HTI talvisel arenduspäeval arutleti tehisintellekti võimalustest hariduses

Päev algas Tallinna Ülikooli teaduri Andres Karjuse ettekandega tehisintellektist ja sellest, kuidas teadlikult ning otstarbekalt osata seda integreerida oma igapäevatöösse ka haridusvaldkonnas. Tutvuti nii tehisaru olemuse kui ka tähtsamate mõistete, praktiliste näidete ning tehisintellekti tööriistadega, mida kohapeal ka katsetati. Lisaks arutleti võimalike ohukohtade ja väljakutsete üle, mis tehisaru kasutamisega võivad kaasneda. Ettekanne lõppes praktilise töö ja aruteludega gruppides, kus räägiti tehisaju praktilistest võimalustest õppetöös, jagati seniseid kogemusi ning katsetati eri tööriistu.

Seejärel andsid tehisintellekti kasutusvõimalustest, senistest praktikatest ning kogemustest teadus-, arendus- ja loometegevustes ülevaate õpperobootika vanemteadur Janika Leoste ja STEAM õppemeetodite külalisteadur Kristof Fenyvesi. Janika tutvustas praktilise näite abil, kuidas kasutada Chat GPT-d tööalase kirjavahetuse kiirendamiseks. Kristof tutvustas muu hulgas, kuidas Chat GPT abil tõhustada koostöist õppimist, võttes näiteks tehisaru oma rühma liikmeks. Järgmise sammuna soovivad Janika ja Kristof haridusteaduste instituudi töötajatele välja pakkuda õpiampsusid lihtsate ja praktiliste näidetega erinevate tehisaru töövahendite kasutamiseks. 

Töögruppide aruteludes tõdeti üheskoos, et kuigi tehisintellekt on toonud endaga kaasa mitmeid küsimusi ja väljakutseid, on andnud see ühtlasi ka võimaluse ümber mõtestada mõningaid seniseid kontseptsioone või arusaamasid õppimisest ja õpetamisest ning analüüsida, kuidas saaks tehisaru abil õppimist ja õppetööd efektiivsemaks muuta. 

Andres Karjus tõi tehisaru kasutamise võimalustest hariduses kõneledes välja eelkõige neli võimalikku valikut: 

• ignoreerida ja mitte midagi teha; 
• informeeritult ignoreerida, mis tähendab tehisintellekti kasutamise keelamist õppetöös ja kontrolli selle üle, vähendades õpilaste koduseid kirjutamisülesandeid; 
• lubada ja õpetada õppijaid neid vahendeid produktiivselt ja õpilase arengut toetavalt kasutama, nii et üliõpilane saaks aru ja mõistaks ka seda, et tehisintellekt ei tee tema eest ära õppetööd, vaid inspireerib ja suunab lahendusi otsima. 

Mida saab õpetaja või õppejõud ise teha?

• Motiveerida ja seletada, miks ülesannet tasub teha ise ja kuidas saab tehisintellekt selles protsessis (üli)õpilast aidata.
• Mõelda läbi ülesanded ja nende eesmärk. Rõhutada ka (üli)õpilasele, et ise kirjutamine ei ole kasutu tegevus, vaid õpetab eneseväljendust, mõtete struktureerimist ning eneserefleksiooni ja toetab seega isiklikku arengut.
• Mõelda, kuidas integreerida tehisintellekti õppetöösse produktiivselt – näiteks, mis on need n-ö masinlikud tegevused, mida tehisintellekti tööriistu kasutades saaks kiirendada.
• Kahtluse korral alati rääkida (üli)õpilasega ja küsida, kuid sealjuures on oluline suhtluse taust, et see ei oleks süüdistav, vaid pigem toetav.

Arenduspäev lõppes instituudi 2024. aasta tegevussuundade ja -kavade aruteluga.