Reeli Liivik: doktoritöö võimaldab mul mõjutada kutsepedagoogika valdkonna arenguid
23. septembril kaitses Reeli Liivik doktoritööd teemal "Kutseõppijate tähenduslikud õpikogemused: kutsepedagoogiline perspektiiv", kus uuris, kuidas hindavad kutseõppurid oma õppimise kogemust ja kuidas luua kõigile kutseõppijatele rahulolu pakkuvat õpikogemust. Reeli doktoritööd juhendas Tallinna Ülikooli teenekas professor Krista Loogma. Küsisime värskelt doktorilt, miks ta otsustas doktoriõppesse astuda ja milline on tema hinnangul tark eluviis.
Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?
Alustades ligikaudu 20 aastat tagasi ülikoolis tööd õppejõuna mõistsin esmalt, et doktoriõpe on vajalik samm akadeemilise karjääri jätkamiseks. Teiseks mõistsin, et doktoritöö võimaldab mul uurida valdkonda laiemalt ja võibolla isegi mõjutada kutsepedagoogika valdkonna arenguid.
Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?
Minu esialgne uurimisteema keskendus kutseõpetajate professionaalsusele, kuna sel hetkel oli aktuaalne luua kaasaegne teaduspõhine raamistik kutseõpetajate tasemeharidusele. Tegelesin selle teemaga paar aastat, kuid suundudes tööle kutseõppeasutusse ja õpetades erinevate erialade, erineva vanuse, haridusliku tausta, huvide ja võimekusega asjalikke kutseõppijaid, märkasin, kui mitmekesine on õpilaskond ning kui oluline osa kutseõpetaja professionaalsusest on mõista õppijate eripärasid ja ootusi kutseõppes.
Murdmist vajasid ka ühiskonnas levinud müüdid kutseõppijast kui vähem võimekast ja probleemsest kontingendist. Muutsin oma doktoritöö teemat ja keskendusin kutseõppijate õpikogemustele ja neis ilmnevatele kutsepedagoogilistele väljakutsetele. Selline teemapüstitus osutus oluliseks, kuna mitmed uuringud on esile toonud, et kutseõppesse suundujatel on varasemad negatiivsed õpikogemused ja madal enesehinnang, mistõttu on eriti tähtis luua kutseõppes positiivseid õpikogemusi, toetades seeläbi õpiväljundite saavutamist ning positiivse minapildi ja kutseidentiteedi kujunemist.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Minu doktoritõpingute teekond osutus nii pikaks, et häid salanippe kiireks ja edukaks lõpuni jõudmiseks ei saagi otseselt esile tuua. Siiski võin öelda, et rasketel hetkedel sundis mind edasi liikuma kohuse- ja vastutustunne nende paljude kutseõppijate ees, kes olid pühendanud oma aega minuga vestlemisele või küsitlusele vastamisele. Mõtlesin sellele, kui avatult ja südamest nad usaldasid mulle oma kogemuslugusid ja olulisi andmeid – see aitas end jälle kokku võtta ning vaikselt edasi liikuda.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Meeldejäävateks ja tragikoomilisteks hetkedeks teadustöö kirjutamise juures peaksin ehk neid, kui proovisin oma doktoritööd ümber struktureerida ning lauseid ning lõike ümber tõsta. Tekkis tunne, et olen kaotanud elementaarse lugemisoskuse, ma ei näinud tekstiridades kokkuloetavaid tähti ja read-lõigud mõjusid lihtsalt lainetena, millesse uppusin.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks tark eluviis?
Mõeldes oma kutsehariduse uurimisvaldkonnale, mis on seotud elukutse omandamisega, tähendab minu jaoks tark eluviis endale sobiva tegevusala või kutsumuse leidmist, mis tagab tööalase rahulolu, pühendumuse ning töö kvaliteedi.
Mida hindad oma juhendaja juures kõige rohkem?
Olen väga tänulik oma juhendajale Kristale ja hindan tema kannatlikkust – minu pika doktoriõppe teekonna jooksul ei tundnud ka kordagi, et ta oleks minule lootusetult käega löönud või minusse usku kaotanud.