Erasmus täiendkoolitus Granada ülikoolis ehk tõlkeõpetus Hispaania moodi ja palju muudki
Käisin novembri lõpus Erasmus+ täiendkoolitusel Granada ülikoolis, kus meil on leping sealse kirjaliku ja suulise tõlke teaduskonnaga (Facultad de traducción e interpretación). Eesmärgiks oli aru saada, kuidas üks meist palju suurem tõlkeosakond/teaduskond tõlkimist õpetab. Samuti tahtsin teada, kuidas Hispaanias tegeldakse väljakutsetega, mis tõlkele igal pool osaks on saanud ja saavad – seoses masintõlke üha laiema levikuga tuleb kõikidel tõlkeosakondadel ja -teaduskondadel esitada küsimus: kuidas edasi?
kui tavaliselt olen käinud Erasmus+ õpetamislähetustes, siis sel korral sobis koolituslähetus mulle väga hästi, sest tahtsin just külastada loenguid üliõpilase perspektiivist ja näha ning kogeda, kuidas minu kolleegid välisülikoolist õpetavad. Võin öelda, et üliõpilaseks olemine on raske töö, kuigi me õppejõududena iga päev sellest ei mõtle. Jälgisin nii praktilisi kui ka teoreetilisi tõlkekursusi ning käisin ka ühel kõrgema taseme inglise keele kursusel. Eriti põnev oli vaadata, kuidas professor António Pamies õpetas teoreetilise keeleteaduse kursusel tõlkijatele foneetikat, sest seda teen mina ise meie ülikoolis. Igas loengus ja seminaris jälgisin erinevaid komponente: seda, kuidas õppejõud õpetab, st milliseid tehnikaid ta kasutab; kuidas on üliõpilased loengusse/seminari kaasatud ja kas kohapeal tehakse ka harjutusi või rühmatöid; milliseid tehnoloogilisi vahendeid õppejõud kasutab ja millised on valitud materjalid, millega töötatakse; mis keeles mingit ainet õpetatakse; millised on kodused ülesanded või projektid, millega tuleb teha individuaal- või rühmatööd. Üks õppejõud lasi üliõpilastel teha rühmatööd, kus palus tõlkida metafoore ning samal ajal mängis lõõgastunud atmosfääri loomiseks Chopini muusikat – selle peale ei olnud ma ise veel kunagi tulnud, aga võibolla mängin ka mina edaspidi oma seminarides klassikalist muusikat.
Lisaks loengute külastamisele oli mul mul võimalus kohtuda mitme õppejõuga eradi, rääkida nendega ülikoolist, tõlkest ja tõlkeõpetuse tulevikust, Erasmus-lähetusega seotud üliõpilaste muredest, aga ka võimalikust ühisest koostööst teadus- ja õppetegevuse vallas. Mitmed neist lubasid tulla Tallinnasse ning loomulikult kutsisid mind tagasi Granadasse, kuid järgmisel korral juba kindlasti ka õpetama.
Õppetöö korraldus - mis mind üllatas ja mis mind väsitas
See, mida ma sain täiendkoolitusel teada, ei olnud niivõrd uus, kuivõrd tuttav. Näiteks sain ma tõlkija elukutse loengus teada, et ka Hispaanias käsitletakse tõlkijat masinana – tõlkija on lihtsalt keegi, kes paneb teksti kiiresti ja hõlpsalt ühest keelest teise. Täpselt samalaadne kuvand tõlkijast on ju meiegi ühiskonnas levinud.
Sain ka teada, et meie tõlkeõpetuse probleemid on väga sarnased Granada ülikooli omadega. Esiteks on mõlemal muidugi mure tuleviku pärast, sest me ei tea, kui palju võtab inimtõlkijalt üle masin ja mis jääb inimesele ning kuidas tunnetab inimene enda vastutust masintõlget kasutades. Probleemid on väga sarnased, sest tehnoloogia muudatused toimuvad nii kiiresti, et ülikoolidel on raske sellega sammu pidada.
Siiski kõige enam üllatas mind õppetöö korraldus. Granada ülikooli tudengitel on väga palju loenguid ja enamik neist toimub kas hommikupoolikul kella 9st 15ni või õhtul kella 16st 20ni ja mõnel puhul isegi 22ni, oleneb valitud erialast (näiteks on esmaspäevast neljapäevani võimalik kella 20st 22ni õppida ukraina keelt vabaainena). Õppetöö käib kahetunniste sessioonidena, millest paljud on loengud, mitte seminarid või loeng/seminarid, seega on üliõpilasel tavaliselt passiivne kuulaja roll. Tõdesin, et kahetunnist loengut kuulata võib olla tõeline piin, eriti kui õpetus on õppejõukeskne, nagu mitmes aines oli. Mina olin kella kolmeks nii väsinud, et oleksin tahtnud ainult süüa ja magada, ometi paistsid tudengid mulle entusiastlikud.
Ühe õppejõuga rääkides ilmnes, et ka Granada ülikoolis taheti võtta vastu otsus lühendada loenguid ja seminare 1,5-tunnile. Kuid seesama õppejõud, kes on elanud Hispaanias kakskümmend aastat mainis ka, et ta ei imestaks, kui ettekirjutus kohustuslikest kahetunnistest loengutest oleks sisse kirjutatud Hispaania põhiseadusesse. Igal juhul viitas ta sellele, et seda muudatust ei ole võimalik seaduse tõttu läbi viia. Peame olema väga õnnelikud selle üle, et meil otsustavad ülikoolis tehtavate muudatuste üle meie ülikooli enda institutsioonid, mitte ülikoolikauged inimesed väljaspool.
Kuid erinevused ei piirdunud õppetöö korraldusega. Märkasin, et Hispaania üliõpilased on nooremad ning neid on igas loengus palju rohkem kui meie tudengeid. Keelepaarid Granada ülikoolis on muljetavaldavad, tõlget õpitakse nii võõrkeelde kui ka võõrkeelest, meil seevastu on võimalik õpetada tõlkimist ainult magistriõppes ja ühel suunal: inglise-eesti.
Ülikoolihoone ja Hispaania looduse võlud
Võrreldes meie ülikooliga, oli üheks põnevamaks erinevuseks ruumid, kus õppetöö toimus – üks hoonetest, milles õppetööd läbi viidi, oli ehitatud aastal 1771, teine veidi hiljem. Igal juhul nägid mõlemad ehitised välja pigem nagu uhked lossid. Aulad olid mugavalt üksteise kõrval ja nende numeratsioon loogiline, nii et kõik vajaliku leidsin kätte. Rääkimata muidugi sellest, et auditooriumi akende taga kasvavad lopsakad apelsini- ja mandariinipuud (siiski ühe mandariini mekkimine lõppes suure pettumusega, sest need kuuluvad seal samasse kategooriasse nagu meie metsistunud õunad – ei maitse mitte kuidagi).
Kuid muidugi ei saa üle ega ümber ka Hispaania looduse võludest - selle kliimast, loodusest ja taimestikust. Granada asub Lõuna-Euroopa mõttes klimaatiliselt ja geograafiliselt erakordses kohas, kus mäesuusakuurordid Sierra Nevada mäestikus jäävad umbes tunni aja autosõidu kaugusel, samal ajal saab aga rannikul ehk 1,5-tunnise sõidu kaugusel nautida ujumist Vahemeres. Ja muidugi taimestik.. pean tunnistama, et jäin nii mõnigi kord vaatama mandariinipuud akna taga, selle asemel et kuulata hispaaniakeelset loengut.
Samuti oli mul hispaanlastest välja kujunenud arvamus, et nad kõnelevad väga valjult, aga Granadas olid inimesed pigem tagasihoidlikud (v.a reede õhtul). Hispaanlased ei vaheta ka nii naljalt keelt võõrkeele vastu, seega sain ma oma väga roostes hispaania keelt harjutada.
Eestlane igas sadamas
Sain Granadas viibides ka ühe äärmiselt meeldiva üllatuse osaliseks. Kuigi jätsin sotsiaalmeediasse postitamise viimasele päevale, tuli see ootamatult kasuks. Minu endine tudeng ja kirjaliku tõlke vilistlane Riin kirjutas mulle, kas ma tahaksin temaga kohvile minna. Riin tegi kunagi oma Erasmus-vahetuse Granada ülikoolis, seejärel otsustas sinna elama jääda ja töötab nüüd rahvusvahelises firmas. Kohalikult taksojuhilt aga kuulsin, et Granadas töötavat veel vähemalt üks teinegi eestlane. Seega on Eesti kogukond Granadas juba ees ootamas.
Tasuks kindlasti kasutada seda võimalust
Tahan öelda vaid üht – kasutage seda suurepärast võimalust Erasmusega välisülikoolides õpetamas ja koolitustel käimiseks. Ka mina olin sel korral vägagi kahevahel, kas üldse minna, kuna mul ei olnud selles ülikoolis tuttavaid ees. Tahan väga tänada meie rahvusvahelistumise koordinaatorit Maris Petersit, kes on alati entusiastlik ja soovitas mulle just Granada ülikooli. Samuti soovitaksin tudengitel oma Erasmus just Granada ülikoolis teha – see linn on paraja suurusega, et ennast seal koduselt tunda, ülikool on üsna sarnane meie omaga ning erinevaid vaba aja tegevusi jätkub kuhjaga. Asjaajamine on Tallinna ülikoolis tehtud nii lihtsaks kui võimalik.