Kaasav haridus

• Kestus: 1,5 aastat
• Õppevorm: sessioonõpe
• Õppetöö magistriõppes toimub neljapäeviti ja reedeti kolmel korral kuus, valik- ja vabaained võivad vastavalt tunniplaanile toimuda ka teistel päevadel.

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

• Kaasava hariduse õpetaja moodul toetab valmiduse kujunemist kaasava hariduskorralduse mõistmiseks ja rakendamiseks. Ained toetavad õpetaja professionaalsuse kujunemist ja kompetentsust praktilises töös õppe diferentseerimisel.
• Teadustöö alused aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi ning koostada ja kaitsta edukalt magistrieksami komplekseksam. Suurt tähelepanu pööratakse ka magistrandi kui iseseisva ja eetilise uurija arengule.
• Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.
• Magistrieksam võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused. Magistrieksam on kahest osast koosnev komplekseksam: kutse pädevustele vastava portfoolio koostamine ja rakendusuuringu läbiviimine ning selle tulemuste avalik kaitsmine.

Kooliõpetaja

• Varasem haridus: magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon õpetajakoolituses või haridusteadustes või nelja-aastase nominaalajaga (240 EAP mahus) lõpetatud rakenduskõrgharidus, bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon õpetajakoolituses või haridusteadustes või õpetaja, tase 7 kutse.
• Töökogemus: vähemalt 5-aastane kooliõpetaja või -juhi ametikohal töötamise kogemus pärast eelmises punktis nimetatud kvalifikatsiooni omandamist. Võimalus õpingute ajal töötada haridusasutuses ja täita õpetaja ülesandeid.
• Keeleoskus: eesti keel C1 ja inglise keel B1 tasemel.
• Vastuvõtueksam.

Eripedagoog

• Varasem haridus: magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon eripedagoogikas või eripedagoog, tase 7 kutse.
• Töökogemus: vähemalt 5-aastane õpetaja või tugispetsialisti ametikohal töötamise kogemus haridusasutuses pärast eelmises punktis nimetatud kvalifikatsiooni omandamist. Võimalus õpingute ajal töötada haridusasutuses ja täita õpetaja või eripedagoogi ülesandeid.
• Keeleoskus: eesti keel C1 ja inglise keel B1 tasemel.
• Vastuvõtueksam.

Lasteaiaõpetaja

• Varasem haridus: bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal või õpetaja, tase 6 kutse.
• Töökogemus: vähemalt 5-aastane lasteaiaõpetaja või -juhi ametikohal töötamise kogemus pärast eelmises punktis nimetatud kvalifikatsiooni omandamist. Võimalus õpingute ajal töötada lasteaias ja täita lasteaiaõpetaja ülesandeid.
• Keeleoskus: eesti keel C1 ja inglise keel B1 tasemel.
• Vastuvõtueksam.

Kandidaat peab olema tutvunud kaasava hariduse õppekavaga ja vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardiga.

Vastuvõtueksami lühikirjeldus

1. Motivatsioonikiri – kandidaat toob välja oma eelnevate õpingute info ja motivatsiooni õppimiseks (vt vorm). Motivatsioonikiri esitatakse SAISis ning seda hinnatakse kutsesobivusvestluse osana.
2. Väljavõte EHISest töökogemuse tõendamiseks – esitatakse SAISis.
3. Kutsesobivusvestlus – enne komisjoniga vestlemist saab üliõpilane 10 minuti vältel tutvumiseks ingliskeelse artikli lühiülevaate ning komisjoniga toimub selle alusel lühike eestikeelne vestlus. Kutsesobivusvestluse eesmärgiks on selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õpi- ja töökogemus ning motivatsioon õpinguteks ja erialaseks tööks. Vestlusel kandidaat tutvustab ennast, oma eelnevat õpi- ja karjääriteed ning õpinguteks vajalikke üldpädevusi. Kandidaat vastab komisjoni küsimustele ühiskonna, hariduse, tervise ja kaasava hariduse päevakajalistel teemadel. Kandidaat peab olema tutvunud kaasava hariduse õppekavaga ja vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardiga.

Kutsesobivusvestlust hinnatakse 60 punkti süsteemis:

• Töö- ja õpikogemus – varasem erialane õpikogemus; varasem erialane töökogemus; rahvusvaheline töö- ja/või õpikogemus, vabatahtlik töö, osalemine MTÜs (kuni 10p).
• Motivatsioon ja erialane valmisolek – motivatsiooni argumenteeritus; nominaalajaga lõpetamise potentsiaal; motiveeritus õppimiseks kaasava hariduse erialal. Valmisolek tööks erivajadustega õppijatega (kuni 20p).
• Analüüsi- ja suhtlemisoskus – analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus kaasava hariduse kontekstis Eestis ja mujal maailmas. Väljendusoskuse korrektsus ning enese-esitluse sisukus ja stiil, eesti keele ladus valdamine, erialase inglise keele mõistmine, argumenteerimis- ja diskuteerimisoskus (kuni 20p).
• Õppekavaga ja kutsestandardiga kursisolek (kuni 10p).

Komisjoni liikmed hindavad üliõpilaskandidaadi teadmisi, ideid ja hoiakuid ülaltoodud kriteeriumide alusel ja erialakatse hinne kujuneb komisjoni liikmete antud hinnangute keskmise alusel.

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
kutsesobivusvestlus toimub ülikoolis, täpse algusaja saab kandidaat valida SAISis avaldust esitades.
Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument. Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. Tallinna Ülikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

Tiiu Tammemäe Eesti Teadusinfosüsteemis

Kadrian Allika on töötanud varasemalt nii eri- kui üldhariduskoolis. Ta on omandanud magistrikraadi õppekavadel Eripedagoog-nõustaja ja Kaasav haridus. Tallinna Ülikoolis töötab alates 2024 aastast Õpetajate akadeemia külalislektorina Kaasava hariduse suunal. Ta õpetab Eripedagoogika ja Kaasava hariduse õppekavadel.

Kadrian Allika Eesti Teadusinfosüsteemis

"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

Lii Lilleoja Eesti Teadusinfosüsteemis

Õnne Uusil on magistrikraad psühholoogias ja doktorikraad haridusteadustes ning ta töötab haridusteaduste instituudis hariduspsühholoogia lektorina. Lisaks on ta pikalt olnud kliiniline psühholoog koostööna Tartu Ülikooli Kliinikumiga (Geneetika ja Harvikhaiguste keskus) kui ka Tallinna Lastehaiglas. Lisaks ka perekonnapsühhoterapeudina, mh puuetega laste ja nende vanematega. 

Õnne Uusi kirg on hariduspsühholoogia: psühholoogiast teada olev inimese aju areng ja küpsemine ning mis võimaldab õppimist. Samuti see, millist rolli omavad täidesaatvad funktsioonid, ning kui olulist rolli tähendusliku õppimise juures omab õppekeskkond. Õnne uurib ja õpetab, kuidas perekond, õpetaja, eakaaslased ja ka õpilane ise saavad reaalselt mõjutada seda, mis toimub õppija peas. Ta teab, et õppimine on äge - elumuutev kogemus. Õnne Uusi tugevus hariduspsühholoogina on jagada tõenduspõhist teadmist, kuidas parimal viisil rakendada inimaju online võimekust.

Õnne Uus Eesti Teadusinfosüsteemis

Maile omab doktorikraadi (PhD) Tartu Ülikooli haridusteaduste valdkonnas ning magistrikraadi (MA) Tartu Ülikooli Klassiõpetaja erialal. Enne Tallinna Ülikooli tööle asumist, töötas ta mitmeid aastaid (2008–2016) lasteaiaõpetajana. Aastatel 2021–2023 töötas Maile Tallinna Ülikoolis alg- ja alushariduse külalislektorina ning alates 2023 asus õpetajahariduse lektori positsioonile.

Tema õpetatavad ained on peamiselt seotud uurimismeetoditega ning õpetaja eneseanalüüsi, eneserefleksiooni ja enesejuhtimise temaatikaga. Samuti on ta seotud erinevate projektidega (nt Rahatarkuse õpiväljundid vanuseastmete kaupa Rahandusministeeriumile; TREL – Teacher Research Literacy). 

Lisaks eelnevale on Maile ka klassiõpetaja õppekava üliõpilastele mentor, kes vajadusel suunab ja juhib grupiprotsesside toimimist ning on nõu ja jõuga üliõpilastele abiks, et neid toetada parimal võimalikul viisil edukal õpingute teekonnal. 

Maile Käsper Eesti Teadusinfosüsteemis

Eliis lõpetas 2014. aastal eripedagoog-nõustaja magistriõpingud. Tallinna Ülikooli asus ta tööle 2018. aastal külalislektorina ja 2025. aastast nooremteadurina kasvatusteaduste valdkonnas. Lisaks töötab ta üldhariduskoolis eripedagoogina ja on Hariduspsühholoogia keskuse liige. Akadeemilises töös väärtustab ta lähenemist, mis ühendab haridusteaduslikke, psühholoogilisi ja sotsiaalseid vaatenurki, kus õppija areng sõltub nii individuaalsetest eeldustest kui ka hariduskeskkonna toimimisest. Tema uurimisvaldkonnad on ennastjuhtiv õppimine, kaasav haridus ja tuge vajav õppija, õppe kohandamine ning õppijate motiveeritust ja arengut mõjutavad tegurid.

Eliis Ait Eesti Teadusinfosüsteemis

Kristiina Vaikmets on töötanud varasemalt nii eri- kui üldhariduskoolis ning teinud koostööd täiendkoolitusi pakkuvate asutustega. Ta on omandanud magistrikraadi õppekavadel Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ja Eripedagoog-nõustaja ning läbinud võrdsustatud magistri Informaatikaõpetaja erialal. Tallinna Ülikoolis töötab alates 2024 aastast Õpetajate akadeemia külalislektorina Kaasava hariduse suunal. Ta õpetab Eripedagoogika ja Kaasava hariduse õppekavadel. Huvi pakkuvad teemad on eripdagoogilise toe pakkumine õpilastele II-IV kooliastmes, rahatarkuse õppimine erivajadustega õpilastele, õppemängude loomine erivajadustega õpilastele

Magistriõppekava sihtrühmaks on töötav õpetaja, kellele lõpetamisel omistatakse vanemaõpetaja kutse, tase 7. Ta omandab hariduslike erivajadustega õppija toetamiseks vajalikke pädevusi ning oskab seeläbi ellu viia vajalikke muudatusi erinevatel tasanditel ning nõustada kaasava hariduse rakendamisel ka kolleege. Omandatud teadmised ja oskused loovad hea baasi, et töötada hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijana.

Vanemõpetaja kutsetunnistust omava spetsialistina ootavad sind erinevad haridusasutused, et aidata kaasa kaasva hariduse kvaliteetsele ja tähenduslikule rakendumisele ning pakkuda tuge kõikidele õpetajatele, nõustada õpetajaid ja lastevanemaid.

Teadustöös edukatel on võimalus õpinguid jätkata doktoriõppes.

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ja kasvatusteaduse, kaasava hariduse, elukestva ja mitteformaalõppe ning haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

• Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on rohkem kui saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
• Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
• Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
• Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.

• Meil on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

• Ülikoolis asub uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda.

• Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.

• Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, paindlikkust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
• Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
• Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
• Sind ootavad ees ligi 1700 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
• Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. 
• Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.