tudengid ringis

Ajalugu

Kas sind huvitab ajalugu ja sa tahaksid ennast selle kaudu teostada?

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

Tallinna ülikooli ajaloo magistriõppekava õpetab ajalugu tänapäevaselt, rakendades maailmas kiiresti arenevaid uusi võimalusi ajaloo uurimiseks ja praktiseerimiseks. Juhendame, kuidas saada heaks teadlaseks, aga õpetame projektõppe vormis ka seda, kuidas ajaloolasena endale praktilist väljundit leida.

Ootame sind õppima, kui sul on mitmekülgsed huvid, avatud ellusuhtumine ning selge siht, kuhu ja kuidas omandatud teadmistega elus edasi liikuda. Kes aga alles otsib oma kohta, sellele annab magistrantuur palju mõtteainest ja praktilist kogemust, mis aitab edaspidiseid valikuid paremini suunata.

Miks tulla meile õppima?

  • Ajaloo magistriõppes toetatakse tudengi individuaalset arengut personaalse lähenemise, inspireeriva ja toetava õhkkonna ning väljakutseid pakkuvate ettevõtmistega. Uue õppekava koostamise aluseks oli ajalooteaduse tulevikuperspektiivide avamine.
  • Meil ei öelda, kuidas asjad on, vaid näidatakse võimalusi, kuhu edasi minna. Pakutakse sissevaateid mälu- ja identiteediuuringutesse, avatakse tänapäeva ajalookirjutuse laia spektrit ning püütakse koos teiste erialade tudengitega analüüsida rahvusliku ja rahvusteülese ajaloo kirjutamise võimalusi ning üleilmastuva maailma eri tahke.
  • Meil tegeletakse nii ajalooteaduse kui ka rakendusliku ajalooga. Eesti Ajaloomuuseum ja teised mäluasutused on meile headeks praktikapartneriteks, kus uues ja põnevas keskkonnas tehakse esimene tutvus esemelise materjaliga, õpitakse näitusi kureerima ja üritusi korraldama.
  • Kõigil tudengitel on võimalik saada Erasmuse programmi raames rahvusvaheline kogemus.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada magistritöö.

Olulised eriala- ja üldained

Ajaloo ained on jagatud kahte suurde rühma, mis eristuvad teoreetilise ja praktilise lähenemise poolest.

  • Esimesse kuuluvad ained, mis käsitlevad ajaloo mõistmise ja ajaloo kirjutamise sõlmprobleeme: ajalugu ja mälu, rahvuslus ja rahvusteülene ajalugu, inimene, riik ja vägivald, Balti ajalookirjutus võrdlevas perspektiivis, ajaloofilosoofia. Kaks esimest ainet on ingliskeelsed, see võimaldab vaadata minevikusündmusi ja nende mäletamise viise koos eri rahvusest õppejõudude ja tudengitega.
  • Teistes ainetes seotakse teooria praktikaga: suuline ja visuaalne ajalugu, digitaalne ja rakenduslik ajalugu, ajalooline keskkonnahumanitaaria, magistriseminar.

Erialaaineid toetavad kaks üldainet. Esimene üldaine - humanitaarteaduste metodoloogia - aitab orienteeruda tänapäeva humanitaarteadustes ning näha oma uurimistööd laiemas perspektiivis. Teises üldaines vaagitakse mitmekultuursuse eri aspekte ülemaailmsest perspektiivist. See toimub ingliskeelsena koos Aasia uuringute ja antropoloogia tudengitega. 

Üleülikooliline aine ELU projekt toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Valikained võimaldavad omandada teadmisi interdistsiplinaarsetest kultuuriuuringutest ning toetavad kultuuri analüüsioskust (nt kultuurisemiootika, kultuuriuuringud). 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Ajaloo õppimine on inspireeriv! Õpetamise aluseks on vahetu arutelu tudengitega. Ühte kursust viivad läbi mitu õppejõudu, see võimaldab teemat käsitleda eri vaatenurkadest.
  • Suur roll on praktikumidel, mis aitavad loengus kuuldut ümbritsevaga siduda. Näiteks on ajaloomagistrandid käinud Venemaal välitöödel. Loe lähemalt siit
  • Auditoorse töö kõrval toimuvad õppereisid. Nende käigus on võimalik tihedamini suhelda nii vanemate astmete tudengite kui ka õppejõududega ning rääkida mitte ainult ajaloost. 
  • Igal aastal toimub magistrantide ja doktorantide eestvedamisel tudengite ajalookonverents.
  • Õpingute jooksul on võimalik minna Erasmuse vahetusüliõpilaste programmiga mõnda Euroopa ülikooli, valikuvõimalus on väga lai.
  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
  • Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse juures tegutsevad Eestis ainulaadsed uurimiskeskused: Keskkonnaajaloo keskus ja Keskaja keskus. Nendesse on kaasatud ka teiste Eesti ülikoolide ja teadusasutuste teadlasi ja õppejõude, kelle teadmised ja kogemused aitavad meie õppetööd rikastada.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

 

Ulrike Plath on baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor ning ajaloo akadeemilise suuna juht. Tema professori koht rajati 2012. aastal Saksa riigi rahadega, et toetada saksa kultuuri uurimistööd 21. sajandi Baltikumis. Ta on saksa päritolu, õppinud Hamburgi, Tartu ja Greifswaldi ülikoolis ja saanud doktorikraadi Mainzi ülikoolis. 

Teadustöös on ta peamiselt tegelenud 18. ja 19. sajandi uuringute, baltisaksa kultuuri- ja kirjandusajalooga ning keskkonnaajalooga rahvusülesest perspektiivist. Teadus- ja õppetöös on ta püüdnud koos käsitleda lokaalseid ja globaalseid fenomene, näiteks toiduajaloos, kliima- ja loomaajaloos või seisuste- ja rahvusteüleses argielus.


Karsten Brüggemann on Eesti ja üldajaloo professor, pärit Hamburgist. Doktorikraadi ajaloo alal sai ta Hamburgi ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles Vene kodusõda Balti regioonis, ning habiliteerus Gießeni ülikoolis uurimusega Balti kubermangude kuvandist Vene impeeriumi kultuuriruumis. Ta on olnud külalisprofessor Bremeni ülikoolis ning täiendanud end mitmes Saksamaa ja Rootsi uurimiskeskuses.

Peamised uurimisvaldkonnad on Vene ja Nõukogude ajalugu, hõlmates Balti riikide, kodu- ja iseseisvussõdade ajalugu, stalinismi ja hilise sotsialismi kultuuriajalugu. Lisaks sellele tegeleb ta rahvusnarratiivide ja mälukultuuriuuringute ning spordi ja turismi ajalooga. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Nõukogude Liidu muusikalise masskultuuri analüüsi 1930. aastatel ja Tallinna ajaloo, ning Balti ja Venemaa ajalugu puudutavaid uurimusi.


Kersti Markus on kunstiajaloo professor ja keskajauuringute vanemteadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja kunstiajalugu, täiendanud end Viini ülikoolis ja Rootsi instituudis Roomas. Sai doktorikraadi Stockholmi ülikoolis ja tegi uurimistööd Humboldti stipendiaadina Saksamaal. 

Keskajauurijana huvitavad teda visuaalsete allikate kasutamisvõimalused Skandinaavia ja Läänemere regiooni ajaloo kirjutamisel. Peamiselt on ta uurinud Rootsi ja Taani 12.-13. sajandi visuaalkultuuri ning poliitilist ajalugu, Eesti keskaegset kunsti ja arhitektuuri. Lisaks sellele tegeleb ta kunstiteaduse ajaloo ja metodoloogia probleemidega ning maastiku-uuringutega. Õppetöös on keskendunud kunsti ja ühiskonna seostele ning kunsti tajumise teemadele.


Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), saanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. 

Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, Eesti ajalookultuur, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.


Linda Kaljundi on ajalookultuuri dotsent ja keskajauuringute teadur. Doktorikraadi on ta saanud Helsingi ülikoolis, ennast täiendanud ja töötanud Soome, Rootsi ja Taani teaduskeskustes.

Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt ristisõdade ja Euroopa keskaegse ekspansiooni ajalooga. Selle kõrval on ta osalenud interdistsiplinaarsetes projektides, mis on uurinud ilukirjanduse, maastiku ja pärandi ning kunsti mõju ajaloomälule. Õppetöös on ta keskendunud ajalookirjutuse ajaloo ja teooria ning mälu-uuringute teemadele. Lisaks teadusartiklitele ja teaduskogumike toimetamisele on Linda Kaljundi avaldanud ajakirjanduses teadust populariseerivaid kirjutisi, teadus- ja ilukirjanduse kriitikat ning kunstikriitikat.


Kaarel Vanamölder on kommunikatsiooni- ja praktilise ajaloo dotsent ja Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadur. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu ja saanud samas doktorikraadi. Õpingud ja teadustöö on viinud lisaks veel Göttingeni, Helsingisse, Bremenisse ja Riiga.

Peamised uurimisvaldkonnad on pressi- ja kommunikatsiooniajalugu varauusajal – Rootsi ülemereprovintside esimestest trükitud ajalehtedest 17. sajandi lõpul valmis ka 2012. aastal väitekiri. Lisaks pakub huvi Balti ajaloo historiograafia, linnaajalugu ning ülikoolide ja üliõpilasorganisatsioonidega seonduv. Hiljutisteks uurimisteemadeks on aga kujunenud viina ajalugu varauusajal ning perekonna- ja rahvusülene ajalugu. Talle meeldib väga veeta aega arhiivides, otsida jälgi ammukadunud maailmadest ning sellest kõigest pärast teistele jutustada.


Uku Lember on üldajaloo lektor. Ta on lõpetanud Tartu ülikoolis rahanduse eriala, õppis Kesk-Euroopa ülikoolis Budapestis ajaloo magistrantuuris ja doktorantuuris. Ta on täiendanud end Cornelli ülikoolis USA-s, University College Londonis Suurbritannias ja Uppsala ülikoolis Rootsis.

Peamised uurimisvaldkonnad on Nõukogude Liidu ajalugu, mälupoliitika, rahvuslus ja queer-ajalugu. Tema doktoritöö teemaks olid nõukogudeaegsed eesti-vene segaabielud, mida ta käsitles eluloointervjuude põhjal. Hiljuti on ta tegelenud pereajaloo ja muutlike mälestustega sõjalise konflikti aegses Ukrainas. Lähitulevikus asub ta koguma intervjuusid ja uurima Eesti nõukogude perioodi queer-ajalugu.

2015. aastal nimetati Uku Lember Teaduste Akadeemia noorteadlaste 3-minuti konkursi laureaadiks (vt videot).


Mare Oja on ajaloodidaktika lektor. Ta on õppinud Tartu ülikoolis ajalugu, saanud Tallinna pedagoogikaülikoolis teadusmagistri kraadi kasvatusteadustes, mis käsitles oskuste kujundamise ja hindamise võimalusi ajalooõpetuses, ja Tallinna ülikoolis doktorikraadi ajaloos.

Peamiseks uurimisvaldkonnaks on hariduse ajalugu ja areng, õppekavaarendus ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetamisega seotud küsimused. Ta on koordineerinud õppekavaarendust, ajaloo riigieksamite ettevalmistustööd, ajalooõpetust toetavaid projekte, nagu ajalootunnid muuseumis ja arhiivis, kultuurilooline õppematerjal kodukohaloo käsitlemiseks, koostanud, retsenseerinud ja analüüsinud õppekirjandust. Koostöö rahvusvahelise ajaloodidaktika ühingu (ISHD), Euroopa ajalooõpetajate seltsi (EUROCLIO) ja Euroopa Nõukoguga on taganud võimaluse olla kursis tänapäevaste didaktika põhimõtetega ning osaleda rahvusvahelises diskussioonis. 


Aivar Jürgenson on Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse vanemteadur, etnoloog ja ajaloolane, saanud teadusmagistri kraadi folkloristikas ja doktorikraadi kultuuriajaloos. Täiendanud ennast etnoloogias Münsteri ja Baseli ülikoolis ning Hamburgi etnoloogiamuuseumis, migratsiooniuuringutes Osnabrücki ülikoolis.

Teaduslikud huvid hõlmavad diasporaauuringud, migratsiooni- ja kolonisatsiooniajalugu, rände- ja integratsiooniprotsesse minevikus ja tänapäeval, argiajalugu, etnobotaanikat. Välitöid on ta teinud eesti diasporaakogukondades Siberis, Kaukaasias ja Lõuna-Ameerikas. Õppetöö on seotud argielu, suulise ajaloo ja migratsiooniteemadega.


Marju Kõivupuu (PhD) on pärimuskultuuri dotsent, kelle uurimishuvid on seotud surmakultuuri, rahvameditsiini, inimese ja looduse suhte ning kultuuripärandi teemadega. Ta on juhendanud edukalt doktorante ja magistrante. Mitmed tema monograafiad on pälvinud nii Tallinna ülikooli kui ka vabariiklikul tasemel tunnustust. Ta on osalenud või osaleb mitmete riiklike komisjonide ja otsustuskogude töös. Samuti on ta mitmete pärimuskultuuri populariseerivate tele- ja raadiosaadete (kaas)autor.


Ajaloo õppejõud meedias

Ajaloo suuna õppejõud mängivad aktiivset rolli mitme tänapäeva maailmas üha aktuaalsemaks muutuva ajaloo uurimise suuna tutvustamisel, nagu rahvusülene ajalugu ja keskkonnaajalugu. 

  • Loe intervjuud Karsten Brüggemanni ja Ulrike Plathiga rahvusülese ajaloo teemadel.
  • Üks viimase aja kõige põnevamaid uurimisvaldkondi on loomade ajalugu. Loe siit, kuidas aitas seda Eestis tutvustada meie õppejõudude korraldatud seminar.
  • Keskkonnajaajaloo raames on viimasel ajal uuritud toidu ajalugu. Vaata videost, kuidas räägib vastlakuklite ajaloost Ulrike Plath.
  • Üha enam uurivad ajaloolased, miks ja kuidas on eri rahvad ja rühmad ajalugu mäletanud ühel või teisel viisil, kuidas on see aidanud luua identiteete ja müüte. Kuula siit, mida arvavad Linda Kaljundi ja Andrei Hvostov eestlaste ajaloo samastamisest talupoegade ajalooga.
  • Vene keele oskajad saavad vaadata Karsten Brüggemanni esinemist telekanalis ETV+, kus ta rääkis külma sõja ajast. Samuti saab kuulda meie Eesti ja üldajaloo professori huvitavast elukäigust. Vaata videot siit.

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad humanitaarias või sellele vastav ettevalmistuse aste. 
  • Sisseastumiseksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa on kandidaadi magistritöö kavand, mis tuleb kaasa võtta vastuvõtueksamile, kus kandidaat tutvustab seda vastuvõtukomisjonile. Vestluse käigus hinnatakse lisaks kandidaadi seniseid õpinguid, töökogemust ning motivatsiooni.
  • Magistriõppekava läbimine eeldab inglise keele oskust, kuid kasuks tulevad teadmised ka vene ja saksa keelest.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

"Õppisin kunstiajaloo magistriõppes. Õpinguid pean vabastavaks kogemuseks, sest sain lahti varasemate õpingutega kaasa tulnud hirmust avaldada oma mõtteid, mh ka juhul, kui need ei kattu autoriteetide arvamusega. Juba magistriõpingute ajal asusin tööle Eesti Kunstimuuseumisse, kus ma sain aastate jooksul täita väga erinevaid rolle kuraatorist kuni kommunikatsioonijuhini. Alates 2014. aastast töötan muinsuskaitseametis. Kunstimälestiste peainspektorina on minu ülesannete spekter väga lai, hõlmates nii Eestis kunstimälestiste (mida muide on peaaegu 13 500) igakülgset kaitsmist kui ka tööd kultuuriväärtuste legaalse ja illegaalse ekspordi ja impordi küsimustega. Kuna just viimati mainitud valdkond on rahvusvaheline, siis hõlmab minu tegevus tihedat koostööd nii Euroopa Liidu institutsioonide ja Euroopa Nõukogu kui ka näiteks UNESCO ja INTERPOL-iga."


"Ülikoolis omandatud teadmiste kõrval hindan kõrgelt aastatega kujunenud ning nii õppejõududest kui ka kaastudengitest koosnevat võrgustikku. See on loonud vundamendi, millele tuginedes on erialases valdkonnas tegutsemine oluliselt tulemuslikum. Inimesed on ju suurim väärtus, mida ülikool pakub, ja selle eest olen lõpmata tänulik. Jätkan õpinguid Tallinna ülikooli doktorandina."


"Õpin Tallinna ülikoolis ajalugu alates 2000. aastast, esialgu diplomiõppes, seejärel magistriõppes ja 2011. aastast doktoriõppes. 2010. aastal kaitsesin magistritöö Eesti sõjaajaloos. Huvi aine vastu tekkis juba lapsepõlvest, kuid ma ei olnud oma valikus veel aastaid kindel - juurdlesin ikka selle üle, kas saada sõjaväelaseks või ajaloolaseks. Nüüdseks on õnnestunud need kaks ametit ühendada. Õpingute kõrval teenisin Eesti kaitseväes allohvitser-instruktorina ja osalesin 2010. aastal NATO sõjalisel operatsioonil Afganistanis. Pärast magistritöö kaitsmist töötasin kolm aastat ajalooõpetajana. Alates 2014. aastast töötan kaitseväe ühendatud õppeasutustes sõjaajaloo lektorina strateegia ja sõjaajaloo õppetoolis. Leian, et pühendunud ajaloolasel on alati võimalik olla konkurentsivõimeline ja leida endale ühiskonnas erialast rakendust. Hea aluse selleks andis alma mater Tallinna ülikool ja selles läbitud ajalooõpingud. Praeguseks olen avaldanud mitu ajalooraamatut ja mitukümmend artiklit. Pean oluliseks võtta sõna ka ühiskondlikel teemadel ja jätkasin õpinguid Tallinna ülikooli doktoriõppes."

Loe Igor Kopõtini doktoritöö kohta siit

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Paljud ajaloo magistriõppe lõpetanud töötavad ajaloolastena (sh muuseumis, muinsuskaitses, arhiivis), kuid mitmekülgne ettevalmistus võimaldab leida rakendust ka riigiasutustes, kirjastuses, meedias ja vabaühendustes.

Edasiõppimisvõimalused

Lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid näiteks Tallinna ülikoolis ajaloo doktorikaval. Doktorantuuri on oodatud astuma need, kes tahavad teha teadustööd või näevad ennast tulevikus õppejõuna ülikoolis või mõnel juhtival positsioonil mäluasutustes.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Kui sa tahad ja julged noorte tulevikku muuta, olla osaline nende kasvamise ja kujunemise suunamisel, inspireerida neid mineviku vastu huvi tundma ja tänases elus aktiivselt kaasa lööma, tule õppima Tallinna ülikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajaks.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Kultuuriteooria ja filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Ajalugu

Humanitaarteaduste instituut

Ajaloo doktorikava on neile, kes tunnevad süvendatud akadeemilist huvi ajaloo ja sellega piirnevate uurimisvaldkondade (kunstiajalugu, arheoloogia) vastu ning näevad oma tulevikku uurijana, teadurina või õppejõuna.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
Vaata eriala