Professor Liisi Keedus: läbi filosoofia on võimalik analüüsida kultuurimuutusi
Mis on filosoofia? Kas filosoofia on igaühele? Mis teemad on filosoofias huvitavad? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele vastas poliitilise filosoofia professor Liisi Keedus.
Mis iseloomustab filosoofiat?
Filosoofia on minu jaoks eelkõige tööriist erinevate teemade analüüsimiseks ja mõtestamiseks. Läbi filosoofia on võimalik analüüsida näiteks ühiskondlikke ja kultuurimuutusi ning kuna kaasajal tehakse palju tegusid sõnade ja ideedega, siis loomulikult neid ka tõugata.
Miks hakkasite filosoofiaga tegelema/õppima ja mis otsusel seda teekonda ka kuni õppejõuks saamiseni jätkasite?
Huvitusin tegelikult eelkõige kultuurist ja ajaloost ning mingil hetkel mõistsin, et mind köidab just mõtteajalugu kui ideed nende ühiskondlikus mõõtmes. Mingil hetkel oli just filosoofiasse lisajõude vaja ning ju ma siis sobisin ka neile. Tegelikult minul oli filosoofia erinevates ülikoolides kõrvalerialaks.
Millised on Teie õppemeetodid?
Õppemeetodid olenevad kindlasti erialast ehk õpetades näiteks riigi- või ühiskonnateadlase, keskendun ma rohkelt just poliitilistele teemadele, kuna tegu on teemadega, mis neid enim huvitab. Filosoofide puhul on rõhuasetus abstraktsematel teemadel. Peamiselt pean ma aga oluliseks seminarivormi, kus suur rõhk on aktiivsel arutelul. Samuti on olulisel kohal lugemine ja lugemisharjumuse ülesehitamine, et tekiks oskus tekste mõista ja teiste erinevate tekstide või teemadega siduda.
Keda kutsute erialale õppima? Kas filosoofia on igaühele?
Kuigi filosoofiliselt on võimalik arutada pea igaühega, olgu selleks kunstnik või talupidaja, siis erialale kutsume me just inimesi, kes seda aktiivselt ja teadvustatult tahavad teha. Need on inimesed, keda huvitab väga maailm meie ümber, kes aduvad selle probleeme ja "suuri küsimusi", ja kes võibolla ei rahuldu tavapäraste vastustega.
Kas Teil on lemmikuid teemasid filsoofias?
Mind huvitavad üldisemalt erinevad teemad seoses ühiskonna, poliitika ja ajalooga ehk filosoofiat kasutan ma justkui nagu tööriista nende teemadega tegelemisel.
Mis on üks painav filosoofiline küsimus Teie jaoks?
Küsimusi on läbi aja olnud mitmeid, aga hetkel on üles kerkinud keskkonna problemaatika, eelkõige selle kasvumudeli küsimärgi alla seadmine, mille tuules oleme viimasel sajandil Lääne ühiskondades toimetanud. Sellest on kasvanud keskkonna- ja kliimakriis ning mind huvitab, kas ja milliseid alternatiivseid väärtusmudeleid saaksime kasvusõltuvusele vastu seada.
Marx või Mill?
Mõlemad on kahtlemata olnud väga olulised mõtlemise ja ühiskonna kujundamisel, ent nende pärand ei ole läbinisti positiivsed. Marxi puhul oleme probleemidest oma ajaloolise taaga tõttu teadlikumad, aga Mill oli lisaks liberaalsetele vaadetele ka kolonialistliku maailmapildi edendaja. Seega valiksin hoopis naisfilosoofi, kes nii Marxi kui Milli kritiseeris - Hannah Arendti. Arendt rõhutab väsimatut kodanikuvastutust ja -aktiivsust kui ainsat tagatist sellele, et inimväärne elu ja vabadus saaks kesta.