Humanitaarblogi

Vahetusõpingud Jaapanis: see on kindlasti vajalik, et tekiks üldse julgus jaapani keeles vabamalt suhelda

September 2023 kuni veebruari lõpp 2024 elasin ja õppisin ma Tōkyōs, mis oli nii imeline ja omamoodi kogemus, et tahaksin seda ka teiega jagada. Eriti kuna olen üks neist inimestest, kes alguses üldse minna ei tahtnud, — tegemist on ju ikkagi nii kauge riigiga ja hirm oli mul suur — siis tunnen, et nüüd on minu kord teisi julgustada.

Jaapani vahetusõpilane

Ülikooli õppejõud rõhutasid meile alati, et Jaapanis õppimine on kindlasti vajalik, et tekiks üldse julgus või oskus jaapani keeles vabamalt suhelda. Seega on ka see jutt eelkõige suunatud jaapani keele õppijatele, kes mõtlevad Jaapanisse minekust, aga samuti loodan, et see on piisavalt huvitav lugemine ka neile, kes tahavad lihtsalt Jaapani kohta rohkem teada saada.

Jaapani vahetusõpilane

Kuidas minna vahetusõpilaseks?

Praegu on üliõpilastel võimalik Jaapanisse pikemaks ajaks õppima minna kas Erasmus+ programmiga või MEXT stipendiumiga (Jaapani Haridus-, Kultuuri, Spordi-, Teaduse ja Tehnoloogia Ministeerium). Peamiselt sõltub see koolist, kus õpitakse, kuna koolid koostavad lepingud omavahel. Gümnaasiumiõpilased saavad vahetusõppesse minna YFU Eesti programmi raames. Tähtis on hoida silma peal kandideerimistähtaegadel, kuna nende suhtes on kõik väga karmid!

Minul oli valida kas minna Jaapanisse üheks semestriks ehk pooleks aastaks või kaheks semestriks ehk kogu aastaks. Võibolla on neid, kes arvavad, et pooleks aastaks pole üldse mõtet minna, kuna see on nii lühike aeg. Mina teadsin aga kohe, et see on minu jaoks täpselt sobiv ajaperiood, mille jooksul Jaapanis elamise kogemus ja tunnetus kätte saada ning selle põhjal siis otsustada, kas tahan kunagi pikemaks ajaks tagasi minna (vastus on muidugi jah!).

Pärast motivatsioonikirju, intervjuusid ja palju-palju stressamist (tegelikult ei ole üldse nii hull see protsess, ausalt öeldes oli näiteks viisa tegemise kogemus Eesti Jaapani suursaatkonnas isegi väga lahe), sai minu tulevaseks ülikooliks Gakushuin Women’s College (学習院女子大学, Gakushūin joshi daigaku), mis asub Tōkyō südames Shinjukus.

Dokumentide ajamine, kui hirmuäratav see Jaapani paberimajandus ka poleks, läks tegelikult päris libedalt. Huvitav (ja kohati ärevust tekitav) oli nii tähtsaid dokumente saata neile mitte meili vahendusel, vaid ümbrikuga postkasti, aga nii see kord juba Jaapanis on. Kandideerimine algas varakevadel, suve alguses oli veel natuke paberimajandusega vaja tegeleda, aga september tuli väga ruttu ja siis oligi aeg oma asjad kokku pakkida ja võtta suund Jaapani poole.

Jaapani vahetusõpilane

Minu kogemus

Minu kaval plaan oli ära teha kõik kohustuslikud bakalaureuse ained enne Jaapanisse minekut, isegi bakalaureusetöö kirjutasin valmis, et siis Jaapanis olles saaks keskenduda täielikult keeleõppele ja võtta selliseid aineid, mida meil ülikoolis pole. Iga päev olid mul jaapani keele tunnid ja kord nädalas tegin kalligraafiat (küll see pintsliga toimetamine nii ilusa paberi kohal oli ikka alguses raske). Jaapani keele õpetajaid oli mul kolm: ühe õpetajaga keskendusime kirjutamisele ja rääkimisele, teisega kanji’dele ja kuulamisele ning viimase õpetajaga lugesime erinevaid lühijutte. Selle kõrvalt jäi mul palju aega Tōkyō avastamiseks ja ka kohalikega suhtlemiseks. Siin kohal tahangi rõhutada, kui tähtis on minna sellisesse kooli õppima, kus välismaalasi ei eraldata jaapanlastest, vaid kõigil lastakse koos õppida — niiviisi saab palju jaapanlastest sõpru juurde, kellega saab keelt harjutada ja muidugi ka kvaliteetaega veeta.

Jaapani vahetusõpilane

Gakushuin oli ka selle poolest super kool, et meil toimusid ekskursioonid ja pakuti võimalusi erinevatest üritustest osa võtta. Näiteks koolifestival (mida animetes ikka näeb), kus esines lausa (mitte küll väga tuntud) iidoligrupp ja müüdi kõike head ja paremat. Koolifestivalil oli huvitav näha meessoost isikuid meie koolialadel ringi jalutamas, sest tegelikult on ju tegemist tüdrukute kooliga. Eestis pole sellised koolid just väga tavalised, nii et see oli ka jällegi uus kogemus minu jaoks.

Jaapani vahetusõpilane

Väga meeldejääv oli ka bussireis Gunma prefektuuri, kus külastasime Tomioka siiditehast (富岡製糸場, Tomioka Seishijō), mis ehitati 1872. aastal ja samuti Shorinzan Daruma templit, mis ehitati 1697. aastal. See on väidetavalt koht, kust Jaapani daruma nukud pärinevad. Daruma nukk on õnne sümbol, mille peale saab kirjutada oma soovid. Bussiaknast nägi enamus meist esimest korda Fuji mäge, mille üle olime väga elevil.

Jaapani vahetusõpilane

JEES’i (Japan Educational Exchanges and Services) poolt korraldatud samurai maneeride ja jaapani stiilis vibulaskmise tund rahvusvahelistele üliõpilastele oli samuti üks kõige lahedamaid kogemusi minu vahetusõpingute ajast. Tegemist on Ogasawara perega, kes on üle 830 aasta õpetanud vibulaskmist, samurai etiketti ja samuti ka hobuse seljast vibulaskmist (meie seda muidugi proovida ei saanud, aga mis seal ikka…). 31 põlvkonda on isalt pojale neid õpetusi ja saladusi edasi antud ning ka meil pidi olema võimalus kohtuda praeguse koolijuhiga, aga kahjuks ei saanud ta ikkagi tulla. Seiza-stiilis istumine ehk siis põrandal kandade peal istumine oli minu põlvede jaoks küll põrgu, aga sain hakkama ja olin väga rahul iseendaga! 

Jaapani vahetusõpilane

Oma pisikese eestlaste pundiga käisime Tōkyōs ka -teatrit vaatamas (National Noh Theatre). -etenduste vahele saime ka nautida kyōgen’it, mis on siis sellised lühikesed koomilised etendused. Kuna kõik toimus jaapani keeles, siis jäi muidugi osa jutust minu jaoks segaseks, aga kõike seda ikka oma silmaga näha oli väga uhke. Näitlejate hääles tundvad emotsioonid kandusid minuni isegi siis, kui ma ei saanud aru nende sõnade tähendusest. Mis aga natuke humoorikas minu jaoks oli ja kuidagi meelest ei taha minna, oli see, kuidas pooled jaapanlased saalis rahulikult tukkusid. Tegemist oli ju pühapäevaga, mis on muidugi puhkepäev, aga kuidas nad sellise lärmi keskel magada suutsid, seda ma ei tea.

Jaapani vahetusõpilane

Jaapani loodus on vägev! Üritasime sõbrannaga nii tihti kui võimalik sõita rongiga Tōkyōst eemale, et avastada seda kõike, mida Jaapanil pakkuda on. Käisime mägesid vallutamas, pisemaid linnasid avastamas ja lihtsalt palju-palju jalutamas. Kõige armsam oli Kawaguchiko, kust sai juba päris lähedalt Fuji mäge imetleda. Mägedes jalutamas käies olge aga valmis igale möödujale こんにちは ehk tere ütlema, isegi, kui hing on kinni ja sinust ruttab mööda mõni palju vanem inimene, siis tuleb üksteist ikkagi teretada.

Jaapani vahetusõpilane

 

Meie jaapani keele õpetaja, Noguchi-sensei korraldatud jõulupidu tema enda kodus oli nii armas, et jõuluaegne koduigatsus läks täitsa üle. Õpetaja enda tehtud mereandide karri, erinevad snäkid ja koos tordi söömine (mis on Jaapanis jõulude ajal väga normaalne) on küll erinev meie tavalisest jõululauast, aga siiski oli tõsiselt meeldiv. Jõulud ei ole Jaapanis selline perekondlik püha nagu meil, pigem kutsutakse seda paaride-pühaks. Sellepärast oli see väga lahke Noguchi-senseist, et ta kutsus meid, vahetusõpilasi, oma koju täpselt 24. detsembril. Koos laulsime laule, mängisime mänge ja lobisesime niisama. Olen ülimalt tänulik sellise jõulupeo eest!

Jaapani vahetusõpilane

Kui küsite, et mida ma siis nii väga kartsin, eriti kui kõik tundus ju nii tore olevat, siis pean tunnistama, et ikka neid looduskatastroofe. Tegelikkuses läks mul väga hästi, suurt maavärinat sain tunda ainult esimesel jaanuaril, olles sõbrannaga just väljas söömas. Telefonidest hakkas järsku kõvasti mingi hirmus alarm põrisema, mille peale ehmusin ikka korralikult ära. Jaapanlased aga istusid rahulikult edasi; lambid pea kohal värisesid, aga nemad ei liigutanud end üldse. Mina olin vist ainsana paanikas… Laastava maavärina kohta levis palju-palju uudiseid ülemaailmselt, mistõttu ka mina sain mitmelt tuttavalt mureliku sõnumi, et kas minuga on ikka kõik korras. Tōkyōt see maavärin aga nii suuresti ei raputanud, nii et meiega oli kõik hästi.

Jaapani vahetusõpilane

Soovitused

Mõned soovitused, mida oma kogemuse põhjal tahaks anda, on järgnevad:

Kui sa ei ole kindel, kas suudad nii kaugel kodust olla, siis mine kõigepealt üheks semestriks. See viib mind kohe järgmise mõtte juurde, et võimaluse korral mine koos mõne kursakaaslasega samasse ülikooli/linna õppima, sest koos on ikka julgem. Jaapanis olles reisi nii palju ringi kui võimalik, sest riigisisesed lennud on väga odavad ja sellist võimalust nii lihtsalt ei teki. Näiteks käisin ise Okinawa ja Hokkaidō saartel, mis on üksteise täielikud vastandid.

Jaapani vahetusõpilane

 

Jaapani vahetusõpilane

Jaapani puhul on tegemist ikkagi väga turvalise riigiga, nii et ei tasu muretseda!