Riigikaitseõpetajate ettevalmistusest Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis

Riigikaitseõpetuse mooduli maht on 24 EAP ning sisaldab nii teoreetilisi kui ka praktilisi õppeaineid. Ühe praktilise õppeaine raames peavad õppijad läbima ka õpetamispraktika üldhariduskoolis või kutseõppeasutuses. Selle raames saavad õppijad rakendada omandatud teadmisi ja oskusi teoreetilistest õppeainetest. Lisaks õppetööle toimuvad ka õppekäigud. Nii on külastatud Vabariigi Presidendi Kantseleid, Eesti Sõjamuuseumi, Stenbocki maja, Ämari lennubaasi ja Mereväge.

Kuna riigikaitseõpetuse moodul on osa õppekavast, siis toimuvad õpingud bakalaureuseõppe tasemel. See annab kõrghariduseta õppijale hea ettekujutuse õpingute olemusest ülikoolis. Pärast mooduli läbimist on osa õppijatest jätkanud õpinguid kutsepedagoogika õppekaval. Kuni 2015. aastani toimus riigikaitseõpetuse mooduli õpetamine igal aastal, kuid kuna õpetajaid oli juba piisaval arvul ette valmistatud, siis otsustasime õpetamist jätkata üle aasta. Kaitseressursside Ameti kodulehelt võib näha hulga riigikaitseõpetajaid, kes on meie mooduli läbinud.

Riigikaitseõpetuse moodulile õppima asumine eeldab teatud varasemate teadmiste ja oskuste omamist. Kandidaadid peavad olema läbinud ajateenistuse või sõdurioskuste kursuse Kaitseliidus ning omama vähemalt keskharidust. Kursusele kandideerija ei tohi olla eelnevalt kriminaalkorras karistatud. Kandideerimisel tuleb esitada mitmeid dokumente (nt elulookirjeldus, tõendus ajateenistuse või Kaitseliidu baaskursuse läbimise kohta, motivatsioonikiri teemal „Miks soovin olla riigikaitseõpetaja?“, haridust tõendav dokument ja ka eesti keele oskust tõendav dokument, kui kandidaadi emakeel ei ole eesti keel) ning osaleda vestlusel. Vestluse läbiviimiseks luuakse komisjon, mis koosneb Tallinna Ülikooli, Eesti Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti esindajatest. Esitatud dokumentide ja vestluste põhjal moodustatakse pingerida ning kursusele võetakse õppima paremusjärjestuse alusel 20 õppijat. 

Kogemus on siiski näidanud, et algsest motivatsioonist ei piisa, kuna õpingute käigus tuleb teha ka iseseisvat tööd ning tihti saab just selle sooritamine takistuseks, et kursus edukalt läbida. Seetõttu võib öelda, et lõpetamisele jõuavad õppijad, kellel on kõrge motivatsioon, hea ajaplaneerimisoskus, kohusetundlikkus, tahtejõud ja soov ennast edasi arendada. 

Õppijad erinevad üksteisest oma isiksuse, teadmiste, kogemuste, eelneva haridustee ja muude omaduste poolest. See kõik rikastab riigikaitseõpetuse kursust, muudab selle omanäoliseks ning aitab ka meid kursuse järjepideval arendamisel. Võib siiski öelda, et kõiki riigikaitseõpetajaks õppijaid ühendab ühine joon, mida ma nimetan missioonitundeks Eesti Vabariigi ees – kasvatada meie noortes isamaalisust, et armastada ja austada Eesti Vabariiki ning olla vastutustundlik kodanik ja vajadusel riiki kaitsta. Tänaste sündmuste taustal on see aga väga oluliseks muutunud, sest meie noored on sündinud vabas Eestis ja ei pruugi tajuda ohtu, mida meie naaberriik võib põhjustada. Seetõttu on üha olulisem, et noored mõistaksid, mida tähendab olenemata rahvusest Eesti Vabariigi kodanik olla.

Tänavu lõpetas riigikaitseõpetuse kursuse 20 õppijat – tegemist oli seitsmenda lennuga. Lõpuaktusel sõnas Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski, et riigikaitsetundidel on koolis väga konkreetne ja selge roll noorte kodanikukohustuse kujundamisel ja hoidmisel. Ta rõhutas, et mida rohkem noori riigikaitseõpetuse läbib, seda paremini on Eesti kaitstud ning meil on teadlikum ja kõrgema kaitsetahtega põlvkond. Ta tõi tähelepanu sellele, et Venemaa agressioon Ukrainas on muutnud riigikaitsetunnid senisest veelgi olulisemaks, sest ajalugu juhtub noorte silme ees ega ole aastakümnete taha jääv meenutus. Tänane julgeolekupilt annab selged põhjused, miks on vaja sõjast ja oma riigi kaitsmisest rääkida.

Seega võib öelda, et riigikaitseõpetajate tähtsus meie ühiskonnas kasvab märkimisväärselt. Järgmine riigikaitseõpetuse kursus toimub 2024/25. õppeaastal.

(foto: Allar Vaha)

Loe ka

“Riigikaitseõpetajate hulka lisandus 20 uut õpetajat” (Kaitseministeerium)