Tallinna Ülikooli Ametiühing liitus 1,5%+1,5% haridusleppega
Eesti suurimad haridus- ja teadussektori eestkosteorganisatsioonid sõlmisid ühise haridusleppe. Lepe toonitab, et kvaliteetne, kättesaadav ning stabiilselt rahastatud haridus on Eesti jaoks strateegiliselt määrava tähtsusega.
Haridusleppe sisu ütleb, et kõrghariduse riigipoolne rahastamine ja ka üldhariduse õpetaja palgafondi rahastamine peaks olema tõstetud vähemalt 1,5 protsendini SKP-st. Leppe osalised nõustuvad ühiselt, et tasuta eestikeelne kõrgharidus on avalik hüve, millele tuleb tagada vaba ligipääs.
Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudi Itaalia uuringute ja semiootika professor ja TLÜ Ametiühingu liige Daniele Monticelli sõnul oleks kõrghariduse tasuliseks muutmine viga, sest see võib ohtu seada majanduslikult vähem kindlustatud noorte ligipääsu kõrgharidusele. „Eesti kõrgkoolide tegevustoetus on inflatsiooni arvesse võttes viimase 15 aasta jooksul vähenenud üle 20%. Riigil on nüüd viimane aeg võtta vastutus, et tagada Eesti kõrghariduse kvaliteet ka tulevikus. Seda vastutust ei saa üliõpilastele veeretada,“ ütles Monticelli.
Lepe taotleb ka seda, et haridusvaldkonna töötajatel oleksid motiveerivad töötingimused ja optimaalne töökoormus. Sellele saab kaasa aidata kõrgem riigipoolne rahastus. TLÜ Ametiühingu juhatuse liikme Marika Kutškova sõnul süvendab riikliku rahastuse nappus ebajätkusuutlikku olukorda, kus akadeemilised töötajad on ülekoormatud ja pole võimalik järelkasvule pakkuda kindlat karjääriperspektiivi ülikoolis.
Eesti haridusleppe osalised on Eesti Üliõpilaskondade Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Akadeemiliste Ametiühingute Nõukogu (TÜ, TLÜ, EMÜ ja TKTK ametiühingud), Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus UNIVERSITAS, Eesti Õpilasesinduste Liit ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.
Haridusleppe osalised kutsuvad leppele toetust avaldama ja sellega liituma kõiki haridus- ja teadusvaldkonnaga seotud isikuid ja organisatsioone.
