Politsei- ja piirivalveameti tõlgi tööpäev on täis ootamatusi
Ei maksa arvata, et tõlgiks või tõlkijaks saadakse koolis õppides. Kui olete valinud suulise tõlke eriala Tallinna Ülikoolis, võite kindel olla, et saate kõik vajalikud teadmised, mis tõlgile olulised. Kõik ülejäänud tuleb harjutamise ja praktiseerimise käigus.
Ilmselt saab tõlgiõppes esimese asjana selgeks, et tegelikult ei oska sa korralikult ühtegi võõrkeelt, rääkimata oma emakeelest. Pingeolukorras tuleb välja, et sinu seni nii kaunina ja soravana tundunud kõne kubiseb parasiitidest ja sinu väljendusoskus lonkab igast otsast. Võõrkeel, millest arvasid, et saad üsna hästi aru, on võõras ja tundmatuna.
Kui oled tubli, hakkad tajuma, kes lennult, kes üle kivide ja kändude, kes üldse mitte, tõlgitavas jutus sõnade taga mõtet, eristama selles seda, mis on tähtis ja mis vähem tähtis või lihtsalt müra, ronima registrites, rajama teed läbi terminirägastiku ja leidma orientiire semantilises metsas. Kogu selle repertuaari pead veel sujuvalt marineerima semiootilises kontekstis, siis veel pisut nipet-näpet, mille osas avastad, et see, mida eespool sai nimetatud lõputa teeks, tähendabki seda, et täiuslikku tõlget, ükskõik kas siis kirjalikku või suulist, tegelikkuses olemas ei ole.
Pärast koolitarkuse omandamist on värskel tõlgil tööturul mitmeid võimalusi. Võib hakata vabakutseliseks ja loota, et juba kogenud kolleegid sind mõnele tähtsale konverentsile appi kutsuvad ja saad n-ö jala ukse vahele, võib pürgida Euroopa Liidu institutsioonidesse, võib valida ka mõne muu otseselt tõlkimisega mitteseotud eriala. Kindel see, et hea keele-, sõnaseadmis- ja esinemisoskusega ning tugeva närvikavaga spetsialiste vajatakse mitmetel erialadel.
Kui aga on veidi missioonitunnet ja soov muuta Eesti veelgi turvalisemaks, tuleb seada sammud Politsei- ja Piirivalveameti tõlketalituse poole. Avatud, inimlik ja tark – need on meie asutuse põhiväärtused ja neid peab ka PPA tõlk igapäevast tööd tehes meeles pidama. PPA tõlketalitus on üks suurimaid omataolisi avalikus sektoris – PPAs töötab üle 50 tõlgi kõigi prefektuuride teeninduspiirkondades ehk siis igas Eesti otsas. PPA tõlgid oskavad kokku üle 10 võõrkeele, tõlgivad nii väärteo-, haldus- kui ka kriminaalmenetluses. Igal aastal tõlgib PPA tõlketalitus vähemalt 42 erinevat keelt nii suuliselt kui ka kirjalikult, kümneid tuhandeid lehekülgi ja tunde. Paljusid eksootilisi keeli tõlgime vahenduskeelte abil – nii avaneb inglise keele tõlgil sageli võimalus kuulda, kuidas ikka päriselt kõlab tamili, albaania, tigrinja, bambara või mõni muu eksootilisem keel. Päris tihti tuleb kasutada kaugtõlget, sest näiteks võib lähim gudžarati keele tõlk elada hoopis Londonis.
PPA-s tõlgil tema suureks rõõmuks osana menetlusest igav juba ei hakka. Tõlkida tuleb nii kaugelt saabunud varjupaigataotlejaid, osavaid rahapesijaid kui ka tänaval rahakotist ilma jäänud kruiisituristi. Hakkama peab saama ka mõne eriti hirmsa ja võika kuritöö menetlusel tõlkimisega. PPA tõlgid on rööprähklejad – kui nad parasjagu suuliselt ei tõlgi, tõlgivad nad kirjalikult, pendeldades erinevate menetluste, teemade ja asukohtade vahel.
Kui te olete nüüd koolis tähelepanelikult kuulanud ja nõrkemiseni harjutanud-harjutanud-harjutanud, siis peaks teil olema eeldusi lüüa läbi ka tõlgina PPA-s.
PPA-s langeb tõlgile osaks üksnes ja ainult menetlustõlge ning tõlgi tööle on iseloomulik ootamatuse moment. Ühelt poolt on teenindada menetlejad ja teiselt poolt menetletavad. Kõigil neil on menetluses omad huvid, mis sageli väljenduvad semantilistes nüanssides, mida te kahe silma vahele jätte ei või.
Materjalidel lasub arusaadavalt lisaks veel ka saladuse loor, mis tähendab, et ettevalmistamise võimalus kontaktiks kliendiga sisuliselt puudub või jääb väga pinnapealseks ning peagi avastate, et koolipingis/kabiinis veedetud aeg ei ole kindlasti mitte maha visatud aeg.
Tõlkida tuleb nii neid, kes väga rääkida ei taha, kui ka neid, kellel on rääkida rohkem kui vaja. Samuti on tarbetu eeldada, et keegi teie klientidest oleks oma ’kõne’ ette valmistanud või et teeks mingeidki jõupingutusi selleks, et kõik saaks väljendatud selgelt ja lühidalt. See rõõm jääb kõik ja täies mahus tõlgile. Karta pole seejuures muidugi vaja, sest diplomeeritud tõlgina oskate seda voolu reguleerida, nagu kraanist, ilma seejuures menetluse kulgu sekkumata ja tõlke kvaliteedis järeleandmisi tegemata või oma vaimset tervist ohtu seadmata.
Ilmselt saite juba aru, et tõlgi töö PPA-s on väga rikastav ja huvitav, eeldusel et teis on iseloomu kogu selle infoga toime tulemiseks. Igat päeva rikastavad lisaks ametialaselt juba harjumuslikule uued kogemused, uued stsenaariumid, kusjuures tõlk on nagu suur käsn, kes selle kõik sisse imab ja siis jälle tühjaks pigistab, imab ja pigistab jne jne jne.
Aga see kõik ei tule üllatusena ega tundugi enam nii võimatuna, kui sul on taskus tõlgi diplom Tallinna Ülikoolist.
Pärast tööpäeva lõppu võib PPA tõlk alati kindel olla selles, et tänu tema panusele on Eesti jälle veelgi turvalisem paik meie kõigi jaoks.
Teksti autorid: Politsei- ja piirivalveameti (PPA) tõlketalituse juhataja Kätlin Arakas (pildil) ja PPA-s töötavad suulise tõlke vilistlased
