Vene filoloogia

Vene filoloogia

Tunned huvi vene keele, kirjanduse kultuuri, ajaloo vastu? Tahad paremini mõista vene inimest? Oled huvitatud vene keele igapäevasest kasutamisest?

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 26

Õppevorm Päevaõpe

Filoloogia – see on armastus teadmiste ja sõna vastu. Maailmas pole olemas erialasid, kus poleks vaja ennast mingil moel väljendada või selgitada oma töö olemust. 

Vene filoloogia õpingud annavad sulle üldise kultuurilise ettevalmistuse, rikastavad su keelt, parendavad keeletunnetust ja -kasutust, lisaks õpid sa austama teisi keeli ning arendama oma enda emakeelt.

Õppigem koos, parandame oma vene keele oskust, õpime tundma vene kultuuri!  

  • Ootame õppima nii vene- kui ka eesti (või mõne muu) õppekeelega gümnaasiumi lõpetanuid, kes valdavad vene keelt emakeelena või vähemalt B2-tasemel.
  • Ootame õpihimulisi, vene keelest, kultuurist ning kirjandusest huvitatud noori, aga ka neid, kes on kooli juba aastaid tagasi lõpetanud, ent soovivad end nimetatud valdkondades täiendada. 

Miks tulla meile õppima?

  • Bakalaureuseõppe eesmärk on teadmiste süvendamine vene keelest, kirjandusest, ajaloost ja kultuurist. Meil õppides omandad eriala, mille vastu tunneb huvi suur hulk noori üle maailma.
  • Sul on võimalik kohtuda huvitavate inimestega mitte ainult meie ülikoolist, vaid ka välismaalt, kuna tänu aktiivsele välisvahetusele käivad meie tudengitele loenguid pidamas tippspetsialistid Lätist, Venemaalt, Belgiast, Poolast ja mujalt. 
  • Igal aastal on meil külas käinud mõni tänapäeva Venemaa kirjandusklassik. Meie instituut peab sidet ka tuntud Eesti kirjandustegelastega. 
  • Peale vene keele on võimalik omandada ka teisi slaavi keeli ning õppida kas või terve aasta mõnes välisriigi kõrgkoolis.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis. 
  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained võimaldavad jõuda vene keele oskuses C1- ja poola keeles B2-tasemeni ning uurida Venemaa ajalugu ja kultuuri ning vene filoloogia aluseid. 

Vene filoloogia peaerialal pööratakse tähelepanu vene keele häälikusüsteemile, lauseehitusele, grammatikale ja keeleteaduslikele mõistetele. Peale selle omandatakse teadmised vene kirjandusest ainetes Vene kultuuri paradigmad, 19. sajandi vene kirjandus, 20. sajandi vene kirjandus ning proosa- ja luuleteooria. 

Õppekavas ette nähtud erialapraktika pakub võimalust esmaseks kokkupuuteks tööturuga. Eriala üliõpilased teevad praktika väljaspool ülikooli tõlkimise, kirjastamise, turismi, ajakirjanduse või muudes erialaga seotud valdkondades. 

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist. 

Kõrvaleriala 

Lisaks on vene filoloogia tudengil võimalik valida kõrvaleriala. Vene filoloogiat saab siduda näiteks mõne teise võõrkeele, antropoloogia, ajaloo, kultuuriteaduse, digihumanitaaria ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate erialadega, mis võimaldavad tudengil omandada laiapõhjalist haridust ja mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.
  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
  • Eriala omandamist toetab moderne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

 

Natalia Tšuikina on vene keele lektor ja Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna juht. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 


Irina Belobrovtseva on vene kirjanduse professor. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Esimese väitekirja vene avangardistliku rühmituse LEF eesotsas Vladimir Majakovskiga kunstiotsingutest kaitses ta Moskva pedagoogikaülikoolis. Teise doktoritöö teemaks oli Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" teksti konstruktiivsed printsiipid, kaitstud Tartu ülikoolis. Taon täiendanud end töötades Suurbritannia, Venemaa, Läti ja USA arhiivides.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on XX ja XXI saj vene kirjandus ja kultuur. Lisaks sellele tegeleb ta eesti-vene kultuurisidemete, biograafika ja mälukultuuriuuringutega. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Eesti 1970-80. aastate proosakirjanikest, Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" kommentaari (kaasautor S. Kuljus), sõdadevahelisest Nõukogude karikatuuri tekstist Baltimaades ja Poolas (kaasautorid D. Vseviov ja A. Danilevski) ning kirjanduse ja kultuuri tekstide analüüsi puudutavaid uurimusi. 


 

Aurika Meimre on vene kultuur Eestis dotsent ja vanemteadur. Ta on igatpidi Tallinna ülikooli (ja selle eelkäijate) vilistlane. Meil on ta lõpetanud eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala, kaitstes diplomitöö "Surma teema Anna Ahmatova loomingus", mille eest sai 1994. aastal Teaduste Akadeemia üliõpilastööde konkursil II preemia. Seejärel kaitses ta siin magistritöö Eestis elanud vene emigrandist teatri- ja kirjanduskriitiku Peeter Pilski siinelatud aastate töödest ja tegemistest. 2001. aastal järgnes doktoritöö siinsest venekeelsest ajakirjandusest ja literaatidest. 

Peamised teaduslikud huvid jäävad eesti-vene kultuuri valdkonda, mida käsitledes tegeleb Aurika Meimre ka eesti ajaloo, kirjanduse, kultuuri, ajakirjanduse, aga ka vene eksiilkultuuriga jms. Ta on avaldanud kaks venekeelset monograafiat: "Kultuuri topograafia. Vene kultuuritegelased-suvitajad Eestis“ ("Топоргафия культуры: деятели русской культуры – дачники в Эстонии", 2011) ja "A.Tšernjavski ja tema romaan Püha Brigitta seitse kuud. Kommentaarid" ("А.Чернявский и его роман Семь лун блаженной Бригитты. Комментарий", 2016). Ta on avaldanud eri riikide teadusajakirjades ja -kogumikes ligi 100 artiklit ning on esinenud teles, raadios ja ka trükimeedias oma valdkonda populariseerivate ülesastumistega. 


Irina Moissejenko on vene keele didaktika dotsent, vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekava juht ning Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna pedagoogilise praktika koordinaator. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogia ning saanud pedagoogika kandidaadi kraadi Moskvas. 

Tema teadushuvid haaravad vene keele kui ema- ja võõrkeele õpetamise metoodika valdkonda. Mitmed tema teaduslikud artiklid on pühendatud kahekeelsuse uurimise probleemile, sealhulgas ka eesti õppekeelega koolis õppivate vene päritoluga laste vene keele oskuste uurimisele. 

Ta tegeleb vene keele kui võõrkeele testide väljatöötamisega ning on praeguse põhikooli ja gümnaasiumi vene keele riikliku õppekava üks koostajatest. Ta töötas külalislektorina Frankfurdis (Oder) Saksamaal ning Masaryki ülikoolis, Tšehhi Vabariigis. Erasmuse programmi raames on osalenud mitmetes koostööprogrammides Lätis, Saksamaal, Poolas, Bulgaarias, Tsehhis, Itaalias, Ungaris, Hispaanias, Horvaatias. Ta on Eesti koolide ja kõrgkoolidele mõeldud õpikute autor. Üks vene keele õpikutest on ilmunud Lätis. Tema poolt kirjutatud õpikuid kasutatakse ka mõnes koolis Soomes. Tema juhtimisel on kirjutatud ja kaitstud palju magistritöid ning tema juhendatud magistrandid töötavad edukalt Eesti üldharidus- ja kutsekoolides.


Natalja Netšunajeva on vene keele ajaloo dotsent. Filoloogiateaduste kandidaadi kraadi sai ta Peterburi riiklikust ülikoolist ja doctor philosophiae kraadi vene filoloogia erialal Tallinna ülikoolist. Tema teadustegevus on seotud vana slaavi ja vana vene 11.-16. sajandite käsikirjade tekstoloogia, leksika ja grammatikaga. Samuti rakendab ta kaasaegseid statistilisi ja masinõppe meetodeid tuvastamaks käsikirjade vahelisi seoseid. Ta on avaldanud suure hulga teadusartikleid vene kirjakeele ajaloo teemal kogumikes ja teadusajakirjades Euroopas ja USAs.

Peamised õpetamishuvid on vene keele ajalugu, kaasaegse vene keele diakroonilised aspektid, kaasaegne vene keel ja üldlingvistika. Ta on õpetanud vene kirjakeele ajalugu Hispaanias, Ungaris ja Tšehhis. Natalja Netsunajeva arendab aktiivselt vene keele kui ema- ja võõrkeele testimise metoodikat, tegeleb vene keele kui emakeele õpetamise metoodikaga ning on kaasautorina avaldanud 4.-8. klasside vene koolide õpilastele õpikuid ja töövihikuid.


Sergei Dotsenko on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vene kirjanduse ja folkloori dotsent, kelle akadeemiline tegevus algas 1984. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Töötab Tallinna ülikoolis alates 1988. aastast (esialgselt töötas vanemõpetajana, alates 2000. aastast vene kirjanduse dotsendina; alates 2008. aastast Slaavi Keelte ja Kultuuride instituudi dotsendina; alates 2015. aastast TÜHI dotsendina).

Sergei Dotsenko kaitses doktoriväitekirja Tallinna pedagoogikaülikoolis 2000. aastal (väitekirja teema: "A. Remizovi poeetika probleemid: autobiograafilisus kui loomingu konstruktiivne põhimõte"). Tema peamised teaduslikud huvid on vene kirjandus ja folkloor, vene versifikatsioon, vene sümbolismi ajalugu ja poeetika (A. Remizov, A. Blok, V. Ivanov jt.), vene modernismi poeetika (O. Mandelštam, M. Tsvetajeva, B. Pasternak, M. Bulgakov jt.).Ta on 122 teadusliku artikli autor, millest 75 artiklit on ilmunud erinevate riikide kõrge rahvusvahelise tasemega väljaannetes (Budapest, Helsinki, Viin, Moskva, Peterburi, Toronto, Krakov, Ljublin, Jeruusalemm, Amsterdam, Riia, Tartu, Pariis, Stanford, jt.).

Lektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Gent, Krakov, Trieste, Viin, Salzburg, Napoli, Alma-Ata. Sergei Dotsenko on alates 2010. aastast F. Dostojevski Rahvusvahelise Ühingu liige ja regionaalne koordinaator (Estonia) (vt siit). Alates 2010. aastast on ta Humaniora: Litterae Russicae kolleegiumi (Tartu ülikool) liige.


Inna Adamson on kõrvutava keeleteaduse ja leksikoloogia lektor. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli vene keele ja kirjanduse õpetaja, filoloog-russisti eriala. Magistri- ja doktorikraadi sai ta Tallinna ülikoolis. Ta on ennast täiendanud Saksamaal, Austrias, Itaalias, Belgias, Tšehhis. Väljaspool Eestit on esinenud teaduskonverentsidel Soomes, Hiinas, Venemaal, Lätis ja Leedus. Teadustöös on ta tegelenud põhjalikumalt semantika, grammatikaga ja sotsiolingvistikaga. Viimase aja uurimistöö keskendub vene keele ja diasporaa eripärale väljaspool Venemaad.

Inna Adamson on innovatiivse õppevahendi "Contact Game" üks autoritest. Ta osaleb eri teadusväljaannete toimetustes, sh on ta ka perioodilise väljaande Studia Slavica lingvistika osa vastutav toimetaja. Ta on avaldanud ligi 40 publikatsiooni. Inna Adamson toetab üliõpilasi nende rahvusvahelises aktiivsuses, mis väljendub kontaktseminaride korraldamise ja üliõpilaste rahvusvahelistel olümpiaadidel osalemise korraldamises. Alates 2002. aastast on Inna Adamson ka gümnaasiumiõpilaste Vabariikliku vene keele kui võõrkeele olümpiaadi žürii liige.   


Vitali Belobrovtsev on ajakirjandusteooria ja -praktika lektor, kes annab toimetamise ja tõlkimise aineid. Magistrikraadi tõlkimise alal sai Tallinna ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles juriidiliste tekstide tõlkimist eesti keelest vene keelde.

Ta on mitmete raamatute, filmistsenaariume ja draamateoste tõlkija, toimetaja, eesti-vene uute sõnade ja väljendite sõnastiku autor, Eesti Rahvusringhäälingu portaali rus.err.ee kolumnist, ajalehe Õhtuleht kaasautor ning PBK nädalasaade "Kaadri taga" autor. 

 

 

 


Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria lektor. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014)ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.

 

 

 

Boriss Baljasnõi on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna tõlketeooria ja -praktika lektor, tõlketeadlane, tõlkija, luuletaja, toimetaja ja ilukirjanduse tõlkekooli-stuudio juhataja.

Ta on Eesti Kirjanike Liidu, New Yorki Vene Kirjanike Klubi, Rahvusvahelise Vene Kirjanike Liidu (München) ja Peterburi Lingvistika Seltsi liige.

 

 

 

 

 


Jelena Raudla on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vene keele õpetaja. Ta on lõpetanud endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala koos pedagoogika lisaerialaga. Tema akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981.aastal. 1990. aastal kaitses doktoritööd Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias.                                                                                    

Tema peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise metoodika ja erialane vene keel. Tal on kolmekümne aastane vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes nii ülikoolisiseselt kui ka laiemale avalikkusele (õppevaldkonnad – humanitaar-, loodus-, täppis-, sotsiaalteadused ja õpetajakoolitus), tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes (Euroopa Keeletasemete skaala A1 – C1). Jelena Raudla valdab võõrkeeli (eesti, soome, inglise), õpetab välistudengeid ja tõlgib raamatuid. 

Jelena Raudla omab eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone. Ta on kirjutanud 9 õpikut, osalenud arvukatel rahvusvahelistel konverentsidel, sümpoosionitel ja kongressidel, sh Venemaal (Moskva, Peterburi), Poolas (Lublin, Varssavi), Hiinas (Shanghai), Austrias (Viin), Hispaanias (Granada), Horvaatias (Pula), Belgias (Leven)  ja kuulub erialastesse organisatsioonidesse. Ta on korraldanud ja läbiviinud arvukaid täiendkoolitusi, osalenud rahvusvahelistetes projektidest, on vene keele õppekirjanduse retsensent ja omab õppetööalaseid tunnustusi.


Galina Ponomarjova on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vanemteadur. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Kaitsnud doktoriväitekirja Tartu ülikoolis ning töötanud Tartu ülikoolis 1980-2008. Alates 2008. aastast töötab Tallinna ülikoolis vanemteadurina. Peamised uurimisvaldkonnad on vene kirjandus ja kultuur Eestis, eesti-vene kirjandus- ja kultuurisuhted, vene vanausulised Eestis, XX sajandi alguse vene kirjandus, vene kultuuri semiootika, Tartu ülikooli ja Tallinna ülikooli ajalugu. Tal on ilmunud umbes 170 tööd inglise, italiia, horvaadi, poola, eesti ja vene keeles USAs, Kanadas, Austrias, Soomes, Iisraelis, Itaalias, Horvaatias, Poolas, Leedus, Lätis, Ukrainas, Venemaal ja Eestis.

 

 


Alexander Danilevskiy on Vene ja Ida-Euroopa uuringute vanemteadur, kelle akadeemiline tegevus algas 1983. aastal, kui ta võeti vastu aspirantuuri Tartu ülikooli vene kirjanduse erialale. Aspirandina juhendas ta üliõpilaste folklooripraktikat, millega algaski tema tegevus õppejõuna. Aastatel 1987-89 töötas ta Leningradis Saltõkov-Štšedrini nimelise Riikliku Avaliku Raamatukogu bibliograafia ja raamatukogunduse osakonna teadurina. Peale seda asus Alexander Danilevskiy tööle teadurina Tartu ülikooli vene kirjanduse õppetooli juures asuvasse semiootika ja kulturoloogia laboratooriumi, mida juhatasid prof Juri Lotman ja prof Zara Mints. 2008. aastal asus ta vanemteadurina Tallinna ülikooli tööle.

Tema teaduslikud huvid on koondunud vene emigrantide igapäevaelu ja olustiku uurimisele ning selle kajastustele emigrantlikus ilu- ja teaduslikus kirjanduses. Paralleelselt tegeleb ta küsimusega, kuidas venelased nii kodumaal kui ka emigratsioonis on tajunud Eesti ja teiste Balti riikide kuvandit seoses nende riikide inkorporeerimisega endise Nõukogude Liidu koosseisu, seda ühelt poolt ametlikes kajastustes ning teiselt poolt üksikisikute vaatenurgast.

Lisaks Tartu ja Tallinna ülikoolile on Alexander Danilevskiy külalislektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Bergamo, Milaano, Parma, Torino ja Veneetsia ülikool Itaalias, Kieli ja Bochumi ülikool Saksamaal ning Läti ülikool Riias. Olen osa võtnud arvukatest erialastest teaduskonverentsidest, sh Venemaal (Moskva ja Peterburi), Poolas (Lublin), Soomes (Helsingi) jm.

Vastuvõtutingimused

Riigieksamid

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Gümnaasiumi lõputunnistus, lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta või nendele vastav kvalifikatsioon. 
  • Vene keele oskus emakeelena või vähemalt B2-tasemel.
  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 50%.
  • Kirjalik vastuvõtueksam on 50%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli.

Vastuvõtueksam

Eesti keele kui teise keele eksami sooritanud kandidaadile:

  • kirjand, mis kirjutatakse vastuvõtueksami käigus;
  • vene keele lingvistiline test (vastavalt üldhariduskoolides kehtivale ainekavale).

Eesti keele eksami sooritanud kandidaadile:

  • lühiessee, mis kirjutatakse vastuvõtueksami käigus;
  • venekeelse tekstiga seotud ülesanne.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

 

"Õpingud Tallinna ülikoolis võimaldasid mul laduda just selle vundamendi, millele igapäevaselt toetun ja seda eelkõige ametialaselt. Selle aja jooksul õppisin tundma suurepäraseid pedagooge ja sõpru, kellelt saan ka täna asjalikku nõu küsida. Õppisin ülikooliaastate jooksul esitama küsimusi seal, kus esmapilgul tundub kõik selge. Ja mis salata, kui ma poleks omal ajal õppinud just selles instituudis ja nende õppejõudude juures, poleks teada milliseks oleks kujunenud ja millist teed mööda oleks kulgenud minu edasine elukäik."

 

 

 

 


"Tänu õpingutele Tallinna ülikooli vene filoloogia erialal omandasin vene keele professionaalsel tasemel, mis mängis olulist rolli minu toimetajana tööle asumisel. Slaavi keelte ja kultuuride magistriõppes õnnestus mul tegeleda lisaks veel poola keele õpingutega ja seda nii meie instituudis kui ka Poolas. Tänu kõigele sellele avanes mul võimalus õpetada poola keelt oma koduülikoolis. Minu ja kõigi meie õpingud möödusid sõbralikus, heatahtlikus keskkonnas, millisest ma ei taha kuidagi lahkuda. Osalt just see tingis ka minu astumise Tallinna ülikooli slaavi keelte ja kultuuride doktoriõppesse."  

 

 

 

 


"10 aastat õpinguid meie endises slaavi keelte ja kultuuride instituudis andsid mulle kõige olulisema: oskuse mõelda. Ma ei taha öelda, et keegi meist ei oska mõelda, vaid seda, et siin näidati meile, mida tähendab mõelda teaduslikes mõõtmetes, kontrollida, analüüsida ning kinnitada igasugust teadmist täiendavate faktidega. Ja see teadmiste, oskuste ja kogemuste pagas on vajalik igas valdkonnas. Emotsioonide tunnetuslik pool lubab mul julgelt väita, et SKKI-st, nüüdseks Vene ja Ida-Euroopa Uuringute suuna kollektiivist on saanud minu teine pere. Kõige olulisem ja hinnatum siin on – minu õppejõud. Ma ei suuda paatosest mööda hiilida ning pean ütlema, et paljuski (kui mitte kõiges) just nende eeskuju võimaldab mul nüüd töötada oma üliõpilaste, kadettidega ja

 

 


"Mõeldes oma ülikooli õpingutele tagasi, julgen väita, et olulisim minu jaoks oli otsene kontakt meie suurepäraste õppejõududega. Kõigil, kel tärkas vähimgi huvi loengutes käsitletud teemade vastu, oli võimalik loengu lõpus esitada küsimusi, kohtuda õppejõududega individuaalselt või ka uurida mõnda teemat süvitsi, mille väljundiks oli avalik esinemine noorfiloloogide teaduslikul konverentsil. Õppejõudude ruumi uks oli alati üliõpilaste jaoks avatud. Olen kindel, et ainuüksi see tore traditsioon võiks olla põhjuseks, miks tulla TLÜ-sse vene filoloogiat õppima. Mitte mingil juhul ei kahetse ma oma kunagist südamesunnil tehtud valikut ning veendun igapäevaselt üha enam ja enam omandatud teadmiste kasulikkuses!"

 

 

 


"Kui ma 2000. aastal TLÜ vene filoloogia erialale õppima asusin, ei osanud ma endale ette kujutada, kuivõrd palju erinevaid võimalusi võib see eriala mulle tulevikus pakkuda. Magistriõppe lõpetamisest on nüüdseks möödas pea 10 aastat. Selle aja jooksul olen vahetanud palju erinevaid töökohti, ent olen alati truuks jäänud oma diplomijärgsele erialale. Olen töötanud eesti õppekeelega koolis vene keele õpetajana, olen sama ainet õpetanud ülikoolis välistudengitele, olen töötanud tõlkebüroos tõlkijana ning hiljuti sai minust seal samas tõlkebüroos projektijuht. TLÜ vene filoloogiaga seotud erialadel nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes omandasin mitte pelgalt erialaselt vajalikud teadmised ja oskused, mis aitavad ja toetavad minu igapäevaseid tegemisi tänini, vaid leidsin seal endale ka lähedasi sõpru, kellega nüüdseks suhtleme

 

 


"Kõige enam tänan ülikooli selle eest, et ta õpetas mind mõtlema. Oskus mõelda iseseisvalt, oskus analüüsida igasugust probleemi erinevast küljest – kõik see on praktiline oskus ja teadmine, mis võimaldab mul töötada erinevates eluvaldkondades. Õppida vene filoloogiat bakalaureuse- ja magistriõppe tasemel oli äärmiselt huvitav. Õppejõudude kõrge kvalifikatsioon, nende oskus köita üliõpilasi oma teemaga, huvitavad iseseisvad ülesanded – tänu kõigele sellele möödusid viis õpinguaastat märkamatult ehkki väga produktiivselt. Lisaks sellele oli hea ülikooli naasta ka peale loenguid. Ja seda tänu suurepärasele raamatukogule, suurele hulgale huvitavatele üritustele ja väga heale atmosfäärile koduinstituudis. Ülikoolis omandatud teadmised võimaldavad mul vabalt orienteeruda kirjanduses, ajaloos ja ühiskonnas ja seda nii Eestis kui ka mujal maailmas."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad ametikohtadel, kus on vaja filoloogilisi teadmisi ning väga head vene keele oskust: tõlkijate, toimetajate, ajakirjanike aga ka riigiametnikena. Suurem osa meie vilistlastest jätkab õpinguid magistriõppes, mis avardab veelgi võimalusi tööturul, ehk nad omandavad õiguse töötada vene õppekeelega koolis vene keele ja kirjanduse õpetajatena või vene keele kui võõrkeelena õpetajatena nii koolis kui ka eraettevõtetes ja seda ka väljaspool Eestit.

Edasiõppimisvõimalused

Vene filoloogia õpe toimub 3+2-süsteemis, seega on soovituslik jätkata õpinguid magistritasemel slaavi keelte ja kultuuride või vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekavadel. 

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled? Tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas? Soovid omandada kõrgharidust, mis annab sulle rohkem valikuvõimalusi tööturul? Siis astu interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste (Artes Liberales) ehk vabade kunstide bakalaureusekavale!

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Slaavi keeled ja kultuurid

Humanitaarteaduste instituut

Где родились Кирилл и Мефодий? Понимаем ли мы язык новгородских грамот? Легко ли, зная польский, понять белоруса? А наоборот? И, кстати, на каком языке написаны эти слова: "Бог ником дужан не остаjе"?

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Vene keele ja kirjanduse õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Русский язык, по данным исследования W3Techs, в 2013 году вышел на второе место по использованию в Интернете! На русском языке говорят почти 270 млн. человек, для 164 млн. он родной. Как вторым или иностранным им владеют 114 млн. человек.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala