Krista Karro: "Võib öelda, et 21. sajand on ikka äärmiselt tore aeg, kus elada."
8. veebruaril 2023 kaitses Krista Karro Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritööd teemal "Past is not a foreign country. Long-term history of an eastern Estonian landscape between the viking age and the early modern period (800-1629)" ("Minevik ei ole võõras maa. Ühe ida-eesti maastiku pikaajaline ajalugu viikingiajast varauusajani (800-1629)"). Juhendajateks olid professor Hannes Palang ja vanemteadur Marika Mägi.
Kuidas jõudsid oma uurimisteema juurde?
Mu kunagine kaaslane oli pärit minu uurimispiirkonnast ning kui tuli aeg valida proseminari teema, siis hakkasin vaatama, mida annaks selle kandiga teha. Maastiku uurimine tuli mu sõbrannalt ja kunagiselt kolleegilt.
Kuidas muudab sinu uurimistöö maailma (kasvõi natukene)?
Võib-olla läheb see väide mu töös natuke kaduma, kuid minu arvates saab ühiskonda nii olevikus kui ka minevikus uurida maastiku kaudu. Kõik me elus on maastik - kas siis füüsiline ja käega katsutav või vaimne ja tajutav. Ma ei tea, kas see nüüd maailma muudab, kuid päris sellist väidet ei ole ma otseselt kuskilt lugenud. Aga kindlasti on keegi kuskil seda veel arvanud. Mu töö muudab veel kohalike elu - sellist üldkäsitlust selle piirkonna mineviku kohta ei oldud varem tehtud.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Pigem on see suur häbilugu, kuna lõpuni jõudmine võttis 12 aastat. Salanipiks on ilmselt üks mu juhendajatest, kes ei andnud alla ja andis mulle veel ja veel võimalusi kirjutada nn täistööajaga. Töö kõrvalt ikka väga ei kirjuta.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Häbilugusid juhtus küll, aga nendest ma ei taha rääkida. Kogu uurimise aja jooksul on uurimispiirkonna kohalikud inimesed olnud nii toetavad, et see väärib küll eraldi mainimist. Mind on aidatud välitöödel ja materjalide kogumisel. Rõõm on neile rääkida oma avastustest.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks "tark eluviis"?
Minu uurimisvaldkond on mulle õpetanud maastikuloogikat - kuhu tasub elupinda osta ja kuhu mitte. Üldse võiks mineviku inimestelt õppida loodusega kooskõlas elamist, kuid selles osas ei ole ma olnud eriti hea õpilane. Ja tegelikult - teades natuke, millist elu elati nt 500 aastat tagasi, võib öelda, et 21. sajand on ikka äärmiselt tore aeg, kus elada. Nautigem neid mugavusi, mis see aeg meile pakub. Pole mõtet ponnistada aktsioone stiilis "elagem 20 päeva ilma elektri ja telefonita". Meil on lihtsalt nii palju rohkem kui mineviku inimestel. Tundkem sellest rõõmu.
Mõni hea näpunäide või soovitus, kuidas kaitsmise päeval võimalikult vähe närveerida?
Mina olin 7. kuud rase ja mõtlesin rohkem sellele, kuidas ma püsti jõuan seista. Kui mulle pakuti ootamatult, et võin ka istuda, siis ütlesin ära, kuna olin end juba piisavalt vaimselt ette valmistanud, et kolm tundi seista. Aga tegelikult ei ole vist inimest, kes ei pabistaks. Sabin läks üle, kui hakkasin retsensendiga diskuteerima ja mulle tundus, et see on nii tore ja huvitav. Ja mul on veel nii palju öelda. Ju ma siis olin õige teema valinud!
