Elisabeth Gross: noorsootöö on tulevikusuund!
Elisabeth Gross on Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magister, kes leidis oma erialase töö just tänu ülikoolis omandatud kraadile. Praegu töötab ta kohalikus omavalitsuses noorte heaolu spetsialistina ja tunneb, et teeb just seda tööd, mis teeb teda õnnelikuks.
Miks sa otsustasid noorsootöö korralduse magistriõppesse minna?
Õppisin rakenduskõrgharidusõppes noorsootööd, kus minu uurimistöö teemaks oli erinevatest põlvkondadest pärinevate noorsootöötajate teadlikkus internetis valitsevatest ohtudest. Tahtsin seda teemat kindlasti edasi uurida, seega oli magistriõppesse astumine kohe pärast rakenduskõrghariduse lõpetamist minu jaoks loogiline jätk.
Minu magistritöö teemaks sai virtuaalse noortekeskuse kontseptsioon. Sain rakenduskõrgharidusastmes tehtud uurimistöö järel teada, et noorsootöötajad ei ole sellest teemast väga teadlikud. Seega tundsin, et veebikeskkonnas oleks vaja turvalist kohta, mis noori toetaks. Kui ma hakkasin oma magistritöös uurima, et milline see keskkond olla võiks, selgus, et meil ei olegi ühtegi alusdokumenti, mis sellist keskkonda reguleerida saaks. Minu eesmärk oli luua alusraamistik ehk virtuaalse noortekeskuse kontseptsioon. Loodan, et minu magistritöös valminud alusdokument on aluseks ka teistele valdkonna spetsialistidele, kes soovivad seda teemat edasi uurida.
Magistriharidus on andnud mulle võimaluse tegutseda laial tööpõllul.
Mida magistriharidus sulle andnud on?
See on andnud mulle võimaluse tegutseda laial tööpõllul. Olen töötanud noorsootöötajana ning õpetajana nii lasteaias kui ka koolis. Koolis töötades ja ainetunde tehes tundsin sisemist konflikti, kui nägin, et noortel on baasvajadused rahuldamata ja nad vajavad esmalt tuge hoopis muudes küsimustes – mis iganes selleks on, kas kodused probleemid, söömishäired või tüli koolikaaslastega. Niisiis tuli ikka ette, et enne õppetööga alustamist oli vajalik tunni aega panustada hea enesetunde loomisele ja suhtlemisele.
Pikas perspektiivis see muutus keeruliseks, sest isegi väike aeg, nagu 10–15 minutit on 45-minutiliselt tunnist suur osa. Tundsin, et soovin olla rohkem noortele toeks. Nii leidsingi koolis endale uue väljundi ja asusin samas koolis tööle tugiisiku ja sotsiaalpedagoogina.
Minu karjääritee viis mind lõpuks aga edasi ühte kohalikku omavalitsusse, kuhu sain pakkumise asuda tööle noorte heaolu spetsialistina. Töökuulutust nähes mõtlesin, et selline töökoht oleks võinud juba peale magistri lõpetamist olemas olla. Samas on mul hea meel, et see siiski päris kohe minuni ei jõudnud, sest sain vahepeal küpseda, näha ja kogeda erinevaid erialasid ning rolle haridusmaastikul.
Magistriõpingute lõpuks sain teadmise, mis suunas edasi liikuda ning nägin, et noorsootöö korralduse magistriharidust väärtustatakse kogu haridus-valdkonnas.
Millisele inimesele võiks sobida noorsootöö?
Ma arvan, et selleks sobiks autentne ja loominguline inimene, kes tahab midagi luua, edasi anda ja on kirglik kõige suhtes, mida ta teeb. Noorsootöö valdkond on niivõrd lai ja noored on nii erinevad, et mida varieeruvamad meie noorsootöötajad on, seda parem. Kindlasti peaks ta olema noortemeelne, enesearengule suunatud ning avatud koos uute põlvkondadega kaasas käima. Olulisim alustala on loomulikult see, et ta oskaks ja tahaks noorega usalduslikku kontakti luua ning oskaks nii laia vanuserühma vajadusi arvesse võttes tuge pakkuda.
Millise ootusega sa magistrantuuri tulid ja kas see sai täidetud?
Üks ootus oli see, et leian noortevaldkonnas kohe sellise töökoha, kus omandatud teadmisi rakendada. Tol hetkel midagi sellist tööturul ei olnud ning alguses ma ei teadnudki päris täpselt, millist tööd teha tahaksin. Magistriõpingute lõpuks sain teadmise, millises suunas edasi liikuda ning nägin, et noorsootöö korralduse magistriharidust väärtustatakse kogu haridusvaldkonnas. Ma usun, et noorsootöö ja mitteformaalhariduse valdkond tervikuna on tulevikusuund.
Tutvu noorsootöö korralduse magistriõppekavaga
Sisseastumine magistriõppesse on avatud! Avalduste esitamise tähtaeg on 1. juuli kell 15!