Vene filoloogia

Õppevormi kirjeldus

• Kestus: 3 aastat
• Õppevorm: päevaõpe
• Täiskoormusega bakalaureuseõpe on peamiselt loengute ja seminaride vormis. 

• Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained võimaldavad jõuda vene keele oskuses C1- ja poola keeles B2-tasemeni ning uurida Venemaa ajalugu ja kultuuri ning vene filoloogia aluseid. 

Vene filoloogia peaerialal pööratakse tähelepanu vene keele häälikusüsteemile, lauseehitusele, grammatikale ja keeleteaduslikele mõistetele. Peale selle omandatakse teadmised vene kirjandusest ainetes Vene kultuuri paradigmad, 19. sajandi vene kirjandus, 20. sajandi vene kirjandus ning proosa- ja luuleteooria. 

Õppekavas ette nähtud erialapraktika pakub võimalust esmaseks kokkupuuteks tööturuga. Eriala üliõpilased teevad praktika väljaspool ülikooli tõlkimise, kirjastamise, turismi, ajakirjanduse või muudes erialaga seotud valdkondades. 

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid) ja ELU projekt, mis arendab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist. 

Kõrvaleriala 

Lisaks on vene filoloogia tudengil võimalik valida kõrvaleriala. Vene filoloogiat saab siduda näiteks mõne teise võõrkeele, antropoloogia, ajaloo, kultuuriteaduse, digihumanitaaria ja paljude teiste Tallinna ülikoolis pakutavate erialadega, mis võimaldavad tudengil omandada laiapõhjalist haridust ja mitmekülgseid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

• TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
• Eriala omandamist toetab moderne ülikoolilinnak, kus sinu kasutuses on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
• Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Kapitolina Fedorova on spetsialiseerunud sotsiolingvistikale ja lingvistilisele antropoloogiale. Teda huvitab mitte niivõrd keel kui reeglite kogum, vaid pigem see, kuidas keelt kasutatakse suhtlemisel. Tema uurimishuvid hõlmavad rahvustevahelist suhtlust, linnade mitmekeelsust, piiri- ja rändeuuringuid, keelekontakte, lingvistilise maastiku uuringuid, veebisuhtlust ja sotsiaalset varieerumist.

Ta lõpetas Sankt-Peterburgi Riikliku Ülikooli (PhD 2002) ning töötas 15 aastat Euroopa Ülikooli antropoloogia teaduskonnas (S.-Peterburg). Enne Tallinna Ülikooli jõudmist töötas ta Hankuk Välisuuringute Ülikoolis (Seoul, Lõuna Korea).

BA tudengitele õpetab Kapitolina Fedorova kursust "Vene keel: teooria, ajalugu ja keelekasutus". Kursus tutvustab keeleteaduse põhikontseptsioone ning annab sügava ülevaate vene keele sotsiaal-kultuurilisest ajaloost ja struktuursest arengust. Samuti käsitletakse kaasaegse vene keele geograafilist ja sotsiaalset varieerumist ning arendatakse tudengite oskusi keeleandmete analüüsimisel ja keeleküsimuste aruteludes.

Kursus on oluline, kuna see loob erialale teoreetilise aluse ning keskendub ka vajalike keeleanalüüsi oskuste õpetamisele. Samuti aitab tudengitel paremini mõista erinevate õppeainete omavahelisi seoseid. Fedorova peab oluliseks ka seda, et tudengid õpiksid mõtisklema omaenda keele ja selle rolli üle nii nende endi kui ka teiste inimeste eludes ning mõistaksid kommunikatsiooni põhimõtteid, nii indiviidide vahel kui ka gruppide sees.

Ta usub kindlalt, et dialoog on õpetamise ja õppimise aluspõhimõte, ning teooria rakendamine praktikas on õppeprotsessi keskmes. Fedorova julgustab alati küsimusi ja arutelusid, seostab teemasid tudengite isiklike kogemustega ja jagab nendega oma mõtteid teadustöö kohta.

Natalia Tšuikina on vene keele dotsent. Ta on lõpetanud Peterburi riikliku ülikooli ning samast ülikoolist on saanud filoloogia teaduste kandidaadi kraadi. Rahvusvaheliste programmide abil on ta ennast täiendanud Euroopa ülikoolides, nt Kaarli ülikoolis Prahas, Roma Tre ülikoolis ja Milaano ülikoolis Itaalias, Salzburgi ülikoolis Austrias jmt. Tema publikatsioonide hulka kuuluvad artiklid nii vene keele metoodika kui ka kaasaegse vene keele funktsioneerimise alalt.

Tema peamine uurimisvaldkond on vene keele õpetamine. Senine uurimistöö on hõlmanud erinevate innovaatiliste meetodite kasutamist keeleõppes, sealhulgas ka nende rakendamist vene keele õpetamisel kakskeelsetele (vene-eesti) õppijatele. Teadustöös on ta uurinud küsimusi, mis on seotud ilukirjandusliku teksti lingvistilise analüüsiga. Viimastel aastatel on ta huvitatud ka vene onomastikast ja õigekirjast. Natalia Tšuikina on oma valdkonna populariseerija: esineb teles, raadios ja trükimeedias. Ta on Vene keele õpetajate seltsi (VÕS) juhatuse liige. 

Irina Moissejenko teaduslikud huvid keskenduvad vene keele kui ema- ja võõrkeele õpetamise metoodikale. Ta on kirjutanud mitmeid artikleid kahekeelsuse teemal, uurides näiteks eesti õppekeelega koolides õppivate vene laste vene keele oskusi. Moissejenko tegeleb ka vene keele kui võõrkeele testide väljatöötamisega ning töötab külalislektorina Frankfurdis (Oder) Saksamaal ja Masaryki ülikoolis Tšehhis. Samuti on ta osalenud mitmetes rahvusvahelistes koostööprojektides läbi Erasmuse programmi nagu näiteks Lätis, Saksamaal, Poolas, Bulgaarias, Tsehhis, Itaalias, Ungaris, Hispaanias, Horvaatias, Suurbritaanias. Moissejenko on koostanud õpikuid Eesti koolidele ja kõrgkoolidele ning tema juhendamisel on kirjutatud ja kaitstud palju magistritöid.

Moissejenko õpetab bakalaureuseastmes vene keele foneetikakursust, mis annab ülevaate vene keele hääldamisest ja foneetilisest süsteemist. Kursusel käsitletakse tänapäeva vene keele foneetilisi seaduspärasusi, hääldamisnorme ja eripärasid, pöörates suurt tähelepanu õige hääldamise kujundamisele. Teoreetiline materjal on põimitud praktiliste ülesannetega, et toetada vene keele häälikusüsteemi omandamist ning tutvustada selle eripärasid, sealhulgas rõhu ja intonatsiooni spetsiifikat.

See kursus on abiks teiste vene keele teoreetiliste kursuste õppimisel ning tulevastele vene keele õpetajatele. Moissejenko püüab loengutes ja praktilistes tundides esitada probleemküsimusi ja aktiivselt kaasata üliõpilasi.

Sergei Dotsenko on Tallinna Ülikooli dotsent, kelle uurimisvaldkonnad hõlmavad 19.-20. sajandi vene kirjanduse ajalugu, kirjanduse poeetikat, luuleteooriat ning folkloori ja müüdi mõju kirjandusele. Lektorina õpetanud paljudes välismaa ülikoolides nagu Gent, Krakov, Trieste, Viin, Salzburg, Napoli, Alma-Ata. Sergei Dotsenko on alates 2010. aastast F. Dostojevski Rahvusvahelise Ühingu liige ja regionaalne koordinaator (Estonia) (vt siit). Alates 2010. aastast on ta Humaniora: Litterae Russicae kolleegiumi (Tartu ülikool) liige.

Ta õpetab mitmeid filoloogia õppekavasse kuuluvaid kursusi, sealhulgas "Idaslaavi folkloori ja keskaja kirjandus", kus käsitletakse Ida-slaavi folkloori ning Vana-Vene keskaegset kirjandust (XI-XVII sajand). Teine oluline kursus on "19. sajandi vene kirjandus", mis hõlmab tuntud autorite, nagu A. Puškini, M. Lermontovi, N. Gogoli, I. Turgenevi, F. Dostojevski, L. Tolstoi, N. Leskovi ja A. Tšehhovi teoseid. Lisaks juhendab ta kursust "Teksti kirjandusteaduslik analüüs", kus õpetatakse kirjanduslike tekstide (nii luule kui ka proosa) analüüsi põhimõtteid ja meetodeid.

Dotsenko kursused on olulised tudengitele, pakkudes sügavamat arusaama kirjanduse ja kultuuri seostest ning arendades iseseisva mõtlemise ja teadusliku analüüsi oskusi. Ta rõhutab oma õpetamismetoodikas teadusliku dialoogi ja kriitilise mõtlemise tähtsust.

Ta hindab oma üliõpilastes eriti teadmistejanu, analüütilist mõtlemist ja võimet süvitsi mõista kultuurinähtusi. Dotsenkole pakub õpetamine võimalust arendada ennast nii teadlase kui õppejõuna.

Inna Adamson on vene filoloog, omandanud magistri- ja doktorikraadi Tallinna Ülikoolis ning täiendanud end mitmes Euroopa riigis. Tema uurimishuvid hõlmavad semantikat, grammatikat ja sotsiolingvistikat, keskendudes viimastel aastatel vene keelele diasporaas. Lisaks tunneb ta huvi võõrkeeleõppe uute meetodite vastu.

Adamson õpetab õppeaineid, mis keskenduvad vene keele sõnavara ja grammatika funktsionaalsele käsitlusele, hõlmates erinevate keelte võrdlemist. Tema juhendatavad kursused hõlmavad näiteks vene keele funktsionaalset morfoloogiat, süntaksit ja leksikoloogiat ning teksti keeleteaduslikku analüüsi. Ta on samuti vastutav vene diasporaa kultuuri ja venekeelsete tekstide korrektuuritehnika kursuste eest. Lisaks on ta BA ja MA uurimisseminaride juhendaja ning õpetab magistriastmes kursusi vene keele arengutendentsidest ja uuematest meetoditest keeleõppes. Ta õpetab ka vene keelt kui võõrkeelt ja on vabariikliku vene keele olümpiaadi žürii liige.

Need õppeained on olulised, kuna need annavad kindla aluse vene filoloogi kutseoskuste kujundamiseks ja aitavad üliõpilastel mõista nii vene keelt kui ka teisi keeli laiemalt. Õppeained on omavahel tihedalt seotud ja esitatud järk-järgult.

Adamson toetab üliõpilaste arengut, kasutades loengutes ja seminarides erinevaid kaasaegseid meetodeid ning elektroonilisi õppesüsteeme, nagu Moodle ja ÕIS. Ta pakub üliõpilastele lisaks loengutele ja seminaridele ka eraldi kõnetunde, et arutada probleeme ja leida lahendusi.

Adamson hindab õpetamises head koostööd ja konstruktiivset dialoogi üliõpilastega.

Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria dotsent. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014)ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.

Jelena Raudla on Vene ja Ida-Euroopa uuringute suuna vene keele õpetaja. Ta on lõpetanud endise Tallinna Pedagoogilise Instituudi Eesti kooli vene keele ja kirjanduse õpetaja eriala koos pedagoogika lisaerialaga. Tema akadeemiline tegevus ülikoolis algas 1981.aastal. 1990. aastal kaitses doktoritööd Moskva Pedagoogilise Teaduste Akadeemias.                                      
                                             
Tema peamised uurimisvaldkonnad on vene keel võõrkeelena, vene keele õpetamise metoodika ja erialane vene keel. Tal on vene keele õpetamise kogemus üld- ja erialase suunitlusega võõrkeeleõppes nii ülikoolisiseselt kui ka laiemale avalikkusele (õppevaldkonnad – humanitaar-, loodus-, täppis-, sotsiaalteadused ja õpetajakoolitus), tasemeõppes kõigis õppevormides ja õppeastmetes (Euroopa Keeletasemete skaala A1 – C1).

Ta on töötanud õppejõuna Erasmuse programmiga paljudes välismaa ülikoolides (Tšehhis, Ungaris, Horvaatias, Austrias). Jelena Raudla omab eri- ja metoodikaalaseid publikatsioone. Ta on kirjutanud 12 õpikut, osalenud arvukatel rahvusvahelistel konverentsidel, sümpoosionitel ja kongressidel, sh Venemaal (Moskva, Peterburi, Jaroslavl), Poolas (Lublin, Varssavi), Hiinas (Shanghai), Austrias
(Viin), Hispaanias (Barselona, Granada), Horvaatias (Pula), Belgias (Leven), Lätis (Riia, Rezekne)  ja kuulub erialastesse organisatsioonidesse. Ta on korraldanud ja läbiviinud arvukaid täiendkoolitusi, osalenud rahvusvahelistetes projektidest, on vene keele õppekirjanduse retsensent ja omab õppetööalaseid tunnustusi.

Tema antavad kursused on "Vene keel A1, A2, B1.1 , B1.2 , B2.1, B2.2", "Klienditöö venekeelse kliendiga", "Vene keele kui võõrkeele õpetamise metoodika ja didaktika".

Natalia Sindetskaja on õppinud Eestis (Tartu) ja Poolas (Kraków, Warszawa ja Lublin). Ta on töötanud õppejõuna Tallinna Ülikoolis ja Erasmuse programmiga  paljudes välismaa ülikoolides (Ungaris, Bulgaarias, Itaalias, Saksamaal, Tšehhis, Lätis, Poolas). Ta õpetab praktiline poola keel A1, A2 ja B1 tasemel. Ta uurib poola-eesti kultuurisuhteid.

Tatjana Kuzovkina uurimishuvid hõlmavad 19. sajandi vene kirjandust, Juri Lotmani elulugu ja teaduspärandit, samuti Tartu-Moskva semiootilise koolkonna ajalugu. Samuti tegeleb ta vene keele ja kirjanduse õpetamise teemadega koolis.

Kuzovkina juhendab erialaseid praktikaid, lisaks õpetab Kuzovkina vene keele ja kirjanduse didaktikat, kus ta tutvustab tulevastele õpetajatele, kuidas arendada õpilaste lugemisoskust, analüüsida ilukirjandust ja integreerida kirjandustunde teiste õppeainetega. Samuti käsitleb ta Juri Lotmani teadustööd koolihariduse kontekstis. Vene keele C1.2 kursusel arendab Kuzovkina üliõpilaste suulise ja kirjaliku suhtlemise oskusi vene keeles, keskendudes esseede ja aruannete kirjutamisele ning erialaste teemade käsitlemisele.

Ta töötab nendega, kes soovivad panustada Juri Lotmani arhiivi, aidates tuvastada ja kirjeldada arhiivimaterjale ning osaledes Semiootikavaramu seminaridel ja konverentsidel. 

Kuzovkina väärtustab õppetöös toetavat ja sõbralikku teadusliku dialoogi atmosfääri, õpilaste kõrget motivatsiooni ning õpetaja võimet ennast kriitiliselt hinnata.

Irina Belobrovtseva on vene kirjanduse emeriitprofessor. Ta õppis Tartu ülikoolis vene filoloogiat. Esimese väitekirja vene avangardistliku rühmituse LEF eesotsas Vladimir Majakovskiga kunstiotsingutest kaitses ta Moskva pedagoogikaülikoolis. Teise doktoritöö teemaks oli Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" teksti konstruktiivsed printsiipid, kaitstud Tartu ülikoolis. Ta on täiendanud end töötades Suurbritannia, Venemaa, Läti ja USA arhiivides.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on XX ja XXI saj vene kirjandus ja kultuur. Lisaks sellele tegeleb ta eesti-vene kultuurisidemete, biograafika ja mälukultuuriuuringutega. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid, sh Eesti 1970-80. aastate proosakirjanikest, Mihhail Bulgakovi romaani "Meister ja Margarita" kommentaari (kaasautor S. Kuljus), sõdadevahelisest Nõukogude karikatuuri tekstist Baltimaades ja Poolas (kaasautorid D. Vseviov ja A. Danilevski) ning kirjanduse ja kultuuri tekstide analüüsi puudutavaid uurimusi. 

Vastuvõtutingimused

• Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

• Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

• Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60% (kirjalik osa 50% ja suuline osa 10%).

• Vastuvõtulävend on 65 punkti.

• Vene keele oskus emakeelena või vähemalt B2-tasemel.

Vastuvõtueksam

Kirjalikus osas kirjutavad eesti keele kui teise keele riigieksami sooritanud kandidaadid kirjandi ja vene keele lingvistilise testi (vastavalt üldhariduskoolides kehtivale ainekavale). Eesti keele riigieksami sooritanud kandidaadid kirjutavad lühiessee ja teevad venekeelse tekstiga seotud ülesande. Suulisele osale lubatakse kandidaadid, kes on sooritanud kirjaliku osa vähemalt 52 punkti. Suulises osas vesteldakse kandidaadiga eksamiks loetud kirjandusest. Kirjanduse nimekiri ja eksami detailne kirjeldus on leitav: siin 

Vastuvõtueksami osakaalud: Kirjalik osa maksimaalset 80 punkti ja minimaalne positiivne 52 punkti, suuline osa maksimaalselt 20 punkti. 

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Eesti keele kui teise keele riigieksami sooritanud kandidaadid kirjutavad kirjandi ja vene keele lingvistilise testi (vastavalt üldhariduskoolides kehtivale ainekavale). Kirjandi puhul hinnatakse oskus kirjutada sidusat ja loogiliselt koostatud teksti, kasutada teadmisi ja oskusi vene õigekeelest ning oskus väljendada oma arvamust kirjalikus vormis. Testis hinnatakse peamiselt erialaseid üldteadmisi. Vestlusel hinnatakse peamiselt esinemis- ja argumenteerimisoskust, motivatsiooni, varasemat töökogemust ning kuulatud või loetud erialase teksti arusaamise oskus. Eesti keele riigieksami sooritanud kandidaadid kirjutavad lühiessee ja teevad venekeelse tekstiga seotud ülesande. Lühiesseega hinnatakse oskust kirjutada sidusat ja loogiliselt koostatud lühiteksti, vene keelega seotud teadmiste kasutamise oskust ning oskust väljendada oma arvamust kirjalikus vormis. Venekeelse tekstiga seotud ülesandega hinnatakse oskust töötada tekstiga ja vene keele oskust. Vestlusega hinnatakse peamiselt esinemis- ja argumenteerimisoskust, motivatsiooni, varasemat töökogemust ning kuulatud või loetud erialase teksti arusaamise oskust.

Vastuvõtueksami hindamine. Hinnatakse 100 punkti skaalal. Kirjalik osa annab maksimaalselt 80 punkti ja suuline osa 20 punkti. Testi hinnatakse võtme abil; kirjandit hinnatakse eelnevalt kokkulepitud juhendi alusel; intervjuul hindab iga eksamikomisjoni liige kandidaati hindamiskriteeriumide alusel. Vestluse hinne kujuneb kõigi komisjoniliikmete hinnete tulemusel eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumite alusel.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

"Õpingud Tallinna ülikoolis võimaldasid mul laduda just selle vundamendi, millele igapäevaselt toetun ja seda eelkõige ametialaselt. Selle aja jooksul õppisin tundma suurepäraseid pedagooge ja sõpru, kellelt saan ka täna asjalikku nõu küsida. Õppisin ülikooliaastate jooksul esitama küsimusi seal, kus esmapilgul tundub kõik selge. Ja mis salata, kui ma poleks omal ajal õppinud just selles instituudis ja nende õppejõudude juures, poleks teada milliseks oleks kujunenud ja millist teed mööda oleks kulgenud minu edasine elukäik."

"Minu lemmikainete hulka kuulusid, näiteks Vassili Rosanovi ja Lev Šestovi filosoofia, Mihhail Bulgakovi elu ja looming, Ossip Mandelštami looming ning Vladimir Nabokovi elu ja looming. Ausalt öeldes meeldisid mulle peaaegu kõik kirjanduse kursused. Neid lugesid oma ala professionaalid nagu Aleksandr Danilevski, Irina Belobrovtseva, Grigori Utgof ja teised. Nad armastasid oma tööd ja tegid seda suure pühendumusega, mis mõjus inspireerivalt nii mulle kui ka teistele õpilastele. See oli väga huvitav.

Vene filoloogia eriala õpetas mind kriitiliselt mõtlema, kõike kahtluse alla seadma ja igale detailile tähelepanu pöörama. Ma õppisin peamiselt kirjandust, kuid ka keeleteaduslikud kursused olid väga kasulikud – need olid nagu matemaatika, panevad rohkem mõtlema."

Loe Darja mõtteid vene filoloogia erialast meie blogist. 

"Mõeldes oma ülikooli õpingutele tagasi, julgen väita, et olulisim minu jaoks oli otsene kontakt meie suurepäraste õppejõududega. Kõigil, kel tärkas vähimgi huvi loengutes käsitletud teemade vastu, oli võimalik loengu lõpus esitada küsimusi, kohtuda õppejõududega individuaalselt või ka uurida mõnda teemat süvitsi, mille väljundiks oli avalik esinemine noorfiloloogide teaduslikul konverentsil. Õppejõudude ruumi uks oli alati üliõpilaste jaoks avatud. Olen kindel, et ainuüksi see tore traditsioon võiks olla põhjuseks, miks tulla TLÜ-sse vene filoloogiat õppima. Mitte mingil juhul ei kahetse ma oma kunagist südamesunnil tehtud valikut ning veendun igapäevaselt üha enam ja enam omandatud teadmiste kasulikkuses!"

"Kui ma 2000. aastal TLÜ vene filoloogia erialale õppima asusin, ei osanud ma endale ette kujutada, kuivõrd palju erinevaid võimalusi võib see eriala mulle tulevikus pakkuda. Magistriõppe lõpetamisest on nüüdseks möödas pea 10 aastat. Selle aja jooksul olen vahetanud palju erinevaid töökohti, ent olen alati truuks jäänud oma diplomijärgsele erialale. Olen töötanud eesti õppekeelega koolis vene keele õpetajana, olen sama ainet õpetanud ülikoolis välistudengitele, olen töötanud tõlkebüroos tõlkijana ning hiljuti sai minust seal samas tõlkebüroos projektijuht. TLÜ vene filoloogiaga seotud erialadel nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes omandasin mitte pelgalt erialaselt vajalikud teadmised ja oskused, mis aitavad ja toetavad minu igapäevaseid tegemisi tänini, vaid leidsin seal endale ka lähedasi sõpru, kellega nüüdseks suhtleme."
 

Millistel erialadel võib tööd leida?

Bakalaureuseõppe lõpetanud töötavad ametikohtadel, kus on vaja filoloogilisi teadmisi ning väga head vene keele oskust: tõlkijate, toimetajate, ajakirjanike aga ka riigiametnikena. Suurem osa meie vilistlastest jätkab õpinguid magistriõppes, mis avardab veelgi võimalusi tööturul, ehk nad omandavad õiguse töötada vene õppekeelega koolis vene keele ja kirjanduse õpetajatena või vene keele kui võõrkeelena õpetajatena nii koolis kui ka eraettevõtetes ja seda ka väljaspool Eestit.

Edasiõppimisvõimalused

Vene filoloogia õpe toimub 3+2-süsteemis, seega on soovituslik jätkata õpinguid magistritasemel slaavi keelte ja kultuuride või vene keele ja kirjanduse õpetaja õppekavadel.