Hea noorsootöö haridus aitab ka kriisi ajal
“Olen alati olnud õpihimuline ja tahtnud end pidevalt proovile panna, mistõttu tundusid noorsootöö korralduse magistriõpingud pooleaastase lapse kõrvalt just õige väljakutsena,” tõdeb Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõppe lõpetanud Heili Griffith.
Noorsootöötajate erialaorganisatsiooni juhina töötades tajub Heili, et noorsootöö valdkond areneb kiiresti ja tuleb muutustega hästi toime – ka noorsootöötajad pidid koroona-ajal kiirelt kohanema ja oma tööle loovalt lähenema.
Heili usub, et täiskasvanud õppija puhul sõltub igaühest endast, kui palju ja mida õpingud talle annavad. “Minu jaoks oli väikese lapse kõrvalt õppima asumise hind kõrge, mistõttu olin juba õpingute algul enda jaoks läbi mõelnud, et tahan võtta maksimumi,“ räägib ta.
Just magistriõpingud avasid talle ka uusi tööaalaseid võimalusi ning viisid teda juhtima noorsootöötajate erialaorganisatsiooni.
Noorsootöötaja peab olema kiire kohaneja
„See ei ole küll mingi üllatus, sest noorsootöö eeldabki kiiret reageerimist ning uute oludega kohanemist,” on Heili kindel. Ka kriisis nägid noorsootöötajad pigem võimalusi õppida, kuidas noortega veelgi usalduslikumat ja toetavamat kontakti luua ja seda ka hoida. Näiteks mõjus pikk distantsõpe noortele kurnavalt ning just siis oli noorsootöötaja see, kes aitas eriolukorda analüüsida, mõtestada ja sellest õppida.
Kriisiaeg ärgitas noorsootöötajaid ka uuesti arutlema ja mõtisklema selle üle, mis ikkagi on nende roll ühiskonnas, eriti just siis, kui tavapärased tegevused on mõneks ajaks peatunud.
Tutvu noorsootöö korralduse magistriõppekavaga.