Teadus

Teadlane teab: Kuidas mõjutab kasvukeskkond lapse keelelist arengut?(Andra Kütt)

Sotsiaalmajandusliku staatuse (ing socioeconomic status) ja erineva kasvukeskkonna mõju keeleomandamisele on pakub lisaks sotsiaalteadlastele järjest kasvavat huvi ka keeleteadlastele, kes uurivad esimese keele omandamist, teab Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Andra Kütt.

Tüdruk raamatuga

 

 

 

Sotsiaalmajandusliku staatuse (ing socioeconomic status) ja erineva kasvukeskkonna mõju keeleomandamisele on pakub lisaks sotsiaalteadlastele järjest kasvavat huvi ka keeleteadlastele, kes uurivad esimese keele omandamist.

Sotsiaalmajandusliku staatuse arvestamine keelelise arengu juures juhindub arvamusest, et areng on kujundatud erinevate kogemuste kaudu ning kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega peredel on paremad ressursid, et tagada lapsele keskkond, mis keelelist arengut toetab.

Michael Tomasello kirjeldab keeleomandamist piltlikult kui toetumist hiiglase õlgadele, mille järgi laps ei alusta keeleomandamist n-ö täiesti nullist, vaid tema eest on aja jooksul justkui osa tööd tehtud, mingi osa teadmistest on juba välja kujunenud ning laps toetub laiemalt ühiskonnas ja kitsamalt kasvukeskkonnas juba olemasolevatele teadmistele.

Keelt ja kasvukeskkond käsitlevates uurimustes on laste keeleliste erinevuste põhjusteks peetud muuhulgas lapse sugu, sünnijärjekorda,  vanema haridust, elukohta, lasteaias käimist või mittekäimist, harivate materjalide  kättesaadavust ja isegi lastele ostetud mänguasjade erinevust. Tihti on sotsiaalmajandusliku staatuse mõju hinnatud vaid ühe komponendi kaudu, milleks on kõige sagedamini ema haridus. Haridustaset on seostatud kõige enam ka kõne loomuse ja stiiliga, mis omakorda mõjutab oluliselt lapse sõnavara arengut.

Keelelise arengu oluliseks mõjutajaks peetakse sisendkeele rolli. Sisendkõne all mõeldakse igasugust, ka lapse arengule vastavaks kohandamata, aga sellegipoolest lapsele suunatud kõnet ning selle mõju on tugev juba perioodil, mil laps veel ei räägi. Laps omandab varem sisendkõnes sagedased vormid ning seega just nii rikka või vaese kõne, nagu on lapsele suunatud. Verbaalselt stimuleeriv kasvukeskkond on selline, kus lapsega pidevalt suheldakse. Lastel, kellega vanemad palju ja stabiilselt räägivad, on paremad keelelised võimed, võrreldes lastega, kelle vanemad nendega palju ei suhtle. Haritud vanemad oskavad enamasti kujundada lapse kõne arengut stimuleerivat kasvukeskkonda. Kui vanemad teavad, et haridus on tähtis, saavad nad ise palju ära teha, et lapse kasvukeskkonda kujundada.

Seega, see mida vanemad teevad, võib olla olulisem sellest, kuhu nad kuuluvad.