Keskkonnaajaloo suurkonverentsile TLÜs kogunevad oma ala spetsialistid üle terve maailma
Tallinna Ülikooli keskkonnaajaloo keskus võõrustab sel nädalal, 21. - 25. augustini Euroopa suurimat keskkonnaajaloo konverentsi „Boundaries in/of Environmental History“ („Piirid keskkonnaajaloos”), kus esinevad paljud tunnustatud teadlased üle terve maailma. Teiste teemade hulgas tuleb juttu nii Tšornobõli tuumakatastroofist kui ka üldiselt keskkonna hoidmisest ning kaitsmisest
Konverents toob maailma erinevatest paikadest Tallinnasse ligi 500 osalejat. Esinejate seas on tunnustatud teadlased, kes räägivad väga paljudel põnevatel keskkonnaajaloo teemadel. Teiste seas räägivad mitmed keskkonnaajaloo tähed, nagu professor Kate Brown (Massachusetts Institute of Technology), kes kõneleb Tšornobõli tuumakatastroofist. Professor Sverker Sörlin (KTH Royal Institute Technology) aga selgitab keskkonna minevikku ja tulevikku ning professor Libby Robin (Australian National University) räägib looduskaitse ja ökoloogilise taastamise olukorrast. Keskkonna hoidmisest ja kaitsmisest autoritaarsete režiimide all kõneleb professor Richard Tucker (University of Michigan).
Üles astuvad mitmed TLÜ teadlased
Pealkiri „Piirid keskkonnaajaloos“ viitab sellele, et just piirid on 21. sajandi üks võtmeküsimusi. Olgu need siis riigi-, kultuuride- või teadusesisesed. Milliseid piire tuleb lammutada ja milliseid kaitsta? Kus on bioloogia ja maakera piirid, kui mõtleme mitte ainult meie liigi, vaid ka teiste liikide peale? Kus on inimkonnaks või inimeseks olemise piirid?
"Piiridest rääkimiseks on Eesti oma asukoha ja ajaloo tõttu just õige koht,” arvab konverentsi kohalik peakorraldaja, Tallinna Ülikooli baltisaksa uuringute ja keskkonnaajaloo professor Ulrike Plath. Tema sõnutsi on tegemist nii TLÜ kui Eesti jaoks üliolulise üritusega: „Eestit ja Tallinna Ülikooli peetakse tänu 2011. aastal rajatud Eesti Keskkonnaajaloo keskuse (KAJAK) tegevustele Balti regiooni keskkonnahumanitaaria edendamise tuumikuks. Just seetõttu saime hoolimata suurest konkurentsis konverentsi Eestisse toodud,” lisab Plath.
Üles astuvad ka paljud Eesti teadlased. Teiste seas räägivad näiteks Balti regiooni kliimaprobleemidest ja -kriisidest TLÜ teadurid Kaarel Vanamölder, Krister Kruusmaa ja Priit Raudkivi. Kontrastiks tutvustab konverentsi üks peakorraldajatest, TLÜ professor Ulrike Plath 19. sajandi võitlusi soolise võrdõiguslikkuse ja loomade õiguste eest.
Plathi kinnitusel on ootused sündmusele kõrged ja osalejatele pakutakse kõrget kvaliteeti ja südamega korraldatud üritust. “Näiteks üllatame osalejaid konverentsi äpi ning mitmete tudengiprojektidega.”
Kogu konverentsi mõte ei ole näidata ainult väliskülalistele Eesti looduse ilu ja teaduse võimekust, vaid anda ka meie enda teadlastele, eri valdkondade tudengitele ja huvilistele nii seest- kui väljastpoolt ülikoole, võimalus tulla kokku ja kuulata, mida rahvusvaheline keskkonnaajalugu endast kujutab.
Tegemist on Euroopa keskkonnaajaloo ühingu ESEH (European Society for Environmental History) iga kahe aasta tagant toimuva konverentside sarjaga. Konverentsi mitmekülgne kava ning üha kasvav osalejate arv näitab, et tänavu 20. sünnipäeva tähistaval ühingul ESEH läheb hästi. Keskkonnaajaloo olulisus on Euroopas ja mujalgi jätkuvalt tõusuteel ning piirid loodus-, ühiskonna- ja humanitaarteaduste vahel üha ähmastuvad.
Konverentsile on oodatud kõik huvilised. Kohapealt on võimalik osta päevapileteid. Pileti hind on 40 eurot (tudengid ja pensionärid 20 eurot). Plenaarettekanded kantakse üle veebis. Tutvu konverentsi ajakavaga siin.
Lisainfo: Prof. Ulrike Plath, ulrike.plath@tlu.ee
