Mikk Granström: see teekond on olnud huvitav ja kordagi pole ma seda kahetsenud
17. septembril 2024 kaitses Mikk Granström doktoritööd "Õpetajate ja õpilaste teadmised õpistrateegiatest ja nende õpetamine klassiruumis", kus uuris, kui palju ja milliseid meetodeid kasutatakse Eesti koolides, et muuta õppimist tõhusamaks. Miku doktoritööd juhendasid Tallinna Ülikooli teenekas professor Eve Kikas ning Tallinna Ülikooli professor Eve Eisenschmidt. Küsisime Mikult, mis ajendas teda doktorantuuri astuma ja mida tähendab tema jaoks tark eluviis.
Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?
Doktorantuuri astumise taga oli lihtne tõdemus: elu peab olema põnev ja täis väljakutseid. Väljakutsed on need, mis ei luba mul minna laisaks ega jääda kinni mugavustsiooni. Algselt oli mul soov isiklikuks arenguks ja uudishimu, mida ajendas üks minu juhendajaid juba magistriõpingute ajal – koos juhendajatega leidsime mulle teema, mis mind päriselt kõnetas. Kui teema leidnud olin, tundsin kohe, et olen väljakutseks valmis. See teekond on olnud huvitav ja kordagi pole ma seda kahetsenud. Doktoriõpingud on andnud mulle hästi palju.
Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?
Õpistrateegiad on hariduses võtmetähtsusega. Minu uuringud näitasid, et kuigi õpetajad teavad õpistrateegiaid, ei anta neid teadmisi tihti õpilastele edasi – see aga mõjutab õpilaste huvi ja oskust õppida. Leian, et iga õpilane peaks teadma, kuidas õppida, et ennetada motivatsiooni langust ja hirmu keeruliste õppeainete ees. Minu jaoks on see teema seotud ka sellega, et õppimine ei pea olema lihtsalt faktide pähetuupimine, vaid sisuline ja nauditav tegevus.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Üks peamine nipp oli kindlasti rutiinist ja plaanist kinnipidamine, isegi siis, kui mõnikord tundus kõik liialt aeglaselt edenevat. Hoidsin alati meeles, et see on nagu maraton, kus tuleb edasi liikuda enda tempoga, sõltumata teistest. Nagu ütleb vanarahva tarkus: tasa sõuad, kaugele jõuad.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Mul kohe sellist seika meelde ei tule, aga nalja sai meil juhendajatega palju. Arutasime juhendajatega ka muude teemade kui ainult teadustöö üle. Ka kirjutamislaagrid olid toredad, kus nalja sai omajagu.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks tark eluviis?
Tark eluviis seisneb pidevas õppimises ja teadmiste arendamises, mitte pelgalt faktide kogumises. Tark eluviis tähendab minu jaoks, et suudame kohaneda ja kasutada teadmisi, et igast olukorrast midagi õppida.
Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?
Hindan oma juhendajate avatud suhtumist ja usku minusse. Iga kord, kui oli raske või tundsin ennast kahtlemas, suutsid nad alati leida sõnu, mis innustasid edasi minema. Nende toetus, eriti sellise mahuka töö puhul, on olnud hindamatu ning on teinud kogu protsessi nauditavaks ja meeldivaks.