Õpetaja amet pakub ohtralt avastamisrõõmu
Alo Särg on mitme aine õpetaja magistriõppe eriala vilistlane, kes tegutseb bioloogia õpetajana ja omab sealjuures juba ka meisterõpetaja kutset. Tallinna Ülikooli astus ta aga sooviga omandada juurde teinegi eriala, ja seda pisut teisest suunast. Nüüd õppis Alo ka ajalooõpetajaks ning on veendunud, et lisaks uuele ainele pakkusid õpingud Tallinna Ülikoolis talle juurde kaasaegseid teadmisi õpetamisest.
Miks tahtsid just õpetajaks õppida?
Õpetaja amet on vist ainuke, mis on igal järgneval ajahetkel oma olemuslikult uudne. Uudsed on olukorrad, õpetamise meetodid, uudselt käituvad õpilased jne. Küllap on just see mitmekesisus põhjuseks, miks olen õpetaja kutse enda jaoks valinud.
Kuidas õpetajana sinu hinnangul muutuseid luua?
Ennemalt öeldi, et õpetaja on maa sool. Tänapäevasesse konteksti ümber panduna tähendab see seda, et õpetaja on see, kes loob õpilase arenguks vajaliku hariduslikel ja üldistel maailmalistel arusaamadel põhineva keskkonna. Seega on just õpetaja see, kes koostöös koduga paneb paika õpilaste kujunemise raamid ning suunad. Õpetaja tähtsaim tööriist sellel kujunemise teel on tõenäoliselt tema ise – oma inspireeriv eeskuju ja oskusega suunata õpilast endaga koos töötama.
Õpetaja amet on vist ainuke, mis on igal järgneval ajahetkel uudne. Uudsed on olukorrad, õpetamise meetodid ja uudselt käituvad õpilased. Just see mitmekesisus on põhjuseks, miks olen õpetaja kutse endale valinud.
Kas õpetaja on sinu arvates pigem eestvedaja ja suunanäitaja või õpilase kaasteeline (või hoopis mõlemat)?
Minu seisukoht on, et õpetaja, nagu iga teinegi elusolend on oma olemuselt arengualdis. Õpetamine kui kahepoolne protsess pakub selleks võimalust iga päev. Samas on õpetajal kui kogenenumal olemas need üldised sihid, mis õpilasel veel puuduvad. Nii juhatab õpetaja kätte tee, mida mööda õpilasega koos minema hakata.
Mida uut oled enda jaoks õpetaja õpingutes avastanud?
Ühelt poolt on väga olulisel kohal oma ala spetsialistidelt saadud ainealased teadmised. Samas on pedagoogilised õpingud pannud mind nägema eelkõige mitmetahulist õppijat. Kõige huvitavam on see, et tegelikult oli see oskus juba enne minu sees olemas, kuid ei pääsenud sel määral välja, et oleksin osanud seda potentsiaali endas kasutada. Ja see ongi minu jaoks ülikooliõpingute juures olnud suurim väärtus ning avastus.
Õpingud ja vaba aeg – kuidas õnnestub neid ühendada?
Kõik, mida tahta hästi teha, nõuab omajagu aega. Nii ka õpingutega. Samas ei saa öelda, et midagi oleks selle tõttu ära jäänud. Kõik tegevused nõuavad planeerimist ning tähtsuse järjekorda asetamist. Tõsi – vahel kipuvad tööülesanded sattuma samadele hetkedele õppimisega, siis tuleb valida. Aga valik õpingute kasuks tasub ennast hiljem ära. Eks sama teed lähevad ka mõned nädalavahetuse tegevused, aga hea planeerimise ning enesüsteemsusega on siiski kõik võimalik. Jääb aega nii lugemiseks ja kirjutamiseks kui ka kallite inimestega koos olemiseks.
Tutvu mitme aine õpetaja õppekavaga
Õpi õpetajaks Tallinna Ülikoolis
