Haridusblogi

Õppimist eestvedav juhtimine

Eesti koolide õppejuhid külastasid arenguprogrammi raames oktoobrikuu kolmandal nädalal erinevaid Hollandi koole. Hollandis on palju, millest õppida, ja samas ka, mille otstarbekuse üle mõtiskleda.

Hollandis

Hollandis on palju eriilmelisi koole (katoliku kool, Montessori kool, waldorfkool jne) ja iga kool saab luua oma näo. Lapsevanemal on õigus ise valida, millisesse kooli ta oma lapse paneb. Riiklikult on aga koolidele ette antud õppekava, mille täitmist kontrollitakse erinevate testidega. 

Koolijuht ja õpetajad

Kooli eestvedamises jäi kõige enam kõlama jagatud juhtimise mudel. Hollandi koolijuhilt oodatakse, et ta kujundaks koolis kultuuri, kus toetatakse ja mõjutatakse õpetajate juhtimisoskuste arengut. Juhindutakse põhimõttest, et tõeline kooliliider ei loo järgijaid, vaid uusi liidreid. Hollandi koolijuhid usaldavad oma õpetajaid. Ollakse veendunud, et õpetaja oskab oma tööd teha ja on spetsialist, kes teab kõige paremini, mida ja kuidas klassis teha, ning seetõttu õpetajat otseselt ei kontrollita. Tagasiside õpetaja tööle väljendub õpilaste sooritatud testide tulemustes. 

Õppetegevuste planeerimise keskmes on õpilane. Ka koolijuhtimine on mõtestatud õpilast fookuses hoidvalt. Õpetajatel on koolis suur otsustamisõigus. Koolijuht ei pruugi teada, mida konkreetses klassis õpetatakse, kuidas hinnatakse ja milliseid tegevusi tehakse – ta ei sekku otseselt õppeprotsessi. Sellist lähenemist peetakse väga loomulikuks, sest ka riik võimaldab koolile otsustusvabadust. 

46439217_2041355592598388_3822358114179481600_n.jpg

Kogu kool tegutseb ühises väärtusruumis ja ühiste eesmärkide nimel. Õpetajad teevad õppetöö planeerimiseks koostööd töörühmadena, millesse nad on jagunenud klasside või ainete kaupa või ainete üleselt. Iga koostöörühm lepib kokku oma eesmärgid ja ülesanded, mille täitmiseks koostatakse teatud ajaperioodiks tegevusplaan. Rühmasiseselt toimuvad arutelud ja ka sisemine "kontroll", mis võimaldab märgata, kui keegi eesmärgist kõrvale kaldub. Koostöö aeg ei ole koolijuhi poolt määratletud. Mõni töörühm kohtub vaid 10 minutit nädalas ning sellest piisab. Hollandi koolide koostöökultuur paistab olevat teistsugune kui meil Eestis, kus õpetajad võtavad koostööd tihti kui lisakohustust, teadvustamata, et koostöine lähenemine võimaldab õppeprotsessi planeerida nii, et fookuses oleks õpilane, temas tekkiv mõistmine ainete seostest ja elust. Koostöös võiks näha kuldvõtmekest, millega meie koolides õpetamine uuele tasemele tõsta.

Õpetaja arengu toetamine

Õpetaja arengu toetamisel keskendub koolijuht sellele, mida õpetaja saab õpilaste õppimise toetamiseks ära teha, arendades seejuures ka enda pedagoogilist professionaalsust. Nii nagu Eestis, võimaldatakse ka Hollandis alustavatele õpetajatele mentorite tuge. Sellest aga ei piisa ning mentorlust vajaksid ka kogenud õpetajad. Uuringud näitavad, et pärast esimest viit aastat töötamist õpetaja professionaalne areng peatub. Hollandis kaalutakse tõsiselt, kuidas pakkuda mentorlust ka õpetajale, kes mingil hetkel on jäänud paigalseisu. Õpetajad kardavad mentorite kaasamist, kuna arvavad, et paistavad siis halvas valguses, kuid tegelikult tuleks seda võtta kui positiivset võimalust areneda ja oma oskusi arendada. Selline võimalus võiks kujuneda ka Eestis, sest nii mõnigi kord juhtub, et õpetaja on kooli naasnud pärast mõnda eemal oldud aastat, ning tegelikult ei tule ta muutunud õpikäsitusega ning koolikorraldusega toime.

Hollandi koolides on tavapärane, et õpetajad põikavad sisse üksteise tundidesse ja vaatlevad tunnis toimuvat. See on osa koolikultuurist ning selle läbi toimub kolleegidelt õppimine. Samuti õpitakse läbi ühistegevuste, mis on integreeritud igapäevatöösse. See on suund, mida Hollandis üha enam proovitakse jälgida. Koolitused on küll toredad, aga pikas perspektiivis ei anna need soovitud tulemust, sest õppimine on pidev protsess, seoste loomine ning muutmine ajus, reeglina ei toimu püsivad muutused üleöö. Hollandis loovad koolijuhid õpetajatele võimaluse teiste õpetajate tunde külastada, pakkudes ennast sel ajal tundi asendama. Seegi on üks võimalustest, kuidas juhina õpetaja arengut toetada.

20181018_100757.jpg

Lisaks ühisele õppetegevuse planeerimisele ja üksteise tundide vaatlemisele on oluline koostöine õpilaste õpitulemuste saavutatuse analüüs ja arutelu. Koostöös jälgitakse, et õppeprotsess arvestaks lapse individuaalsust ja personaalsust ning oleks tegeliku eluga seotud. Hollandi õpetajate igapäevane töö on pidev omavaheline dialoog. Hollandi õpetajatelt oodatakse, et nad on oleksid ümbritseva maailma suhtes avatud ja vastuvõtlikud, mõistaksid muutuste protsessi ja dünaamikat ning oleksid oma kavatsustes selgepiirilised ja läbipaistvad.

Hollandi koolisüsteemi suurim mure on hetkel õpetajate puudus pealinnas Amsterdamis. Mõnes koolis on seetõttu kehtestatud suisa nelja päeva pikkused koolinädalad. Üks õpetajate põua põhjustest on ka see, et noored alustavad õpetajad saavad küll alguses mentori, kuid õige pea jäävad nad üksi. Koolijuhi üsna keeruline ülesanne ongi oma õpetajate hoidmine ja toetamine. Õpetaja peab tundma end koolis nii hästi, et ta ei soovi lahkuda. Kuidas seda koolijuhi tasandil teha, on endiselt küsimus ka Hollandis.

Autorid: Anneli Mand, Sigrid Kaju, Annika Orula, Kaire Teemägi, Lya Männiste, Ülle Ojamäe, Anne Reinkort, Riina Veidenbaum