"Ekspert eetris" Grete Arro ja Kriste Talvinguga: millised on väärarusaamad efektiivsest õppimisest?

Kriste Talving võrdles zoomiseminaril praegust olukorda ette teatamata esietendusega. Koolidel ja õpetajatel on eelnevalt võimaldatud küll etenduse osade harjutamist, aga kokkumänguks ja peaprooviks pole võimalust olnud.

Kui distantsõpe algas, oli igal pool palju juttu digipädevusest ning õpetajad, õpilased ja vanemad hakkasid õppima erinevate keskkondade kasutamist. Mindi isegi võibolla liiale. Kriste Talvingu ja Grete Arro sõnul on praegu eriti selgelt välja tulnud, kui oluline on õpipädevus ning see, kuidas on õppimist siiamaani mõtestatud ja õppijad õppimisest on mõtlema pandud. Valukohad on hästi välja tulnud, kindlasti on ka rõõmukohti.

Esile on kerkinud küsimused, nagu näiteks, kas õpetajad on õpilastele ülesannet andes öelnud, kuidas sellele strateegiliselt läheneda ning milliseid viise võiks kasutada õppimiseks ja milliseid mitte?

Toome välja näpunäited ja olulisemad mõtted, mis zoomiseminaril ekspertidelt kõlasid:

• Kui ei ole varem räägitud ja teadlikult tegeletud koolis tõhusate õpistrateegiatega ning õpimüütidega, siis nüüd on ilmselt õppijad kodudes oma õppimisega üksi ning tunnevad end kurvalt ja eksinuna. Ma usun, et õpetajad pole kodudes samuti eriti rõõmsad, sest on mures laste pärast, kes ei oska iseseisvalt õppida. (Kriste Talving)
• Õpetaja peab rääkima õpilastele, miks nad üht või teist meetodit koolitunnis kasutavad. Kui kasutan tunni
  

  Mulle väga meeldib Robert Fisheri raamat "Õpetame lapsi õppima". Seal on just tagasi- ja edasisidestamine. Kasutan seda oma õpilaste puhul, et laps saaks ka ise aru, mis toimib hästi tema õppimises.

  alguses näiteks pabereid, millega meenutada eelmise tunni teadmist, tean ise, et see on tõhus strateegia, aga ei tohi seda jätta enda teada. Vastasel juhul laps ei saa aru, miks ma seda teen. Kui õpilane jääb õppimisega üksi, nagu praegu, ja talle ei selgitata, miks üks või teine viis õppimiseks on oluline, siis ta ei teagi, miks see on hea. (Kriste Talving) 

• Eneseregulatsioon ja enese juhtimine on protsessina väga aeganõudev, vajab harjutamist, teooriat, praktikat ning vigu ja nende analüüsimist. Teaduslikult on kindlaks tehtud, et oma mõtlemisest õppimine ja õpistrateegiate ning mõtlemisprotsesside tundmine aitab nii väiksemate kui ka kõrgete võimetega õpilasi. (Grete Arro)
• Õiged õpistrateegiad tunduvad võibolla ebatõhusad. Näiteks vähelevinud õpistrateegia „vaba meenutamine“ ehk püüdmine materjali oma pikaajalisest mälust kätte saada ilma, et seda ennem läbi loeks. Selline strateegia on uskumatult tõhus, kuid seda ei kasutata intuitiivselt üldiselt seetõttu, et meenutamise ajal võib tunduda, et kuna eriti palju meelde ei tule, ei ole see kuigi praktiline. (Grete Arro)
• Palju soovitatakse, et kirjuta läbi. Kuidas tuleks läbi kirjutada? Konspekti otse maha kirjutamine ei aita mitte kedagi, aga materjali täiesti oma sõnadega, kujundite ja visanditega ümber struktureerimine nii, et oled 100 protsenti selle materjali sees, sellest on päriselt kasu. (Grete Arro)
• Jääb varjatuks, et lapsed ei taipa teatud asju piisavalt kiiresti. Mõnikord on nii, et vanemad aitavad
  

  Töötan koolis, kus e-õppe päev oli juba harjumuspärane nähtus. Sellest kogemusest oli kriisi puhkedes väga suur abi.

  ülesanded ära lahendada ja õpetajal jääb justkui mulje, et nad oskavad. Tegelikult on see tehtud välise abiga ja teadmisi õppija peas konstrueeritud ei ole. Mis siis toimub? Kodus õpilased õpivad õppimist ja koolis õpetaja mängib õpetamist. Seda aeglast ja rahullikku teadmise konstrueerimise protsessi ei toimu, kus on vahepeal tagasikäigud, koperdamised, valearusaamad ning nende parandamine. Me võibolla aastate kaupa mängime üksteisele seda õppimist. (Grete Arro)

• Peaksime õpetajatena teadvustama, et kõik, mis on meeldiv ja harjumuspärane, pole alati kõige parem. Lapsevanem võib kodus keskenduda enda kogemusele ja mõelda, kuidas tema kunagi omal ajal õppis, aga see ei pruugi olla tõhus. Vanemate roll on lapsele väga oluline. Kui vanem ütleb, et „loe nüüd seda kolm tundi järjest“ ja koolis öeldakse, et ära nii tee, siis laps on mitme tule vahel. Peaksime kõik sama rada minema. (Kriste Talving)
• Mõnikord on nii, et need asjad, mis tunduvad mõistlikud ja on töötanud, pole kuigi efektiivsed. Näiteks soovitatakse, et joonige materjali alla või kirjutage läbi. Materjali alla joonimine on aju mõttes väga passiivne tegevus. (Grete Arro)
• Öeldakse kuldseid sõnu, nagu „korrake!“. Ma kuulen seda kõikjalt. Enamik õpilasi kordab väga ebatõhusal viisil. Kordab nii, et võtab materjali lahti ja hakkab otsast lugema. Mitte neid materjale, mida näen esmakordselt, vaid hoopis neid, mida olen võibolla juba loengus kuulnud ja korranud. Seda tüüpi
  

  Valmis tööd vaatan rohkem (ja jääb meelde), kui seda kaunistan. Olen näinud, et mõned õpilased illustreerivad konspekte, mida koos tunnis teeme. Juba värvide kaudu jääb pilt meelde ja pärast ta lihtsalt paneb silmad kinni ja "loeb" vihikust

  kordamine ei ole hea. See võib tunduda küll meeldiv, sest on üks nendest strateegiatest, mis tekitab mõnusa teadmise tunde, sest lugedes tuleb info suhteliselt passiivselt kätte. Püüa hoopis enda peast meenutada või rekonstrueerida, mida juba selle materjali kohta tean. Iga katse materjali oma mälust aktiveerida, ilma väliste abivahenditeta kätte saada, muudab seda mälus püsivamaks. (Grete Arro)

• Kui laps on õhtu läbi kodus materjali pähe tuupinud ja järgmise päeva kontrolltöö ajaks on kõik meelest läinud, saab ta kehva hinde ning tal oleks justkui õppimata. Kui annad koduse ülesande, siis peaks rääkima, kuidas õppida ja õpilane peaks hiljem rääkima, kuidas ta õppis. Kui süveneda, miks läks kehvasti, saaks hästi aru, et kasutati ebatõhusaid strateegiaid. Lapsed võivad tegelikult hullupööra kodus õppida, aga saavad kehva hinde. Nad näevad vaeva, aga näevad valesti vaeva. Sellest on väga kahju ja viib motivatsiooni alla, kui pärast õpetaja ütleb, et on õppimata. (Kriste Talving)

Eriolukorra alguses panid Grete Arro, Kriste Talving ja Kati Aus Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudist kokku põhjalikuma materjali „Õppimise ABC“ .Seal käiakse läbi erinevad teemad ja saab täpsemalt lugeda tõhusatest õpistrateegiatest. Kati Ausi vedamisel on produtseeritud ka terve lühifilmisari erinevatest õppimist toetavatest protsessidest, mis on mõeldud nii õpetajatele, lapsevanematele kui ka õppijatele.

Tallinna Ülikooli sarja „Ekspert eetris“ zoomiseminar Grete Arro ja Kriste Talvinguga toimus keskkonnas Zoom 16. aprillil. Seminari modereeris BFMi avalike suhete lektor Mart Soonik.

 

Vaata videosalvestust 

Kuula podcasti

Lisainfo ja järgmised zoomiseminarid veebilehel tlu.ee/eksperteetris

Zoomiseminarid Facebookis