Teade

Eesti kunstnike vaade nõukogude poliitilis-esteetilisele projektile oli irooniline ja mänguline

9. juulil algusega kell 11.00 kaitseb Liisa Kaljula Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist doktoritööd „Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil“.

Liisa Kaljula

Eesti ajaloolased on Nõukogude Liitu üldiselt vaadelnud tagurliku ja anakronistliku riigina. Pilt, mis avaneb nõukogude projektile hilisnõukogude perioodi Eesti kunstnike silme läbi, on aga omamoodi moodne. Eestis jõudu koguv sotskolonialistlik uurimissuund tunnistab samuti, et nõukogude riik oli oma olemuselt modernne, modernsus toob aga endaga enamikel juhtudel kaasa koloniaalsuse. Doktoritöös toetab taolist arusaama nõukogude ühiskondliku modernsuse ja hilisnõukogude kultuurile omase postmodernsuse vaheline pinge.

Doktorant Liisa Kaljula uuris oma monograafilises töös ühelt poolt seda, kuidas valitses Nõukogude Liit visuaalseid vahendeid kasutades, ja teiselt poolt seda, kuidas hilisnõukogude perioodi Eesti kunstnikud nõukogude poliitilis-esteetilis projekti käsitlesid. „Tänast sõnavara kasutades võiks ka öelda, et avastasin iselaadsete nõukogude visuaalkultuuri meemide tekke hilisnõukogude perioodi Eesti kunstis, sest loomulikult oli Eesti kunstnike vaade nõukogude poliitilis-esteetilisele projektile irooniline ja mänguline,” lisab Kaljula. 

Uuringust selgus, et Eesti kunstnikud nägid nõukogude poliitilis-esteetilist projekti kui suurejoonelist visuaalkultuurilist vaatemängu, millesse oli hilisnõukogude perioodil aga aina raskem tõsiselt suhtuda. Doktorant kommenteerib: „Näiteks paistis kunstnik Andres Toltsile Nõukogude Liit omalaadse kitši impeeriumina, ühiskonnana, milles moodsate paljundustehnikate abiga ringlesid aastakümneid ühed ja samad visuaalkultuurilised klišeed. Alustades kõiki nõukogude naisi puudutanud lillelistest sitskitlitest ja lõpetades masstiražeeritud sotsrealistlike reproduktsioonidega.”

Kui Eesti kunstiteadlased on taolist visuaalkultuuri omastavat kunsti seni vaadelnud angloameerika popkunsti mõiste kaudu, siis Kaljula vaatles seda Ida-Euroopa sots arti mõiste kaudu. Tegu on regionaalse mõistega, mis on globaalselt oluliselt vähem tuntud, kuid Kaljula leidis, et nõukogude visuaalkultuuri omastava loomingu iseloomustamiseks on see mõiste täpsem: „Lastes lahti dominantse Lääne kunstimõiste kasutusest ja võttes kasutusele regionaalse mõiste, suudame Eesti nõukogude perioodi kunsti oluliselt täpsemini kirjeldada.”

Avalik kaitsmine toimub 9. juulil kell 11.00 Tallinna Ülikooli saalis M-648. Lisaks on võimalik kaitsmist kuulata ka Zoomi keskkonnas.

Doktoritöö juhendajad on Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur Mari Laanemets ning Tartu Ülikooli kaasprofessor Tiina Ann Kirss. Oponendid on Eesti Kunstiakadeemia professor ja Tallinna Ülikooli vanemteadur Linda Kaljundi ning Eesti Kunstiakadeemia professor ja vanemteadur Andres Kurg. 

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.