Tallinna Ülikooli doktor Pärje Ülavere: minu jaoks on kaks kõige olulisemat väärtust hoolivus ja usaldusväärsus

TLÜ haridusteaduste instituudi värske doktor Pärje Ülavere kaitses oktoobris oma doktoritööd, milles uuris koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lapseanemate väärtuseid ning hinnanguid väärtuskasvatusele. Pärje loodab, et tema uurimistöö aitab kaasa diskussiooni tekkimisele väärtuste ja väärtuskasvatuse üle ning usub, et väärtuste ja väärtuskasvatuse tähenduse ning olemuse üle mõtisklemine aitab tõsta ka pedagoogide ja lapsevanemate teadlikkust.

---

• Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde ehk kuidas tekkis selle valdkonna vastu huvi?

Olen töötanud alates 1992. aastast koolieelses lasteasutuses nii õpetaja, õppealajuhataja kui ka direktorina. Minu jaoks on olnud kogu aeg oluliseks küsimuseks see, milliseid väärtusi koos teadmiste ja oskustega lastele õpetada, et nad saaksid tulevikuühiskonnas hästi toime tulla. Kõige tähtsam on minu arvates, et lastest kasvaksid head inimesed. Seetõttu olen pidanud just väärtuskasvatust haridusvaldkonna võtmeteemaks. Kui minu juhendaja emeriitprofessor Marika Veisson mulle seda teemat uurimiseks pakkus, siis olin otsekohe nõus.

• Kus ja kellena praegu töötad ning kuidas kasutad oma igapäevases töös oma teadustööst saadud teadmisi?

Alates novembrist töötan direktorina Tallinna Lasteaias Naksitrallid, mis on alles valmimisjärgus. Pean tööd väikeste lastega kõige tähtsamaks ja vajalikumaks tööks, sest sellest sõltub, milline on meie ühiskond aastate pärast. Seega on mul hea võimalus kujundada algusest peale uus lasteaed, mis vastab praeguse aja ühiskonna ootustele ja vajadustele. Oma teadustööst saadud teadmisi kasutangi oma igapäevases töös, et luua õppekava, mille keskmes on väärtused ja väärtuskasvatus.

• Doktoritöö valmis kirjutamine on üsna suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Millised olid selle teekonna jooksul Sinu n-ö nipid, kuidas järjepidevalt oma tööga tegeleda, et edukalt lõpptulemuseni jõuda? 

Minu arvates on kõige tähtsam see, et uurimistöö teema pakub endale tohutut huvi. Kindlasti ei teinud ma seda tööd kellast kellani rutiinse tööna, kuid samas oli mul lõppeesmärk siiski kogu aeg silme ees. Mind aitas muidugi ka ääretult palju minu juhendaja, Marika Veissoni toetus. Meil olid temaga hästi huvitavad ja toredad kokkusaamised ja vestlused, mis andsid mulle palju jõudu ja jaksu ka siis, kui tekkisid raskemad hetked, eriti kui aega oma põhitöö kõrvalt kirjutamiseks lihtsalt ei jätkunud.

"Tahaksin väga loota, et minu uurimistöö aitab kaasa sellele, et tekib diskussioon väärtuste ja väärtuskasvatuse üle." 

• Kui oma doktorantuuri ajale tagasi vaatad, siis mis sellest kõige eredamalt meelde on jäänud?

Meenutan ikka seda, kuidas terve minu pere aitas mul 2013. aastal küsitlusankeete ümbikutesse panna. Kokku sai välja jagatud 1200 paberkandjal ankeeti ning enne seda oli terve meie kodu neid täis. Nii et teadustöö valmimisel oli kindlasti suur osa ka minu lastel ja abikaasal. Pere ja lähedaste toetus kogu doktorantuuri ajal on ilmselgelt väga tähtis. Pean siinkohal mainima, et mul on kolm poega ja tütar, kes on olnud mulle suureks inspiratsiooniallikaks.

• Mis Sa arvad, kuidas oma uurimistööga maailma parandasid? Kui hästi ja kuidas see maailma parandamine Su arvates õnnestus?

Tahaksin väga loota, et minu uurimistöö aitab kaasa sellele, et tekib diskussioon väärtuste ja väärtuskasvatuse üle. Laste väärtuste kujunemist mõjutavad täiskasvanute enda väärtused, arusaamad väärtuskasvatusest ning isiklikud kogemused oma lapsepõlvest. Seega iga täiskasvanu õpetab lastele väärtusi, kas teadlikult või siis mitte, sest lapsed kogevad ja õpivad väärtusi, mis väljenduvad nende igapäevaelus. Minu doktoritöö pakub teoreetilist, metodoloogilist ja praktilist tuge lasteaedadele, tuues esile väärtuste ja väärtuskasvatuse tähenduse ning olemuse, mille kaudu arendada nii pedagoogide kui ka lapsevanemate teadlikkust.

• Kes on läbi aegade olnud teadlane, suurmees või mõtleja, kelle kõrval tahaksid tegutseda? Miks?

Oma doktoritöö filosoofilis-teoreetilise ja kontseptuaalse raamistiku kirjeldamisel tuginesin tuntud saksa filosoofile Jürgen Habermasile. Mida rohkem tema teooriaid ja maailmakäsitlust lugesin, seda enam tekkis soov temaga koos tegutseda. Habermasi kommunikatiivse tegevuse teooriast tulenevalt võib ühiskonda vaadelda kahest perspektiivist: elumaailm ja süsteem. Elumaailmas on oluline fakt, et vastastikku mõjutatakse üksteist (kõne)keele vahendusel, mis teeb võimalikuks inimestevahelise aruka konsensuse saavutamise.

Habermas on öelnud, et inimene on isiksus sellepärast, et ta kuulub kogukonda ning omandab selle kogukonna käitumise, normid ja väärtused. Põhilised küsimused on Habermasil aga elumaailma ja süsteemimaailma vahelistes suhetes. Süsteemi vaatenurgast mõjutavad ühiskonda majandus ja õigussüsteem. Habermas arutleb oma teostes selle üle, kuidas inimühiskonnas on erinevad süsteemid välja kujunenud. Ta toob välja, et algsetes ühiskondades toimus kogu elu vastastikuses suhtluses. Näitena on toodud, et erinevatel hõimurahvastel ei olnud majandussüsteemi ega ka õigussüsteemi, vaid saadi hakkama n-ö traditsiooniliste moraalinormide ja vastastikuste kokulepetega. Sotsiaalne kontroll oli nii kultuuriline kui ka usuline, rikkumisi peeti pühaduseteotuseks. Arenenud ühiskondades on inimeste poolt loodud majandus- ning õigussüsteem, mis on tugevalt reglementeeritud. Habermas lisab veel, et seaduslikkus ei tohiks lahku minna inimlikust eetikast ja moraalist, sest elumaailm ja süsteem on omavahel tugevasti seotud.

• Kuidas ja kui palju on Sinu elu mõjutanud ülemaailmne koroonakriis? Mis arvad, milliseks kujuneb meie elu järgmisel või ülejärgmisel aastal?

Koroonakriisi tulemusel olen nii mõnedki prioriteedid asetatud uude perspektiivi. Esmalt see, et kõige tähtsam elus on tervis ja selle hoidmiseks peame tegema kõik endast oleneva. Teiseks oli huvitav kogemus, et ühel hetkel töötas ja õppis terve pere igapäevaselt kodus koos, igaüks küll oma arvuti taga, kuid füüsiliselt siiski koos. Tore oli see, et lõunat sõime iga päev koos perega, isegi mu suured 18- ja 19- aastased pojad tõdesid, et lõpuks saab ometi kodus korralikult süüa. Seega, igapäeva kiire elutempo juures peaksime enam tähelepanu pöörama oma perele ja lähedastele ning nendega koos olemisele.

Arvan, et järgevatel aastatel muutub tänu koroonakriisile oluliselt arusaam õppimisest  ja töö tegemisest. Õppimiseks ja töö tegemiseks ei ole enam ainuvõimalik arusaam selline, et pead minema füüsiliselt kooli või tööle kohale. Digimaailm ja internet on kaasa toonud uued võimalused, mis panevad meid ümber hindama varasemaid arusaamu ja tõekspidamisi.

• Mis Sa arvad, kas teadlaste ja noorteadlaste hääl on ühiskonnas piisavalt kuulda? 

Mulle kahjuks tundub, et teadlaste hääl ei ole ühiskonnas piisavalt kuulda. Sooviksin enam, et valikud ja otsused, mis tehakse riigi tasandil, oleksid eelkõige teaduspõhised.

• Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elad ning mis aitavad Sul edu saavutada?

Minu jaoks on kaks kõige olulisemat väärtust hoolivus ja usaldusväärsus. Samade väärtuste universaalne tähtsus ilmnes ka minu uuringu tulemustest. Mulle on tähtis see, et inimesed minu ümber teaksid ja tunneksid, et mind saab alati usaldada. Samuti tahan, et inimesed minu ümber kogeksid, et hoolin neist kogu südamest. Head ja hoolivad inimsuhted on minu meelest kogu ühiskonna toimimise alus ning on suur õnn, et inimesed minu ümber vastavad mulle samaga. Mulle tundub, et minu edu võti seisnebki just selles.

• Viimane raamat, mida lugesid? Miks seda ka teistele soovitada?

Viimane raamat, mida lugesin, oli Mati Heidmetsa koostatud ja toimetatud „Haridusmõte“. Soovitan seda lugeda kõigil, kes puutuvad kokku haridusvaldkonnaga. See erinevate autorite poolt kirjutatud kogumik annab hea võimaluse mõelda kaasa küsimustele, mis üldse on hariduse mõte ning millised võiksid olla arengusuunad muutuvas ühiskonnas.