"This year no summer, only water from the sky" ehk ootamatusi täis praktika Makedoonias

Inimesele, kes pole varem Makedoonias käinud, täpsemalt pealinnas Skopjes, võib kõik esmapilgul vanaaegne tunduda. Kui liikuda renoveeritud kesklinnast kaugemale, siis nii see ongi. Siiski harjub inimene kõigega, ning igal kohal on oma võlu. Nii on ka lood Makedooniaga, või endise Jugoslaavia Vabariigi Makedooniaga, kui nüüd täpne olla. 

Kultuuriliselt olen märganud mitmeidki erinevusi, nii tänavapildis kui ka inimestega suheldes. Kui alguses paistsin silma nagu tavaline turist, siis nädalate möödudes suutsin juba piisavalt hästi sisse sulanduda, et minult küsiti lausa teed. Tooksin välja mõned enim silma paistnud erinevused.

• Suitsetamine – kuna avalikus kohas suitsetamisele seadusega olulisi piiranguid ei ole, tehakse seda igal pool, ning selleks, et leida kohvikut, mille õhk oleks suitsust puhas, on üsna keeruline.
• Tee ületamine – isegi kui ülekäigurajad ja foorid on olemas, kõnnivad jalakäijad seal, kus parasjagu tuju tuleb või üle on võimalik minna. Kindlasti peetakse sind turistiks, kui jääd punase foori taga seisma, samal ajal kui kõik teised üle tee lähevad.
• Paberimajandus – igas võimalikus kohas tuleb täita pabereid ning mitu korda allkirju anda. Registreerimised ning asjade tellimised nõuavad aega ning kannatust.
• Hulkuvad koerad – kodutuid koeri ja kasse on pealinnas palju. Äärmiselt kurb on neid vaadata, kuid mingi hetk harjud sellega ära. Väike kõrvalepõige: üks kodutu koer otsustas neljatunnise matka Vodno mäe tipust öösel meiega kaasa teha. See oli hetk, mil olime kõik koerale väga tänulikud, et ta meie personaalne turvamees oli. 
• Kerjused – kesklinnas ning turistirohketes kohtades võib näha mitmeid väikseid paljajalgseid lapsi tühjade karpidega, ning teinekord müümas ka taskurätikuid. Lapsed võivad teinekord muutuda ähvardavaks ning vägivaldseks, seega tasub väärtuslikumad esemed enda ligi hoida.
• Soodsad hinnad – üleüldiselt on Makedoonia väga odav koht praktika sooritamiseks ning külastamiseks. Puu- ja juurviljad on eriti tähelepanuväärsed, sest neid saab lausa poolmuidu. Transport ning internet on ainsad, mille peale kulub rohkem, kui oleksin arvanud. Samamoodi on väljas söömine ning kohvitamine odav – kohalikud käivad vähemalt korra päevas väljas einestamas. 
• Ratturid – Skopje on väga hea linn ratturite jaoks. Igal pool on üldiselt olemas korralik eraldatud tee jalgratturitele ning see tundub teinekord olevat kiireim transpordiviis, kuna bussid ja autod on tihti ummikutes kinni. 
• Meeste mood – Tüüpilise Makedoonia mehe tunned sa ära valge särgi ning musta või pruuni üleõlakoti baasil. 

Makedoonias, nagu ka teistes Balkanimaades, on äärmiselt elav ning seltsiv kultuur. Praktikal olles oli see kindlasti harjumatu, kuna tüüpilise eestlasena vajan ma vaikset ning rahulikku keskkonda oma ülesannete täitmiseks. Eelistan midagi korraga valmis teha, et kõik oleks värskelt meeles. Makedoonlased aga teevad kõike kas poole jutu või kohvitamise pealt. Kahekuulise praktika jooksul ei suutnud ma seda omaks võtta.

Praktikakohta ning riiki valides soovitan eelkõige uurida oma tuttavate ning sugulaste käest, kas neil on tutvusi mõnes organisatsioonis. Minnes kohta, kus on juba tuttavad ees, on kohanemisprotsess kindlasti kergem. Lisaks tuleks eelnevalt praktikabaasiga suhelda ning paika panna, mis oleksid sinu kui praktikandi ülesanded. Nii saavad mõlemad osapooled rääkida oma ootustest ning muudest faktoritest. 

Päiksest pakatavaid päevi nägin ma siiski harva. Kohalike sõnul on sajandi halvim suvi. Tsiteerides ühte taksojuhti "This year no summer, only water from sky". Plaanitud pruunikas jume ning vihmavaba suvi ei läinud just nii, nagu plaanitud, kuid ma ei vahetaks seda kogemust mitte millegi vastu. 

Autor: Sirelin Koval, noorsootöö tudeng