Humanitaarblogi

Õppereis Hispaaniasse: uued teadmised ja kogemused erialase keele arendamiseks

Aprilli lõpus toimus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi hispaania keele ja kultuuri tudengitel traditsiooniline õppekäik Hispaaniasse Madridi. Tudengid käisid erinevates ajaloolistes paikades ning tutvusid mitmekesise kultuuri ja ajalooga.

grupipilt

Õppereis on mõnus vaheldus rutiinsele ülikoolipäevale. Selle viie päeva jooksul saavad tudengid interaktiivsel ja kaasahaaraval moel põhjaliku ülevaate Hispaania ajaloost, geograafiast, kultuurist ja kirjandusest, arhitektuurist või isegi gastronoomiast. 

Õppereis algas 26. aprillil ning lõppes 2. mai. Miks see reis oluline oli? Põhjuseid on mitmeid:

  • tudengid said suhelda autentses võõrkeelses keskkonnas iseseisvalt;
  • reis võimaldas õppijatel keelt selgeks saada;
  • tudengid said vahetult tundma õppida hispaania kultuuri ja rahvast ning väärtustada teiste kultuuride sarnasusi ja erinevusi;
  • suhelda sihtkeele kõnelejatega nende kultuurinormide järgi;
  • laieneda ühiskonnas toimetulekut.

Programm sobis ka kõrvaleriala õppuritele, kes soovisid keelekeskkonnas hispaania keelt praktiseerida. 

28. ja 29. aprillil pidid Madridi Complutense ülikoolis (UCM) toimuma konverentsid hispaania keele suhtluse ja õppimise teemal, millest pidime osa võtma. Kuid nagu öeldakse “Inimene plaanib ja Jumal naerab”, siis juhtus ka meil nii.  Meid tabas ootamatult ulatuslik elektrikatkestus, mis mõjutas kogu Ibeeria poolsaart: Mandri-Hispaaniat, Mandri-Portugali ja Andorra piirialasid. Madridis ja teistes poolsaare piirkondades katkesid avalikud teenused: ühistransport, foorid, telekommunikatsioon, internet. Sel põhjusel otsustas korraldustoimkond kahepäevase konverentsi ära jätta. Meil õnnestus osa võtta ainult esmaspäevasest esimesest ettekandest, kuid tudengid said vähemalt hea mälestuse sellest kohtumisest UCMi õppejõudude ja tudengitega. See oli harukordne sündmus, aga samal ajal ka ainulaadne kogemus, mida me kõik läbi elasime. Tänavatel valitses segadus ning inimesed püüdsid meeleheitlikult ühendust saada. Õnneks hakati elektrivarustust järk-järgult taastama. Sama päeva õhtuks oli paljudes piirkondades elektriühendus juba taastatud, kuigi mõnes kohas võttis täielik taastamine rohkem aega. Ehkki pole vaja üksikasjalikult kirjeldada tekkinud kaost, tasub siiski mainida üht katkestuse põhjust: ülepinge elektrivõrgus, mis destabiliseeris süsteemi.

Madrid ja Prado

Programmi järgi külastasime rikkaliku kollektsiooniga kunstimuuseumeid, kuningapaleed, kirikuid ja teisi huvitavaid ajaloolisi kohti. Nädala jooksul tegime Madridis poolepäevase linnaekskursiooni, mille käigus külastasime vanalinna olulisemaid väljakuid: Puerta del Sol, Plaza Mayor, Plaza de la Villa, Plaza de Oriente, Plaza de España ja tänavaid Gran Vía, Paseo del Prado. Seal oli võimalus selgitada tudengitele linna ajalugu. 2. mail jõudsime Prado muuseumisse, mis on maailma suurim Hispaania 12.-19. sajandi maalikunsti kogu, mille hulgas on mitmed Euroopa kauneimad teosed, mis põhinevad Hispaania impeeriumi keisrite ja kuninglikel kogudel ning peegeldavad nende suurt huvi kunsti vastu. Prado sisaldab maailma kõige silmapaistvamaid kollektsioone El Greco, Velázquezi ja Francisco de Goya teostest, aga seal on võimalik näha ka Saksamaa (Albrecht Düreri ja Lucas Cranachi), Itaalia (Tizian, Veronese, Raffaeli, Botticelli, Caravaggio) ja Madalmaade (Rogier van der Weydeni, Boschi, Anton van Dycki, Rubensi) 16.–17. sajandi suurmeistrite teoseid. 

Prado muuseum

Tähelepanu äratas Hieronymus Boschi mõistatuslik maal "Lõbude aed" (u 1505), mis kujutab paradiisi ja põrgut. Hispaania barokiperioodi õuekunstnik Velázquez oli tuntud oma kuningapere ja õukonna portreede poolest, mille suurepärane näide on "Las Meninas" (1656). Teine Hispaania omanäoline maalikunstink oli Goya. Suur kunstnik, kes tegeles kõigi kunstižanritega, kuid tal oli fotoajakirjaniku terav silm: oskas jälgida ja kirjeldada oma aja ühiskonda ja sündmusi. Üks tuntumaid teoseid “Ülestõusnute mahalaskmine 3. mail 1808” (Los fusilamientos del tres de mayo), kujutab süngeid muljeid sõjast Prantsuse Napoleoni vägedega.

Oluline oli lubata õpilastel uurida ja avastada kunstiteoseid ning teha järeldusi. Sellised praktilised ülesanded ja vaatlused jätavad silmapaistvad mälestused õpilaste pikaajalisse mällu.

Õppereis sisaldas ka Toledo, San Lorenzo de El Escorial ja Segovia piirkonna kaasaegse ja vanaaegse arhitektuuri silmapaistvamate näidetega tutvumist. Ekskursioonid teistesse linnadesse andis võimaluse tutvuda parimate vaatamisväärsuste ja atraktsioonidega vanalinnas ja selle ümbruskonnas koos professionaalse giidiga. 

Ajalooline Toledo: juudi, moslemi ja kristliku sulatusstiigel

30. aprillil sõitsime bussiga Toledosse. Toledo on tähtsaim Castilla-La Mancha turismikeskpunkt ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja. Terve La Mancha regioon seostub Don Quijote paikadega ja seiklustega. La Mancha on suhteliselt hõredalt asustatud, päikesest kõrvetatud mägine platoo, kus on võimalik näha päevalilli ja tuuleveskeid. Toledo linn ise peegeldab Hispaania rikast ajalugu – näiteks ehitasid roomlased seal kindluse, läänegoodid tegid 6. sajandil Toledost oma pealinna ja juudid asutasid judería, mis oli müüriga eraldatud linnaosa oma majade, äride ja sünagoogidega.

Ida pool asub muljetavaldav kindlus Alcázar, mille ajalugu ulatub alates Rooma impeeriumi ajast kuni tänapäevani. Mauride vallutamise järel 8. sajandil sai Alcázarist islami kindlus ja Hispaania keisrite residents alates XVI sajandist. Tänapäeval asub sõjaväemuuseum ja suur raamatukogu.

On huvitav vaadata, et alates 12. sajandi keskpaigast kuni kaugele 13. sajandini toimusid araabia teaduslike ja filosoofiliste teoste tõlked, mille sisu pärineb klassikalisest traditsioonist, ja seda kõike esmalt Toledo peapiiskopide ja hiljem kuningas Alfonso X (1252-84) patronaaži all. Kreekakeelsed käsikirjad tõlgiti araabia keelde ja seejärel Kastiilia kuninga Alfonso X käsul araabia keelest ladina keelde. Veel hiljem ka tõlgiti kastiilia romaani keelde. Toledo vanalinn muutus suure tõlkijate keskuseks. Nende kolme usundi õpetlased tegid koostööd. Tänu Alfonso X Targa kuningale oli ladina keele asemel saanud ametikeeleks kastiliia keel.  

Teine silmapaistev mudéjar-stiili näide on Tránsito sünagoog, mis ühendab islami, kristliku ja juudi arhitektuurielemente. Seal leiame Sephardi muuseumi, mis tutvustab juudi kogukonna ja kultuuri Hispaania ajaloo pilgu läbi. Palvesaalis leidub kessoonlae all harmooniliselt hebreea, gooti ja islami geomeetrilisi motiive. Iga kultuur jättis siia maha oma kultuurijälje. Toledos on igasugused mudéjar-stiilis hooneid ja kahekordsed mauri kaared või väravad sh Puerta del Sol või Puerta Vieja de la Bisagra.

Kaunis mauri kunst (võre). Tránsito sünagoog
Kaunis mauri kunst (võre). Tránsito sünagoog

Mitmed m-tähega mõisted peegeldavad keskaja ja varauusaja Pürenee poolsaare mitmekesist kultuurilist ja usulist olukorda. Mõiste muladi -araabia keele sõnast muwallad ("mestiits") viitab moslemi usku pöördunutele (kristlastele või juutidele). Sõna mozárabe tuleneb keele sõnast must'arab ("peaaegu araablane" või "araablaseks muutunud") viitab kristlastele, kes jäid moslemite territooriumile ilma usku pöördumata, kuid võtsid omaks Andaluusia kultuuri, sealhulgas araabia keele. Sõna "maur" (ladina keelest maurus, "Mauritaaniast, st Loode-Aafrikast pärit") kasutati Põhja-Aafrika ja üldiselt Pürenee poolsaare moslemite kohta. Mõiste morisco (sõnadest moro + -isco) viitas al-Andalusest pärit moslemite järeltulijatele, kes elasid Pürenee poolsaarel pärast Granada langemist 1492. aastal. Teoreetiliselt olid nad kristlased, kes sageli säilitasid intiimselt moslemi kombeid ja uskumusi.

Toledo suurimaks vaatamisväärsuseks peetakse gooti stiilis katedraali, mis on linna keskel hiigelsuur hoone, kus seniajani peetakse mosaraabia missat ja mille traditsioon ulatub tagasi läänegootide aega. 

Toledo katedraali interjöör
Toledo katedraali interjöör

Tänapäeval võib küll tõdeda, et Hispaania romaniseeritud kultuurid toimisid moslemi ja juudi elanikkonna- ja kultuuriga erinevatel viisidel: mitmes linnas domineeris kristlastest kogukond; teisest küljest oli selliseid linnu, kus kristlased elasid moslemitega koos ja see andis Hispaaniale äratuntava, iseloomuliku kultuuri. Üks näide on “Mosaraablaste” (moslemite valitsuse all elavate kristlaste) ja “mudéjaride” (kristlaste valitsuse all elavate moslemite) materiaalne kultuur oli kombinatsioon mõlema traditsiooni elementidest. Mõned katoliiklikud kirikud (nagu ka mõned sünagoogid) ehitati moslemi stiilis. See seletab Toledo katedraali stiilide segu: gooti stiilis tugikaartega eksterjöör mudéjar- ja platereskstiilis kaunistatud interjöör (hobuserauakujuliste võlvid; geomeetriliste kaunistused San Eugenio kabelis ja kapiitlisaalis). Mauri kaared arenesid välja  hoburaudkaarest, aga hilisemates kaartes on näha keerukamat kompositsioonitehnikat, kuhu kuuluvad erinevad stiilid: almohaadide kaar, mudéjar-kaar, nasriidide kaar, kaliifikaar.

Cordoba kalifaadi perioodil arenesid mošeed märgatavalt kiiresti ja sees leiduvad glasuuritud kahhelkivid ehk azulejo’d, mis on kunstiväärtuslikud kahhelkivid (azulejos), paistavad sageli geomeetriliste mustritena, nagu Alhambras (Granada) või Real Alcázaris (Sevilla). 

Segovia igavene linn

1. mail sõitsime bussiga Segoviasse, mis on üks huvitamaid väikelinnu Kastiilias. Reisi eesmärk oli vaadata ja imetleda võimsaid kirikuid, katedraali ning olulisemaid monumente, sh võimsat ja kuulsat Rooma akvedukti, iidse insenerikunsti imet, mille ehitasid roomlased 98 A.D. Giidiga jalutasime läbi vanalinna, et saada parema ülevaate kindluse ajaloost ja arhitektuurist. Jalutasime läbi vanalinna kitsaste tänavate kuni muinasjutulossini Alcázar, mis asub kaljude kohal ning mis pakub suurepäraseid vaateid ja põnevat ajalugu. Ajalooline Segovia vanalinna tuur keskendus akvedukti ehituse faktidele ja linna ajaloo sündmustele. Kõige paremini säilinud iidne monument Pürenee poolsaarel Segovia akvedukt on ehitatud umbes 20 400 graniitplokist (suurimad neist kaaluvad 2 tonni). Segovia akvedukti teeb veelgi imelisemaks asjaolu, et see  tohutu 163 kaarega ehitis on ehitatud täielikult ilma tsemendita. Vesi jõudis jõest linna mitme paagi filtreerituna. 

Tuleb silmas pidada, et õppereis võimaldas ka tutvuda kohaliku toidukultuuriga. Õppurid omandasid teadmised Hispaania toidukultuurist ja juba enne reisi algust inspireerisime neid avastama uusi maitseid, katsetama erinevaid retsepte ja valmistama erinevate rahvusköökide roogasid. Tudengitega nautisime taaskord imelist ilma ja võrratut toitu sh  churros (praetainas šokolaadiga), paellacroquetas (hispaania kroketid); pescaítos (oliiviõlis paneeritud väikesed kalad); ensaladilla rusa (kartulisalat); pulpo (kaheksajalg).

söömine

Reis andis mulle hindamatuid kogemusi ning kinnistas keeleoskust ja kultuuriteadmisi, mis toetavad mu edasist akadeemilist ja isiklikku arengut. 

 

Helin Mere, tudeng

Õppereis laiendas tohutult silmaringi ning eesmärk sai edukalt täidetud – reis andis uusi teadmisi ja kogemusi erialase hispaaania keele arendamiseks. Sõidu tegi võimalikuks Erasmus+ projekt “Spanish Language and Culture Immersion Traineeship in Spain.” Me täname kord veel Maris Petersit suure abi eest!