siit, kuidas aitas seda Eestis tutvustada meie õppejõudude korraldatud seminar.
- Keskkonnajaajaloo raames on viimasel ajal uuritud toidu ajalugu. Vaata videost, kuidas räägib vastlakuklite ajaloost Ulrike Plath.
- Üha enam uurivad ajaloolased, miks ja kuidas on eri rahvad ja rühmad ajalugu mäletanud ühel või teisel viisil, kuidas on see aidanud luua identiteete ja müüte. Kuula siit, mida arvavad Linda Kaljundi ja Andrei Hvostov eestlaste ajaloo samastamisest talupoegade ajalooga.
- Vene keele oskajad saavad vaadata Karsten Brüggemanni esinemist telekanalis ETV+, kus ta rääkis külma sõja ajast. Samuti saab kuulda meie Eesti ja üldajaloo professori huvitavast elukäigust. Vaata videot siit.
Vastuvõtutingimused
- Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad humanitaarias või sellele vastav ettevalmistuse aste.
Vastuvõtueksam koosneb kahest osast: kirjalikust ja suulisest. Kirjalik osa on kandidaadi motivatsioonikiri, mille ta esitab koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i. Motivatsioonikiri peab kajastama seniseid õpikogemusi ja tooma välja need tugevused, mis toetaksid õpingute jätkamist ajaloo magistriõppes. Kui bakalaureusestmes ei ole varem õpitud ajalugu, siis tuleks selgitada, miks just see eriala tundub oluline ja kuidas toetab varasem kogemus õpinguid ajaloo magistriõppes. Motivatsioonikirja maht on kuni 2 lehekülge. Vestlus toimub motivatsioonikirja põhjal. Kaasa võib võtta või ette saata Kersti Markusele e-posti aadressile markus@tlu.ee oma varasema bakalaureuse- või seminaritöö, artikli või muu kirjalikku eneseväljendust näitava töö.
Vastuvõtueksami osakaalud: motivatsioonikiri 50%, vestlus 50%
Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirja puhul hinnatakse kirjalikku eneseväljendusoskust, argumenteerimisoskust ja motivatsiooni. Vestluse puhul hinnatakse eneseväljendusoskust, keelekasutust, esinemis- ja argumenteerimisoskust.
Vastuvõtueksami hindamine. Iga eksamikomisjoni liige hindab kandidaati hindamiskriteeriumide alusel.
- Vastuvõtulävend on 70 palli.
Vilistlased
"Õppisin kunstiajaloo magistriõppes. Õpinguid pean vabastavaks kogemuseks, sest sain lahti varasemate õpingutega kaasa tulnud hirmust avaldada oma mõtteid, mh ka juhul, kui need ei kattu autoriteetide arvamusega. Juba magistriõpingute ajal asusin tööle Eesti Kunstimuuseumisse, kus ma sain aastate jooksul täita väga erinevaid rolle kuraatorist kuni kommunikatsioonijuhini. Alates 2014. aastast töötan muinsuskaitseametis. Kunstimälestiste peainspektorina on minu ülesannete spekter väga lai, hõlmates nii Eestis kunstimälestiste (mida muide on peaaegu 13 500) igakülgset kaitsmist kui ka tööd kultuuriväärtuste legaalse ja illegaalse ekspordi ja impordi küsimustega. Kuna just viimati mainitud valdkond on rahvusvaheline, siis hõlmab minu tegevus tihedat koostööd nii Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa Nõukogu kui ka näiteks UNESCO ja INTERPOL-iga."
"Ülikoolis omandatud teadmiste kõrval hindan kõrgelt aastatega kujunenud ning nii õppejõududest kui ka kaastudengitest koosnevat võrgustikku. See on loonud vundamendi, millele tuginedes on erialases valdkonnas tegutsemine oluliselt tulemuslikum. Inimesed on ju suurim väärtus, mida ülikool pakub, ja selle eest olen lõpmata tänulik. Jätkan õpinguid Tallinna ülikooli doktorandina."
"Õpin Tallinna ülikoolis ajalugu alates 2000. aastast, esialgu diplomiõppes, seejärel magistriõppes ja 2011. aastast doktoriõppes. 2010. aastal kaitsesin magistritöö Eesti sõjaajaloos. Huvi aine vastu tekkis juba lapsepõlvest, kuid ma ei olnud oma valikus veel aastaid kindel - juurdlesin ikka selle üle, kas saada sõjaväelaseks või ajaloolaseks. Nüüdseks on õnnestunud need kaks ametit ühendada. Õpingute kõrval teenisin Eesti kaitseväes allohvitser-instruktorina ja osalesin 2010. aastal NATO sõjalisel operatsioonil Afganistanis. Pärast magistritöö kaitsmist töötasin kolm aastat ajalooõpetajana. Alates 2014. aastast töötan kaitseväe ühendatud õppeasutustes sõjaajaloo lektorina strateegia ja sõjaajaloo õppetoolis. Leian, et pühendunud ajaloolasel on alati võimalik olla konkurentsivõimeline ja leida endale ühiskonnas erialast rakendust. Hea aluse selleks andis alma mater Tallinna ülikool ja selles läbitud ajalooõpingud. Praeguseks olen avaldanud mitu ajalooraamatut ja mitukümmend artiklit. Pean oluliseks võtta sõna ka ühiskondlikel teemadel ja jätkasin õpinguid Tallinna ülikooli doktoriõppes."
Loe Igor Kopõtini doktoritöö kohta siit.
Kuhu edasi?
Millistel erialadel võib tööd leida?
Paljud ajaloo magistriõppe lõpetanud töötavad ajaloolastena (sh muuseumis, muinsuskaitses, arhiivis), kuid mitmekülgne ettevalmistus võimaldab leida rakendust ka riigiasutustes, kirjastuses, meedias ja vabaühendustes.
Edasiõppimisvõimalused
Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks Tallinna ülikoolis ajaloo doktorikaval. Doktorantuuri on oodatud astuma need, kes tahavad teha teadustööd või näevad ennast tulevikus õppejõuna ülikoolis või mõnel juhtival positsioonil mäluasutustes.
Sarnased erialad
Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
Humanitaarteaduste instituut
Kui sa tahad ja julged noorte tulevikku muuta, olla osaline nende kasvamise ja kujunemise suunamisel, inspireerida neid mineviku vastu huvi tundma ja tänases elus aktiivselt kaasa lööma, tule õppima Tallinna ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks.
Ajalugu
Humanitaarteaduste instituut
Ajaloo doktorikava on neile, kes tunnevad süvendatud akadeemilist huvi ajaloo ja sellega piirnevate uurimisvaldkondade (kunstiajalugu, arheoloogia) vastu ning näevad oma tulevikku uurijana, teadurina või õppejõuna.