Vene filoloogia

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe
• Täiskoormusega bakalaureuseõpe on peamiselt loengute ja seminaride vormis. 

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained võimaldavad jõuda vene keele oskuses C1- ja poola keeles B2-tasemeni ning uurida Venemaa ajalugu ja kultuuri ning vene filoloogia aluseid. 

Vene filoloogia peaerialal pööratakse tähelepanu vene keele häälikusüsteemile, lauseehitusele, grammatikale ja keeleteaduslikele mõistetele. Peale selle omandatakse teadmised vene kirjandusest ainetes Vene kultuuri paradigmad, 19. sajandi vene kirjandus, 20. sajandi vene kirjandus ning proosa- ja luuleteooria. 

Õppekavas ette nähtud erialapraktika pakub võimalust esmaseks kokkupuuteks tööturuga. Eriala üliõpilased teevad praktika väljaspool ülikooli tõlkimise, kirjastamise, turismi, ajakirjanduse või muudes erialaga seotud valdkondades. 

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis arendab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist. 

Kõrvaleriala 

Lisaks on vene filoloogia tudengil võimalik valida kõrvaleriala. Vene filoloogiat saab siduda näiteks mõne teise võõrkeele, antropoloogia, ajaloo, kultuuriteaduse, digihumanitaaria ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate erialadega, mis võimaldavad tudengil omandada laiapõhjalist haridust ja mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

• TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
• Eriala omandamist toetab moderne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

1993. aastal lõpetas Tartu ülikooli geograafina, 1994. aastal sai samast ülikoolist geograafia erialal magistri- ja 1998. aastal doktorikraadi. 1996. aastal sai keskkonnakorralduse magistrikraad Amsterdami ülikoolist. Diplomitöö kirjutas mentaalsetest maastikest, magistritöö käsitles mitmekesisusindekseid ja nende põhjal maastike dünaamikat. Doktoritöös ühendas neid kaht lähenemist. On tegelenud maastike muutuste uurimisega: milline on looduse ja kultuuri vahekord maastikus; milliseid maastikke Eestis väärtustatakse, kuidas kujunevad maastikes ajakihid ja piirid? On tegelenud mitmete rakendusprojektidega, juhib sihiteemat ("Maastikupraktika ja –pärand"), olnud kolme ETF granti hoidja, juhendanud kolme doktoritööd ja 13 magistritööd, koostanud 11 raamatut või ajakirja erinumbrit. Juhib TLÜ maastiku ja kultuuri keskust. Aina rohkem paelub teda äärelinn kui maastik.

Natalia Tšuikina on vene keele dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 

Kapitolina Fedorova on vene uuringute professor. Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne Tallinna Ülikooli jõudmist töötas ta Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea).

"Bakalaureuseastmes õpetan ainult foneetikakursust. Kursus annab ülevaate vene keele foneetilisest ja hääldamisest süstemist.  Käsitletakse tänapäeva vene keeles kehtivaid foneetilisi seadusi, hääldamisnorme ja hääldamise eripärasid. Suurt tähelepanu pööratakse õige hääldamise loomise viisidele. Teoreetiline materjal vaheldub praktiliste ülesannetega. Kursuse eesmärk on toetada vene keele häälikute süsteemi omandamiseks, tutvustada vene keele häälikute süsteemi eripärasid, anda ülevaade häälikute foneetilise vaheldumise seaduspärasustest, ära näidata vene keele rõhu ja intonatsiooni spetsiifika.

See kursus aitab õppida teisi kaasaegse vene keele teoreetilisi kursusi ja on kasulik tulevasele vene keele õpetajale. Loengutes ja praktilistes tundides püüan esitada probleemseid küsimusi ja üliõpilasi igal võimalikul viisil aktiveerida.

Minu teadushuvid haaravad vene keele kui ema- ja võõrkeele õpetamise metoodika valdkonda. Mitmed minu teaduslikud artiklid on pühendatud kahekeelsuse uurimise probleemile, sealhulgas ka eesti õppekeelega koolis õppivate vene päritoluga laste vene keele oskuste uurimisele. Ma tegelen vene keele kui võõrkeele testide väljatöötamisega.Töötan külalislektorina Frankfurdis (Oder) Saksamaal ning Masaryki ülikoolis, Tšehhi Vabariigis. Erasmuse programmi raames olen osalenud mitmetes koostööprogrammides Lätis, Saksamaal, Poolas, Bulgaarias, Tsehhis, Itaalias, Ungaris, Hispaanias, Horvaatias, Suurbritaanias. Olen Eesti koolide ja kõrgkoolidele mõeldud õpikute autor. Minu juhtimisel on kirjutatud ja kaitstud palju magistritöid ning minu juhendatud magistrandid töötavad edukalt Eesti üldharidus- ja kutsekoolides ning ülikoolis."

Irina Moissejenko on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogia ning saanud pedagoogika kandidaadi kraadi Moskvas. 

Sergei Dotsenko on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vene kirjanduse ja folkloori dotsent, kelle akadeemiline tegevus algas 1984. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Töötab Tallinna ülikoolis alates 1988. aastast (esialgselt töötas vanemõpetajana, alates 2000. aastast vene kirjanduse dotsendina; alates 2008. aastast Slaavi Keelte ja Kultuuride instituudi dotsendina; alates 2015. aastast TÜHI dotsendina).

Sergei Dotsenko kaitses doktoriväitekirja Tallinna pedagoogikaülikoolis 2000. aastal (väitekirja teema: "A. Remizovi poeetika probleemid: autobiograafilisus kui loomingu konstruktiivne põhimõte"). Tema peamised teaduslikud huvid on vene kirjandus ja folkloor, vene versifikatsioon, vene sümbolismi ajalugu ja poeetika (A. Remizov, A. Blok, V. Ivanov jt.), vene modernismi poeetika (O. Mandelštam, M. Tsvetajeva, B. Pasternak, M. Bulgakov jt.).Ta on 122 teadusliku artikli autor, millest 75 artiklit on ilmunud erinevate riikide kõrge rahvusvahelise tasemega väljaannetes (Budapest, Helsinki, Viin, Moskva, Peterburi, Toronto, Krakov, Ljublin, Jeruusalemm, Amsterdam, Riia, Tartu, Pariis, Stanford, jt.).

Lektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Gent, Krakov, Trieste, Viin, Salzburg, Napoli, Alma-Ata. Sergei Dotsenko on alates 2010. aastast F. Dostojevski Rahvusvahelise Ühingu liige ja regionaalne koordinaator (Estonia) (vt siit). Alates 2010. aastast on ta Humaniora: Litterae Russicae kolleegiumi (Tartu ülikool) liige.

Inna Adamson on kõrvutava keeleteaduse ja leksikoloogia dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja, filoloog-russisti eriala. Magistri- ja doktorikraadi sai ta Tallinna ülikoolis. Ta on ennast täiendanud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Belgias, Tšehhis. Väljaspool Eestit on esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Hiinas, Venemaal, Lätis ja Leedus. Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt semantika, grammatikaga ja sotsiolingvistikaga. Viimase aja uurimistöö keskendub vene keele ja diasporaa eripärale väljaspool Venemaad.

Inna Adamson on innovatiivse õppevahendi "Contact Game" üks autoritest. Ta osaleb eri teadusväljaannete toimetustes, sh on ta ka perioodilise väljaande Studia Slavica lingvistika osa vastutav toimetaja. Ta on avaldanud ligi 40 publikatsiooni. Inna Adamson toetab üliõpilasi nende rahvusvahelises aktiivsuses, mis väljendub kontaktseminaride korraldamise ja üliõpilaste rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemise korraldamises. Alates 2002. aastast on Inna Adamson ka gümnaasiumiõpilaste Vabariikliku vene keele kui võõrkeele olümpiaadi žürii liige.   

Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria dotsent. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014)ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.

"Olen Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vene keele õpetaja ning enda hariduse olen saanud endisest Tallinna Pedagoogilise Instituudist eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja erialal koos pedagoogika lisaerialaga. Minu akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981.aastal. 1990.
aastal kaitsesin doktoritööd Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias.                                      
Peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise
metoodika ja erialane vene keel. Mul on neljakümneaastane vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes nii ülikoolisiseselt kui ka laiemale avalikkusele (õppevaldkonnad – humanitaar-, loodus-, täppis-, sotsiaalteadused ja õpetajakoolitus), tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes (Euroopa Keeletasemete skaala A1 – C1).

Kursused tasemeõppes on: vene keel A1, A2, B1.1 , B1.2 , B2.1, B2.2, Klienditöö
venekeelse kliendiga, Vene keele kui võõrkeele õpetamise metoodika ja didaktika.

Olen töötanud õppejõuna Erasmuse programmiga paljudes välismaa ülikoolides (Tšehhis, Ungaris, Horvaatias, Austrias), tõlgin raamatuid ja oman eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone. Olen kirjutanud 12 õpikut, osalenud arvukatel rahvusvahelistel konverentsidel, sümpoosionitel ja kongressidel, sh
Venemaal (Moskva, Peterburi, Jaroslavl), Poolas (Lublin, Varssavi), Hiinas (Shanghai), Austrias (Viin), Hispaanias (Barselona, Granada), Horvaatias (Pula), Belgias (Leven), Lätis (Riia,
Rezekne)  ja kuulun erialastesse organisatsioonidesse. Olen korraldanud ja läbiviinud
arvukaid täiendkoolitusi, osalenud rahvusvahelistetes projektidest ning olen vene keele
õppekirjanduse retsensent ja oman õppetööalaseid tunnustusi."

Natalia Sindetskaja on õppinud Eestis (Tartu) ja Poolas (Kraków, Warszawa ja Lublin). Ta on töötanud õppejõuna Tallinna Ülikoolis ja Erasmuse programmiga  paljudes välismaa ülikoolides (Ungaris, Bulgaarias, Itaalias, Saksamaal, Tšehhis, Lätis, Poolas). Ta õpetab praktiline poola keel A1, A2 ja B1 tasemel. Ta uurib poola-eesti kultuurisuhteid.

Irina Belobrovtseva on vene kirjanduse emeriitprofessor. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Esimese väitekirja vene avangardistliku rühmituse LEF eesotsas Vladimir Majakovskiga kunstiotsingutest kaitses ta Moskva pedagoogikaülikoolis. Teise doktoritöö teemaks oli Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" teksti konstruktiivsed printsiipid, kaitstud Tartu ülikoolis. Taon täiendanud end töötades Suurbritannia, Venemaa, Läti ja USA arhiivides.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on XX ja XXI saj vene kirjandus ja kultuur. Lisaks sellele tegeleb ta eesti-vene kultuurisidemete, biograafika ja mälukultuuriuuringutega. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Eesti 1970-80. aastate proosakirjanikest, Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" kommentaari (kaasautor S. Kuljus), sõdadevahelisest Nõukogude karikatuuri tekstist Baltimaades ja Poolas (kaasautorid D. Vseviov ja A. Danilevski) ning kirjanduse ja kultuuri tekstide analüüsi puudutavaid uurimusi. 

Vastuvõtutingimused

• Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (kirjalik osa 50% ja suuline osa 10%).

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

• Vene keele oskus emakeelena või vähemalt B2-tasemel.

Vastuvõtueksam

Kirjalikus osas kirjutavad eesti keele kui teise keele riigieksami sooritanud kandidaadid kirjandi ja vene keele lingvistilise testi (vastavalt üldhariduskoolides kehtivale ainekavale). Eesti keele riigieksami sooritanud kandidaadid kirjutavad lühiessee ja teevad venekeelse tekstiga seotud ülesande. Suulisele osale lubatakse kandidaadid, kes on sooritanud kirjaliku osa vähemalt 52 punkti. Suulises osas vesteldakse kandidaadiga eksamiks loetud kirjandusest. Kirjanduse nimekiri ja eksami detailne kirjeldus on leitav: siin 

Vastuvõtueksami osakaalud: Kirjalik osa maksimaalset 80 punkti ja minimaalne positiivne 52 punkti, suuline osa maksimaalselt 20 punkti. 

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Eesti keele kui teise keele riigieksami sooritanud kandidaadid kirjutavad kirjandi ja vene keele lingvistilise testi (vastavalt üldhariduskoolides kehtivale ainekavale). Kirjandi puhul hinnatakse oskus kirjutada sidusat ja loogiliselt koostatud teksti, kasutada teadmisi ja oskusi vene õigekeelest ning oskus väljendada oma arvamust kirjalikus vormis. Testis hinnatakse peamiselt erialaseid üldteadmisi. Vestlusel hinnatakse peamiselt esinemis- ja argumenteerimisoskust, motivatsiooni, varasemat töökogemust ning kuulatud või loetud erialase teksti arusaamise oskus. Eesti keele riigieksami sooritanud kandidaadid kirjutavad lühiessee ja teevad venekeelse tekstiga seotud ülesande. Lühiesseega hinnatakse oskust kirjutada sidusat ja loogiliselt koostatud lühiteksti, vene keelega seotud teadmiste kasutamise oskust ning oskust väljendada oma arvamust kirjalikus vormis. Venekeelse tekstiga seotud ülesandega hinnatakse oskust töötada tekstiga ja vene keele oskust. Vestlusega hinnatakse peamiselt esinemis- ja argumenteerimisoskust, motivatsiooni, varasemat töökogemust ning kuulatud või loetud erialase teksti arusaamise oskust.

Vastuvõtueksami hindamine. Hinnatakse 100 punkti skaalal. Kirjalik osa annab maksimaalselt 80 punkti ja suuline osa 20 punkti. Testi hinnatakse võtme abil; kirjandit hinnatakse eelnevalt kokkulepitud juhendi alusel; intervjuul hindab iga eksamikomisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumide alusel. Vestluse hinne kujuneb kõigi komisjoniliikmete hinnete tulemusel eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

"Õpingud Tallinna ülikoolis võimaldasid mul laduda just selle vundamendi, millele igapäevaselt toetun ja seda eelkõige ametialaselt. Selle aja jooksul õppisin tundma suurepäraseid pedagooge ja sõpru, kellelt saan ka täna asjalikku nõu küsida. Õppisin ülikooliaastate jooksul esitama küsimusi seal, kus esmapilgul tundub kõik selge. Ja mis salata, kui ma poleks omal ajal õppinud just selles instituudis ja nende õppejõudude juures, poleks teada milliseks oleks kujunenud ja millist teed mööda oleks kulgenud minu edasine elukäik."

"Minu lemmikainete hulka kuulusid, näiteks Vassili Rosanovi ja Lev Šestovi filosoofia, Mihhail Bulgakovi elu ja looming, Ossip Mandelštami looming ning Vladimir Nabokovi elu ja looming. Ausalt öeldes meeldisid mulle peaaegu kõik kirjanduse kursused. Neid lugesid oma ala professionaalid nagu Aleksandr Danilevski, Irina Belobrovtseva, Grigori Utgof ja teised. Nad armastasid oma tööd ja tegid seda suure pühendumusega, mis mõjus inspireerivalt nii mulle kui ka teistele õpilastele. See oli väga huvitav.

Vene filoloogia eriala õpetas mind kriitiliselt mõtlema, kõike kahtluse alla seadma ja igale detailile tähelepanu pöörama. Ma õppisin peamiselt kirjandust, kuid ka keeleteaduslikud kursused olid väga kasulikud – need olid nagu matemaatika, panevad rohkem mõtlema."

Loe Darja mõtteid vene filoloogia erialast meie blogist. 

"Mõeldes oma ülikooli õpingutele tagasi, julgen väita, et olulisim minu jaoks oli otsene kontakt meie suurepäraste õppejõududega. Kõigil, kel tärkas vähimgi huvi loengutes käsitletud teemade vastu, oli võimalik loengu lõpus esitada küsimusi, kohtuda õppejõududega individuaalselt või ka uurida mõnda teemat süvitsi, mille väljundiks oli avalik esinemine noorfiloloogide teaduslikul konverentsil. Õppejõudude ruumi uks oli alati üliõpilaste jaoks avatud. Olen kindel, et ainuüksi see tore traditsioon võiks olla põhjuseks, miks tulla TLÜ-sse vene filoloogiat õppima. Mitte mingil juhul ei kahetse ma oma kunagist südamesunnil tehtud valikut ning veendun igapäevaselt üha enam ja enam omandatud teadmiste kasulikkuses!"

"Kui ma 2000. aastal TLÜ vene filoloogia erialale õppima asusin, ei osanud ma endale ette kujutada, kuivõrd palju erinevaid võimalusi võib see eriala mulle tulevikus pakkuda. Magistriõppe lõpetamisest on nüüdseks möödas pea 10 aastat. Selle aja jooksul olen vahetanud palju erinevaid töökohti, ent olen alati truuks jäänud oma diplomijärgsele erialale. Olen töötanud eesti õppekeelega koolis vene keele õpetajana, olen sama ainet õpetanud ülikoolis välistudengitele, olen töötanud tõlkebüroos tõlkijana ning hiljuti sai minust seal samas tõlkebüroos projektijuht. TLÜ vene filoloogiaga seotud erialadel nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes omandasin mitte pelgalt erialaselt vajalikud teadmised ja oskused, mis aitavad ja toetavad minu igapäevaseid tegemisi tänini, vaid leidsin seal endale ka lähedasi sõpru, kellega nüüdseks suhtleme."
 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad ametikohtadel, kus on vaja filoloogilisi teadmisi ning väga head vene keele oskust: tõlkijate, toimetajate, ajakirjanike aga ka riigiametnikena. Suurem osa meie vilistlastest jätkab õpinguid magistriõppes, mis avardab veelgi võimalusi tööturul, ehk nad omandavad õiguse töötada vene õppekeelega koolis vene keele ja kirjanduse õpetajatena või vene keele kui võõrkeelena õpetajatena nii koolis kui ka eraettevõtetes ja seda ka väljaspool Eestit.

Edasiõppimisvõimalused

Vene filoloogia õpe toimub 3+2-süsteemis, seega on soovituslik jätkata õpinguid magistritasemel slaavi keelte ja kultuuride või vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekavadel.