Haridusblogi

Svetlana Udras: karjääripööre viis unistuste tööni

Svetlana Udras on Tallinna Ülikooli kaasava hariduse magistriõppekava üliõpilane. Ta on kogenud pedagoog, kes töötab Lasnamäe Gümnaasiumis ja tegutseb seal mitmel ametipostil – nii HEV-koordineerija, eripedagoogi kui ka õpetajana. Svetlana teekond kooli on olnud väga põnev. Teadmine, et õpetaja amet on tema jaoks kõige õigem, ei tulnud üldsegi mitte kohe. Teekond sinna sai alguse hoopis äri- ja finantsmaailmast.

Svetlana Udras

Pangatöötaja, aga hinges pedagoog

Pärast gümnaasiumi lõpetamist astus Svetlana Tallinna Ülikooli kindla veendumusega, et temast saab õpetaja. Praktikal käies jõudis aga kiirelt pärale teadmine, et ettekujutus sellest ametist oli liialt utoopiline.

Õppimine on mu kirg! Ma tahan olla akadeemilise kogukonna liige, soovin olla kaasaegse teadusega kursis ja suhelda samasuguste oma ala fännidega, kelle silmad säravad.

“Kõige rohkem tõukas mind eemale see, et pean õpetajana olema ka klassijuhataja. Mina ju tahtsin teha aga teadust! Aastal 2020, mil mind valiti riikliku konkursi Aasta õpetaja nominendiks just Aasta klassijuhataja kategoorias, oli mul muidugi seda kõike väga naljakas meenutada,” naeris Svetlana. Tol ajal, oma karjääri alguses tundus Svetlanale pangas töötamine hoopis atraktiivsem perspektiiv, ja nii sattus ta 20 aastaks hoopis äri- ja rahamaailma.

“Aga ju siis õpetajahing ei andnud rahu ja ligi 40-aastaselt läksin uuesti ülikooli, seekord Tartu Ülikooli eripedagoogikat õppima. 2017. aastal tegin seega oma elus suure karjääripöörde ja asusin lõpuks kooli tööle. Ja pole kordagi oma otsust kahetsenud!” tõdeb Svetlana uhkusega.

Armastus õppimise vastu tõi uuesti ülikooli

Tallinna Ülikooli kaasava hariduse magistriõppekavale sattus Svetlana enda sõnul õppima aga juhuslikult. “Kindlasti saab minu kohta öelda, et õppimine on mu kirg! Ma tahan olla akadeemilise kogukonna liige, soovin olla kaasaegse teadusega kursis ja suhelda samasuguste oma ala fännidega, kelle silmad säravad,” on Svetlana rõõmus, et oma õppijateekonda ülikoolis taas jätkamas on.

Nimelt nägi ta täiesti juhuslikult kaasava hariduse magistriõpingute reklaami ja kuigi alguses ei pööranud ta sellele suurt tähelepanu, jäi see siiski kummitama.

“Ma kandideerisin Tallinna Ülikooli magistriõppesse just mõttega, et leian siit mõttekaaslasi ja toetajaid ning saan olla ka ise teistele toetajaks. Oluline, et me ei oleks pedagoogidena erivajadustega lastega töötades üksi, vaid õpiksime kogu aeg, kuidas oma koolis ka teisi õpetajaid motiveerida ja inspireerida toetamaks kõiki õpilasi, ja olla päriselt kaasava hariduse kooliks,” kirjeldab Svetlana, miks ta just kaasava hariduse magistriõppekavale õppima otsustas asuda.

Küsimuse peale, kuidas siis õpetajana koolis toetada iga lapse tõhusat õppimist, vastab Svetlana, et õpetaja peab olema õpilaste jaoks olemas eelkõige suunaja rollis.

Mulle väga meeldib, et meie kursusel ei ole n-ö juhuslikke inimesi. Soov tulla õppima oli igaühel kaalutletud ja läbimõeldud. Ja sellepärast on meie loengud tihti kogemuste vahetamine ja vahetu arutelu. Pean seda kõige väärtuslikumaks meie õpingute juures.

“Õpetaja on see, kes hoiab kätt ja vajadusel liigutab seda, näitab suunda, avab uksi, kui vaja, teeb koos lapsega kaasa selle kõige raskema esimese sammu. Õpetaja peab eemaldama need takistused, mis seisavad lapse ja hariduse vahel. Me õpetame ju last mitte programmi või õpikut. Ja õpetajal on väga tähtis roll – anda elus hakkama saamise oskus!”

Magistriõpingud aitavad oma tööd mõtestada

Svetlana on Tallinna Ülikooli magistriõpingute jooksul avastanud oma töövaldkonnast enda jaoks nii mõndagi uut ja põnevat.

“Avastasin, et HEV-temaatikaga saavad tegeleda ainult väga pühendunud inimesed. Mulle väga meeldib, et meie kursusel ei ole n-ö juhuslikke inimesi. Soov tulla õppima oli igaühel kaalutletud ja läbimõeldud. Ja sellepärast on meie loengud tihti kogemuste vahetamine ja vahetu arutelu. Õppejõud esitab küsimuse ja kohe hakkab: aga meil on nii, aga meie teeme nii, aga kas saab ka nii teha. Pean seda kõige väärtuslikumaks meie õpingute juures,” usub Svetlana ning on rõõmus, et õpingud pakuvad vahetut võimalust oma kogemusi jagada ja neid mõtestada.

Et oma valdkonnas koostöövõrgustikku veelgi arendada, pani Svetlana õpingute ajal koos kursusekaaslatega aluse ka HEV-koordineerijate ühenduse loomisele.

„HEV-koordineerijate koostöö tõhustamiseks asutasime novembris 2022 MTÜ HEV-koordineerijate Ühendus. Meie eesmärkideks on luua HEV-koordineerijatele ühine tööplatvorm ning tõhustada sealjuures omavahelist koostööd,“ kirjeldab Svetlana ühtlasi nende kursuse suurt töövõitu ning lisab, et eesmärkide saavutamiseks plaanitakse järjepidevalt tegeleda nii HEV-koordineerija ametiraamistiku kujundamise, HEV-koordineerijate koolitamise, kaasava hariduse parimate praktikate elluviimise kui ka seadusandlusesse muudatusettepanekute tegemisega.

„MTÜ tegevus on olnud nii edukas, et praegu on meil juba üle 260 liikme. Oleme korraldanud koolitusi ja suhtleme omavahel Facebooki grupis. Usun, et see ühendus on suureks toeks kõigile HEV-koordineerijatele üle Eesti,“ on Svetlana lootusrikas.

Õpingute kõrvalt jagub aega ka hobideks

Vaatamata sellele, et Svetlana töötab magistriõpingute kõrvalt täiskohaga koolis ja on seal nii esimese eriklassi klassiõpetaja, 12. klassi klassijuhataja, gümnaasiumi majandusõpetuse õpetaja, eripedagoog kui ka HEV-koordineerija, jõuab ta tegeleda vabal ajal lisaks hobiaiandusega.

„Kasvatan rõdu peal praktiliselt kõiki söödavaid taimi: tomateid, kurke, paprikaid ja muud rohelist salati jaoks. Mul kasvavad veel ka viinamarjad, piparmünt, meliss, aga ka kartul ja mais. Ja minu uhkus – väike rukkipõld ühes kastis, kus kasvavad minu lemmikud – rukkililled,“ kirjeldab ta õhinaga oma lemmikhobi, millega rõõmsalt oma vaba aega sisustada.


Tutvu kaasava hariduse magistriõppekavaga

kaasav haridus