Doktoritöö: laste väärtuskasvatuses tuleb saavutada pedagoogide ja lastevanemate seas üksmeel
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorant Pärje Ülavere kaitses väitekirja, milles uuris koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate väärtuseid ning hinnanguid väärtuskasvatusele.
Laste väärtuste kujunemist mõjutavad täiskasvanute enda väärtused, arusaamad väärtuskasvatusest ning isiklikud kogemused oma lapsepõlvest. Iga täiskasvanu õpetab lastele väärtusi, kas teadlikult või siis mitte, sest lapsed kogevad ja õpivad väärtusi, mis väljenduvad nende igapäevaelus.
Pärje Ülavere uuris oma töös ligi tuhandet lasteaia juhti, õpetajat ja lapsevanemat, et selgitada välja, millised väärtused on pedagoogide ja lastevanemate jaoks olulisemad, millised vähemolulised ning kuidas neid antakse edasi lastele.
Uuringust tuli välja, et osalejad hindasid 19 alusväärtusest kõige kõrgemalt hoolivust, usaldusväärsust, personaalset turvalisust ja tegutsemisvabadust. Samuti nähtus uuringust, et lasteaedades, nagu ka Eesti ühiskonnas tervikuna, on traditsioonid kõrgelt hinnatud. Madalamalt hinnati hedonismi, alandlikkust, domineerimist ja jõukust.
Pärje Ülavere toob välja, et hedonism on uuringus osalejate seas tunduvalt vähem väärtustatud kui võrrelda sama metoodikaga läbi viidud uuringute tulemusi teistes riikides. See võib tuleneda doktoritöö autori sõnul eestlastele omasest kultuurist, kus elu nautimist on ajaloos pigem taunitud. „Ehk peaksime siinkohal arutlema, kas soovime, et meie ühiskonnas oleks heaolu ning elust rõõmu tundmine enam väärtustatud ning kuidas saaksime seda muuta,“ leiab Ülavere.
Lastele soovitakse edasi anda sarnaseid väärtusi, mida ise tähtsaks peetakse. Ülavere kinnitusel pidasid pedagoogid ja lapsevanemad kõige olulisemaks ausust, tervist, abivalmidust, koostööoskust ja sallivust. Väärtuste edasi andmiseks on mitmeid erinevaid üksteisest sõltumatuid võimalusi, mis võivad esineda samaaegselt. Ühtpidi edendavad täiskasvanud teadlikult laste väärtuste õppimist, kuid teisalt annavad nad samal ajal neid edasi ka varjatult, sest rolli mängivad enda emotsioonid, käitumine, kõnemaneerid ning hääletoon ja žestid, selgitab väitekirja autor.
„Pedagoogide ja lastevanemate hinnangul toimub väärtuskasvatus nii õppe- ja kasvatustegevuste, isikliku eeskuju, igapäevase suhtlemise, mängude, traditsioonide kui ka rühma heade kommete ja reeglite kaudu,“ kinnitab Ülavere. Ta lisab, et reeglite puhul on oluline, et tekiks arusaam nende vajalikkusest ning eelkõige sisemine soov kokkuleppeid järgida. „Vajalik on teadvustada, et lapsi tuleb reeglite loomise protsessi kaasata ning lastega koos tuleb kokkulepete ja väärtuste üle arutleda.“
Doktoritöö autor uuris samuti, mis iseloomustavad lasteaias toimuvat väärtuskasvatust kõige enam. Näiteks tuli välja, et pedagoogide ja lastevanemate hinnangul on väärtuskasvatuses peamine, et lasteaias väärtustatakse Eesti kultuuri ning tähtsal kohal on traditsioonid, sümbolid ja eeskujud. Oluline on, et pedagoogid tegelevad teadlikult lasteaia õppe- ja kasvatusprotsessis väärtuskasvatusega. Määrava tähtsusega roll on lastevanematel, sest suur hulk väärtusi kujuneb kodus. „Seetõttu peetakse oluliseks lasteasutuse ja kodu koostööd, mille aluseks on vastastikune austus ja usaldus,“ kinnitab autor.
Inimeste väärtused ja vaated võivad olla erinevad, kuid Ülavere usub, et lasteaias tuleb saavutada teatav üksmeel ning seetõttu on tähtis, et lasteaias toimuvad arutelud, mille käigus selgitatakse välja peamiste väärtuste ühisosa ja räägitakse läbi nende erinevused.
Pärje Ülavere doktoritöö pakub teoreetilist, metodoloogilist ja praktilist tuge lasteaedadele, tuues esile väärtuste ja väärtuskasvatuse tähenduse ning olemuse, mille kaudu arendada nii pedagoogide kui ka lastevanemate teadlikkust väärtuskasvatusest.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi doktorandi Pärje Ülavere väitekirja pealkiri on „Koolieelsete lasteasutuste pedagoogide ja lastevanemate väärtused ning nende hinnangud väärtuskasvatusele“. Avalik kaitsmine toimus neljapäeval, 29. oktoobril.
Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Marika Veisson ning Indrek Tart. Oponendid on Tallinna Ülikooli professor Eve Kikas ning Tartu Ülikooli ja Helsingi Ülikooli dotsent Olga Schihalejev. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
