Vene filoloogia vilistlane: vaata eriala laiemalt. On piisavalt kohti, kuhu saab pärast lõpetamist tööle minna
Jelena Kapura on vene filoloogia vilistlane, kes mõistis juba varakult, et keeleõpe on miski, mida tahab ülikoolis õppida. See teadmine viis ta eduka lõpetamiseni ja seejärel Sisekaitseakadeemiasse, kus on vene keele lektor.
Kus ja kellena Te praegu töötate ning mis on Teie tööülesanded?
Töötan Sisekaitseakadeemias, olen vene keele lektor. Minu tööülesanded on nii õpetamine kui ka teadustöö. Keda õpetan: tulevased politseinikud, päästekorraldajad (kes 112-le saabuvaid kõnesid menetlevad), erinevad täienduskoolitused (sisejulgeoleku valdkonnaga seotud, tellijad on erinevad ministeeriumid, PPA jm selle valdkonnaga seotud ametid, ka välismaalt). Õpetan ka piirivalve ja tolli keelt.
Miks otsustasite minna õppima just vene filoloogiat?
Vene keel meeldis mulle juba esimesest klassist. Oskasin seletada oma klassikaaslastele, miks peab nii kirjutama, miks peab siin koma olema, milline lauseehitus ei ole korrektne jne. Kuna see tuli mul nii hästi välja, mõtlesin, et äkki oskan ka teistele seda keelt selgeks teha.
Millised olid lemmikteemad või -õppeained bakalaureuseõpingute ajal?
Minu lemmikud õppeained olid vanavene keel ja vanavene kirjandus. Tegelikult kõik ained, mis olid seotud keele ajalooga ning etümoloogia meeldisid ka väga. Vanavene keelt õpetas Natalja Netšunajeva ja talle nii meeldis see, mida ta meile õpetas, et see aine hakkas mulle ka meeldima. Oma lõputööd kirjutasin vanavene keele teemal Netšunajeva juhendamisel. Meeldisid need ained, kus oli näha, et õppejõud on ise oma aine fänn ja proff. Kuigi valisin keele suuna, meeldisid ka kirjanduse ained, eriti Irina Belobrovtseva loengud. Need ei olnud isegi loengud, vaid pigem dialoog, kus ta õpetas meid analüüsima, oma arvamust avaldama ja korrektselt (ka keeleliselt) põhjendama.
Mis on olnud suurim õppetund ja saavutus, mille olete endaga õpingutest kaasa võtnud?
Saavutus on kindlasti minu diplomitöö. Selle võtsid kasutusele Bulgaaria teadlased, teemaks olid leksikaalased eristused vanavene ja vanaslaavi Evangeeliumi tekstides.
Ning suurim õppetund on kindlasti see, et õppimine on kõigepealt järjepidevus. Nägin väga palju, kui kiiresti tekkisid võlgnevused ja kui raske oli kõike korraga enne eksamit õppida. Mõned ei saanud isegi veel kolmandal kursusel aru, mida nad täpselt õpivad ja millist suunda edasi valida. Ja kindlasti on vaja teadvustada, et KÕIK teadmised on kasulikud. Täienduskoolitustel küsitakse väga palju pedagoogikat, morfoloogia, kirjanduse jne kohta ja filoloogil-õpetajal peaks olema vastus igale valdkonnaga seotud küsimusele.
Kellele soovitaksite vene filoloogia õppeprogrammi?
Kindlasti neile, kes armastavad keelt ja kes saavad sellest keelest nii hästi aru, et suudavad seda teistele seletada. Ka neile, keda ei hirmuta lugemine ja kes on valmis pidevalt ennast täiendama, sest muutuvas maailmas muutub ka keel.
Kolm soovitust tänastele vene filoloogia tudengitele?
1. Vaadake eriala laiemalt. Alguses võib tunduda, et kuhu ma rakendan saadud teadmisi, aga uskuge mind, on piisavalt kohti, kuhu saab.
2. Kuna ise olen keeleõppejõud, soovitan õppida ka seda, kuidas õpetada vene keelt võõrkeelena. Peabki olema kaks-ühes, sest õpilased küsivad väga palju seda, mida saab õppida just vene filoloogias.
3. Avardage oma silmaringi. Ei piisa ainult sellest, mida olete ülikoolis õppinud. Lugege, uurige, otsige. Tänu sellele olen saanud väga huvitavaid pakkumisi, sest tean piisavalt poliitikast, majandusest. Lisateadmised annavad eelise teiste ees ning selle eest ka makstakse.
Kolm soovitust neile, kes soovivad tulla õppima vene filoloogiat?
1. Ole valmis palju lugema.
2. Sa pead oskama vene keelt vähemalt B2- tasemel, ülikoolis ei ole aega ortograafiat õppida.
3. Mõtle juba alguses sellele, mida sooviksid edasi teha ja millised on karjäärivõimalused. Siis on õppimine ka tulemuslik.