Kuidas õpetajad koos õpivad – tutvu juhendmaterjaliga
Õpetajate ühiseks õppimiseks on Eesti koolides saanud populaarseks õpetajate õpiringid, kuna see on tõhus viis teadmiste ja õpetamispädevuste arendamiseks.
Üksikute õpetajate täienduskoolitustel osalemise kasutegur on madal. Saadud teadmiste sutsakad ei rakendu praktikasse, kui nendega ei kaasne pikemaajalist katsetamise ja mõtestamise protsessi (Sims & Fletcher-Wood, 2021). Õpetaja peab saama selles katsetamise protsessis asjatundlikku tagasisidet ning samasuguste küsimustega silmitsi seisavate kolleegidega arutada. Määravaks saab kogu koolikultuur. Kui juhid toetavad muudatusi, siis vaadatakse üle ja tehakse vajalikud muudatused õppekorralduses ning luuakse võimalused õpetajate koos töötamiseks ja õppimiseks.
Õpiringideks lepitakse kokku ühised kooskäimise ajad ja augustis alustatakse suure entusiasmiga. Paraku võib tegevus seoses õpetajate huvi kadumisega juba jõulude paiku soikuda. Põhjuseks on tihti planeerimata ja juhtimata tegevus. Sellele võib lisanduda ka vähene eesmärkide läbirääkimine või see, et õpetajad ei olegi eesmärgiks seatud teemadest huvitatud. Õpiringi tegevusel ei ole reaalset mõju õpetaja igapäevatööle.
Käesolev juhendmaterjal aitab koolis süsteemselt õpiringe rakendada, pakkudes sammsammulise teekaardi ja näited, kuidas koolis tegevust juhtida. Antud materjal on koostatud, toetudes praktilisele õpiringi rakendamisele Pelgulinna Gümnaasiumis, kogemusest lähtuvalt on metoodikat ja näidiseid täiustatud.
Loe ka
"Uuendatud sisehindamise juhend haridusasutustele" (Haridusblogi 21.01.2022)