Bänner

Kaasav haridus

Vajadus kvalifitseeritud ja värskete ideedega õpetajate järele on püsiv. Kvaliteetne üldharidus järgib kaasava hariduse põhimõtteid ning on võrdväärselt kättesaadav kõigile, sõltumata nende erivajadusest. Kui töötad juba õpetajana, aga soovid omandada rohkem teadmisi ja oskusi, kuidas kaasava hariduse tingimustes otstarbekamalt korraldada õppetööd erinevatel tasanditel ja kuidas aidata kaasa iga lapse tõhusale õppimisele, siis on see õppekava just sulle.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 3 semestrit

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 25

Õppevorm Sessioonõpe

Õppekoormus osakoormusõpe

Maksumus semestris Tasuta

Kaasava hariduse õppekavale ootame töötavaid õpetajaid, kes on huvitatud tuge vajavate õppijate keskkonna ja materjalide kohandamisest, on aktiivsed ja avatud uutele ideedele. Magistriõpe aitab kaasa õpetaja professionaalsuse kujunemisele, keskendutakse kompetentsidele, et toetada hariduslike erivajadustega õppijat õppeprotsessis. 

Õppe maht on 60 ainepunkti, õpe toimub osakoormusega ning kestab 3 semestrit. Kutsestandardi kompetentsusnõuetest lähtuvalt analüüsitakse sisseastunud üliõpilaste varasemat õpi- ja töökogemust ning lepitakse kokku personaalne õpitee.

Lõpetajale omistatakse vanemõpetaja, tase 7 kutse koos valitava kompetentsiga „Hariduslike erivajadustega õppija toetamine õppeprotsessis“.

Sisseastumiste ajakava Esita avaldus SAISis

Miks tulla meile õppima?

  • Sinust saab spetsialist, kes oskab kaasata õppetöösse kõiki õppijaid, sõltumata nende erivajadusest.
  • Kaasava hariduse õppekaval õppija saab juba õpingute vältel praktiliste ülesannete kaudu kohandada enda tööd ja nõustada kolleege.
  • Õppe käigus kujunevad teadmised ja oskused, kuidas õppija arenguvajadustest lähtuvalt kujundada õppekeskkonda, -protsessi ja töökorraldust.
  • Meie õppejõud on nii rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased kui ka Eesti parimad praktikud.
  • Saad kasutada iga võimalust, et inimesena ning professionaalina kogeda ja õppida.

Tutvu õppekavaga

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

Õppetöö magistriõppes toimub neljapäeviti ja reedeti kolmel korral kuus, valik- ja vabaained võivad vastavalt tunniplaanile toimuda ka teistel päevadel.

Õppekava ülesehitus

Õppekava koosneb järgnevatest moodulitest:

  • kaasava hariduse õpetaja;
  • teadustöö alused;
  • vabaained;
  • magistritöö.

Kaasava hariduse õpetaja moodul toetab valmiduse kujunemist kaasava hariduskorralduse
mõistmiseks ja rakendamiseks. Ained toetavad õpetaja professionaalsuse kujunemist ja kompetentsust
praktilises töös õppe diferentseerimisel.

Teadustöö alused aitavad mõista uurimistöö põhimõtteid – kuidas kavandada, viia läbi, koostada ja
kaitsta oma lõputöö edukalt. Suurt tähelepanu pööratakse ka magistrandi kui iseseisva ja eetilise
uurija arengule.

Vabaainete moodul lubab valida huvipakkuvaid ained erinevatest Tallinna Ülikooli instituutidest.

Magistritöö võtab kokku õppe käigus omandatud teadmised ja oskused.

Õppejõud

"Olen töötanud eripedagoogi ja logopeedina üle 30 aasta nii tava- kui eriõppeasutustes, sealhulgas näiteks lasteaias ja Põhja-Eesti Regionaalhaiglas. 2009. aastal kaitsesin Tallinna Ülikoolis oma doktoritöö ning samal aastal asusin ülikoolis ka tööle. Minu doktoritöö teemaks oli väikelaste kõne areng ja selle seotus kasvukeskkonna tingimustega. Tänasel päeval huvitavad mind eelkõige teemad, mis on seotud nõustamise ja võrgustikutööga."

"Mulle sümpatiseerivad üliõpilased, kes julgevad küsida ja oma arvamust avaldada; kes lähenevad teemadele oma huvivaldkonnast lähtuvalt. Väga oluliseks pean ka oskust planeerida ja väärtustada nii iseenda kui ka õppejõu aega. Tallinna Ülikoolis koordineerin ja õpetan tudengeid nii bakalaureuse- kui ka magistriõppekavadel."

Tiiu Tammemäe Eesti Teadusinfosüsteemis


Piret Soodla on Tallinna Ülikoolis töötanud teaduri ja õppejõuna. Alates 2020. aasta sügisest töötab ta haridusteaduste Instituudis kaasava hariduse ja eripedagoogika professorina. Piret viib läbi õppetööd, mis valmistab tulevasi ning juba praktiseerivaid eripedagooge ja õpetajaid ette tööks lugemisraskustega lastega. Seejuures peab ta oluliseks õpetajate ja eripedagoogide koostööoskuste toetamist, et tõhustada kaasava hariduse rakendamist alus- ja põhihariduses. Lisaks juhendab ta üliõpilasi uurimistööde planeerimisel ja läbiviimisel. Piret peab oma töös esmatähtsaks tõenduspõhisust ning õpetamisel on tema eesmärgiks toetada üliõpilasi, et neist saaksid teadlikud ja ennast juhtivad professionaalid.


Katrin Poom-Valickis on Tallinna Ülikooli õpetajahariduse professor. Oma doktorikraadi kaitses ta 2008. aastal, teemaks "Algajate õpetajate professionaalne areng kutseaastal".

Ta on arvukate organisatsioonide liige ning aktiivne teaduspublikatsioonide autor. Näiteks kuulub Katrin ajakirja Journal of Teacher Education for Sustainability toimetuskolleegiumisse, Kutseaasta ekspertgruppi, Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi jne. 

Katrin Poom-Valickis Eesti Teadusinfosüsteemis


"Juba keskkooli lõpetades teadsin, et tahan saada õpetajaks, kuid erivajadustega laste õpetamine tundus eriti huvitava väljakutsena. Olen õpetanud erivajadustega lapsi nii lasteaias kui ka koolis; töötanud nii logopeedi kui ka eripedagoogina. Õppejõuna alustasin 25 aastat tagasi Tallinna Pedagoogilises Seminaris. Mind on aastaid huvitanud laste käitumisraskused, nende põhjused, ennetamis- ja sekkumisvõimalused. Sel põhjusel olen omandanud magistrikraadi ka kasvatusteadustes ning lõpetanud ka pereteraapia õpingud. Minu uurimisvaldkondade alla kuuluvad näiteks mängu roll erivajadustega laste arengus, koostöö erivajadustega laste vanematega, erivajadustega lapse sotsiaalsed ja emotsionaalsed probleemid ning erivajadustega laste koolivalmidus."

"Mina hindan eelkõige aktiivseid üliõpilasi, kes näevad raskusi arenguliste väljakutsetena ning ei piirdu minimaalsete nõuete täitmisega. Õpetan nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe üliõpilasi. Minu loetavad ained seostuvad eelkõige käitumisraskuste ja positiivse käitumise kujundamise valdkondadega ning lapsevanemate nõustamisega. Ühtlasi juhendan ka uurimisseminare ja praktikaid."

Lii Lilleoja Eesti Teadusinfosüsteemis


"Olen õppimispsühholoogiaga seotud ainete üldmooduli õppejõud. Minu uurimisteemadeks on peamiselt õppimisprotsessiga seotud uskumused ja arusaamad, kuid lisaks ka õpimotivatsioon ja eneseregulatsioon prokrastineerimise näitel. Mul on praktiline kogemus õppejõu, õpetajahariduse programmide arendaja ja lapsevanemana. Töötan eriti meelsasti koos õppijatega, kes hindavad kognitiivset pingutust ja selle läbi tekkivaid ahhaa-elamusi, lustakus ei tule samuti kahjuks."

Kati Aus Eesti Teadusinfosüsteemis

Vastuvõtutingimused

Õppe alustamise tingimused

  • Magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või nelja-aastase nominaalajaga õpetajakoolituse õppekava alusel omandatud rakenduskõrgharidus haridusteadustes, bakalaureusekraad või sellega võrdsustatud kvalifikatsioon (240 EAP mahus) või bakalaureusekraad koolieelse lasteasutuse õpetaja erialal.
  • Vähemalt viieaastane õpetaja või tugispetsialisti ametikohal töötamise kogemus pärast eelmises punktis nimetatud kvalifikatsiooni omandamist.
  • Võimalus õpingute ajal töötada õpetaja, haridusasutuse juhi, eripedagoogi või muu tugispetsialistina (juhi või muu tugispetsialistina töötades on õpingute ajal vajalik ka õpetaja või eripedagoogi ülesannete täitmine).
  • Eesti keele oskus vähemalt C1 tasemel.
  • Vastuvõtueksam.

Kandidaat peab olema tutvunud kaasava hariduse õppekavaga ja vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardiga.

Vastuvõtueksami lühikirjeldus:

  1. Motivatsioonikiri – kandidaat toob välja oma eelnevate õpingute info ja motivatsiooni õppimiseks (vt vorm). Motivatsioonikiri esitatakse SAISis ning seda hinnatakse kutsesobivusvestluse osana.
  2. Väljavõte EHISest töökogemuse tõendamiseks – esitatakse SAISis.
  3. Kutsesobivusvestlus – enne komisjoniga vestlemist saab üliõpilane 10 minuti vältel tutvumiseks ingliskeelse artikli lühiülevaate ning komisjoniga toimub selle alusel lühike eestikeelne vestlus. Kutsesobivusvestluse eesmärgiks on selgitada üliõpilaskandidaadi varasem õpi- ja töökogemus ning motivatsioon õpinguteks ja erialaseks tööks. Vestlusel kandidaat tutvustab ennast, oma eelnevat õpi- ja karjääriteed ning õpinguteks vajalikke üldpädevusi. Kandidaat vastab komisjoni küsimustele ühiskonna, hariduse, tervise ja kaasava hariduse päevakajalistel teemadel. Kandidaat peab olema tutvunud kaasava hariduse õppekavaga ja vanemõpetaja, tase 7 kutsestandardiga.

Kutsesobivusvestlust hinnatakse 60 punkti süsteemis:

  • Töö- ja õpikogemus – varasem erialane õpikogemus; varasem erialane töökogemus; rahvusvaheline töö- ja/või õpikogemus, vabatahtlik töö, osalemine MTÜs (kuni 10p).
  • Motivatsioon ja erialane valmisolek – motivatsiooni argumenteeritus; nominaalajaga lõpetamise potentsiaal; motiveeritus õppimiseks kaasava hariduse erialal. Valmisolek tööks erivajadustega õppijatega (kuni 20p).
  • Analüüsi- ja suhtlemisoskus – analüüsi-, arutlus- ja üldistusoskus kaasava hariduse kontekstis Eestis ja mujal maailmas. Väljendusoskuse korrektsus ning enese-esitluse sisukus ja stiil, eesti keele ladus valdamine, erialase inglise keele mõistmine, argumenteerimis- ja diskuteerimisoskus (kuni 20p).
  • Õppekavaga ja kutsestandardiga kursisolek (kuni 10p).

Komisjoni liikmed hindavad üliõpilaskandidaadi teadmisi, ideid ja hoiakuid ülaltoodud kriteeriumide alusel ja erialakatse hinne kujuneb komisjoni liikmete antud hinnangute keskmise alusel.

Vastuvõtueksamile palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Küsimuste korral palume pöörduda vastuvott.haridus@tlu.ee.

Vastuvõtueksamite ruumid ja kellaajad:
- kutsesobivusvestluse täpse algusaja ja ruumi saab kandidaat teada SAISis avaldust esitades
.

Vastuvõtuga seotud korduma kippuvad küsimused

Inglise keele oskus

Esitades SAIS-is avalduse, kinnitab kandidaat, et tal on omandatud inglise keel Euroopa keeleõppe raamdokumendi A2-tasemel.

Kuhu edasi?

Magistriõppekava sihtrühmaks on töötav õpetaja, kellele lõpetamisel omistatakse vanemaõpetaja kutse, tase 7. Ta omandab hariduslike erivajadustega õppija toetamiseks vajalikke pädevusi ning oskab seeläbi ellu viia vajalikke muudatusi erinevatel tasanditel ning nõustada kaasava hariduse rakendamisel ka kolleege. Omandatud teadmised ja oskused loovad hea baasi, et töötada hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijana.

Miks haridusteaduste instituut?

Haridusteaduste instituut koondab enda alla õpetajahariduse ning kasvatusteaduse, haridusjuhtimise ja -innovatsiooni, elukestva ja mitteformaalõppe ning kaasava hariduse, pakkudes ülevaatliku ja laiahaardelise pildi Eesti haridusmaastikust. Nii hariduse vajaduse kui hariduslike erivajadustega inimeste osakaal ühiskonnas suureneb pidevalt. Eesti vajab spetsialiste, kes oskaksid ja tahaksid anda oma panuse haridussüsteemi, mis kaasab ja väärtustab ning suunab ühiskonna arengut tervikuna.

Miks tulla meile õppima?

  • Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudil on saja-aastane kogemustepagas õpetajate koolitamisel.
  • Meie instituudis õpetatakse erialasid, mille mõju Eesti tulevikule on suur ja sügav.
  • Meil õpetatavad erialad on ühed praktilisemad ülikoolis – õppetöö on tihedalt põimunud praktikaga nii Eestis kui ka välisriikides.
  • Haridusteaduste instituudis on 19 rahvusvaheliselt tunnustatud õppekava, mis annavad võimaluse teha tulevikuks mitmekesiseid valikuid.
  • Meie instituudis on avatud, sõbralik ja õppimist soodustav õhkkond.
  • Me väärtustame nii õpetamisel kui ka õppimisel individuaalsust, mängulisust, nõudlikkust ja kõrgeid sihte.
  • Meie õppejõud on oma ala tipud ja tänase Eesti hariduselu kujundajad, kes lisaks innustavale õpetamisele tegelevad ka maailmatasemel teadustööga.
  • Meie instituudil on palju partnereid üle terve maailma, mis võimaldab sul oma õpingute käigus ka väljaspool kodumaad kogemusi koguda ja end igakülgselt täiendada.
  • Sind ootavad ees ligi 1400 õpingukaaslast, kellega koos saad õppida kõigil kolmel kõrghariduse astmel.
  • Haridusteaduste instituudis aitad haridusel uueneda – meie juurest saad võimaluse viia tänapäevane õppimise ja õpetamise kogemus Eesti haridusasutusse.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Tallinna Ülikool on kaasaegse õpikeskkonna ja õpikäsitlusega rahvusvahelistuv ülikool, mille üks olulisi eeliseid on tema asukoht. Tallinn on Eesti võimukeskus, kus on avarad võimalused haridustee ühendamiseks erialase töö või praktikaga, uurimistöö läbiviimiseks või oma kontaktibaasi laiendamiseks arvukatel konverentsidel, seminaridel ja muudel üritustel. 

Lisaks võimaldab ülikool end proovile panna erinevates praktilistes koostööprojektides. Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja. Lapsevanematest tudengitel on aga võimalus jätta oma lapsed päevaste loengute ajaks lastetuppa. 

Loengutevälist tudengielu aitab organiseerida haridusteaduste instituudi üliõpilasnõukogu - KÜN ning ülikooli üliõpilaskond. Kogu ülikooli linnak on kaetud tasuta wifi-võrguga. Õppides (kesklinnas paiknevas) Tallinna Ülikoolis saab ühtlasi aktiivselt osaleda pealinna väga vilkas kultuurielus!

Võta ühendust!

PostiaadressUus-Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 619 9796

Sarnased erialad

Eripedagoogika

Haridusteaduste instituut

Eripedagoogika aitab arendada igaühe potentsiaali olemaks iseseisev, vastutav, paindlik ja leidlik!

Magistriõpe
Eesti keel
42
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Alushariduse pedagoog

Haridusteaduste instituut

Kui soovid teada, kuidas juhtida lasteaias õppe- ja kasvatustegevust, pakkuda pedagoogilist ja kvaliteedihindamise-alast nõustamist ning viia end kurssi aktuaalsete teemadega alushariduses, on alushariduse pedagoogi magistriõppekava just sulle. Olgu sinu unistuste amet milline tahes – koolieelse lasteasutuse õpetaja, õppealajuhataja, direktor, haridusvaldkonna spetsialist – meie magistriõppekava loob võimaluse valida endale huvipakkuv karjäär, mis toetab terve ühiskonna heaolu ja arengut.

Magistriõpe
Eesti keel
30
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Noorsootöö korraldus

Haridusteaduste instituut

Kuidas noorsootöö juhina kavandada oma professionaalset arengut? Kuidas mõtestada noorsootöötaja rolli ühiskonnas ja viia ellu muutuseid? Noorsootöö korralduse magistriõpe aitab neile küsimustele vastused leida ning toetab vajalike teadmiste ja oskuste omandamist, et juhtida ning arendada valdkonda. Õppekava lõpetanutele antakse alates 2020. aastast noorsootöötaja, tase 7 kutse. Magistriõpe pakub integreeritud lähenemist sotsiaal- ja haridusteaduste kontekstis elukestva- ja mitteformaalõppe suunal. Tegemist on ainulaadse õppekavaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Magistriõpe
Eesti keel
15
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala