Loovteraapia konverents: Kunstid teraapias

Ettekanne annab ülevaade Eesti loovteraapia arengust, hetkeseisust ja väljakutsetest, seda nii arvudes kui rakendusvaldkondi, koostööprojekte ja rahvusvahelist koostööd tutvustades. Loovteraapiat rakendatakse rehabilitatsioonis, hariduses ja meditsiinis, samuti rahastatakse loovteraapiat kohalikele omavalitsustele suunatud riigi toetusmeetmete kaudu, mille eesmärgiks on elanikkonna vaimse tervise toetamine.

Marika Ratnik, TLÜ kunstiteraapiate õppekava kuraator ja visualkunstiteraapia lektor, õppesuperviisor. 
Terje Kaldur, TLÜ kunstiteraapiate õppekava tantsu- ja liikumisteraapia külalislektor.

Ettekande eesmärk on uurimustele tuginedes kinnitada, et loovus ja loomeprotsess aitavad kaasa loovteraapia tulemuslikkusele. Käsitlemist leiavad järgmised teemad: Loovus vahendajana psühhoteraapias. Terapeudi loovus, heaolu ja loov nõustamine. Loov toimimine ekspressiivses kunstiteraapias. Loomeprotsessi ja teraapiaprotsessi ühised tunnused (vooseisund, taipamine, uudsus, asjakohasus). Positiivne psühholoogia loovteraapias: loovuse ja loovteraapia „topelt tervendav“ mõju.

Eda Heinla, TLÜ emeriitdotsent, Tallinna Perekeskuse psühholoog

Ettekande eesmärgiks on tutvustada loovterapeudi argipäeva rehabilitatsioonisüsteemis.
Ettekandes avatakse sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooni olemust ja loovterapeudi rolli rehabilitatsioonis. Kirjeldada selles süteemis töötava loovterapeudi töö mitmekülgsust, eesmärke, väljakutseid ja rõõme. Tuuakse näiteid klienditöödest erinevate kunstimeediumite rakendamisest lähtuvalt. 

Katrin Toompuu, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, kunstiterapeut MTÜ-s Papaveris.
Kaire Bachmann, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, , tantsu- ja liikumisterapeut MTÜs Papaver. 

Tohvri Hooldekohu Hiiumaal on Tallinna Ülikooli kunstiteraapiate eriala praktikabaasiks olnud juba 10 aastat. Ettekandes käsitletakse praktikantide ja asutuse kogemusi. Suhtlemine on inimese põhivajadus ja võib toimuda ka visuaalse keele, muusika ja liikumise kaudu. Alternatiivsete suhtlemisviiside pakkumine leevendab stressi ning kunstide kaudu suhtlemisel võib olla püsiv positiivne mõju vaimsele erksusele, seltskondlikkusele ning füüsilisele ja sotsiaalsele kaasatusele. Tutvustatakse ka uuringut dementsusega eakatega loovteraapiat läbiviinud praktikantide ootustest ja väljakutsetest. 
Osalejatel on võimalus ka ise mõned loovteraapilised harjutused kaasa teha.

Eha Rüütel, TLÜ kunstiteraapiate teenekas professor.
Karin Gross, SA Hiiu Maakonna Hooldekeskus Tohvri juhatuse liige.
Liina Pärnpuu, TLÜ kunstiteraapiate magistriõppe tantsu- ja liikumisteraapia magistrand.
Merike Ots, TLÜ kunstiteraapiate magistriõppe tantsu- ja liikumisteraapia magistrand.

Ettekande eesmärk on kirjeldada erinevaid loovteraapia praktikaid hariduses. Eesti Loovteraapiate Ühingu juurde loodi 13. novembri 2020. aastal Haridusasutuste Loovterapeutide Osakond (HaLtO) ja tänaseks on sinna koondunud 40 loovterapeuti. Koolides ja lasteaedades töötavad loovterapeudid tutvustavad oma tööd ja erinevaid loovterapeutide haridusse kaasamise võimalusi. 

Mai Sein-Garcia, kunstiteraapiate õppekava vilistlane, Ristiku kooli kunstiterapeut.
Minni Kaju, kunstiteraapiate õppekava vilistlane, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli kunstiterapeut. 
Kristi Schulze, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, kunstiterapeut.
Laivi Mesikäpp, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, kunstiterapeut.
Taimi Viks, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, kunstiterapeut MLA Viimsi Lasteaed. 
Birgit Pukk, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, kunstiterapeut Herber Masingu Kooli rehabilitatsioonimeeskonnas. 
 

Ettekande eesmärk on tutvustada autoportree kui meetodi kasutamist kunstiteraapias ning jagada kogemusi autoportree kasutamisest praktilises töös. Ettekanne tugineb magistritöö uurimusena valminud teoreetilisele ülevaatele autoportree kui meetodi kasutusvaldkondadest ja võimalustes, mis ühendatakse meetodi ajaloolise perspektiivi ja praktiliste rakendamisvõimalustega. Samuti tutvustatakse uuringut, mis kirjeldab autoportree kasutamise tõhusust terapeutilistel ja diagnostilistel eesmärkidel. Teoreetilis-teaduslikku ülevaadet ilmestavad juhtumikirjeldused autoportree kasutamisest kliinilises praktikas.

Julia Boroditš, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, kunstiterapeut Tallinna tugikeskuses JUKS.
Eve Limbach-Pirn, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse laste taastusravi ja tugi-liikumiselundkonna taastusravi osakonna juhataja.

Töötoa eesmärgiks on tutvustada Marian Chace’i tantsu- ja liikumisteraapia meetodist lähtuvaid rahvatantsutunni soojendusharjutusi esimese klassi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel Töötoa teoereetiline osa annab lühike ülevaade tantsu- ja liikumisteraapiast ja Marian Chace’i tehnikast. Praktilises osas saavad konverentsil osalejad neid ise kogeda. 

Ulrike Morel, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, tanstu- ja liikumisterapeut.

Ettekande eesmärgiks on tutvustada valgusmaali kui fotograafia tehnika kasutamise võimalusi kunstiteraapias. 
Ettekandes tutvustakse valgusmaali tehnika kasutamise võimalusi kunstiteraapias: võimalik toime, sobivad sihtrühmad, uuringute tulemused. Selgitatakse valgusmaali kasutamise tehnilist poolt tuues näiteid praktikast ja viies arutelu ka tehnika piirangute ning eetiliste aspektide juurde. Valgusmaal on loominguline fotograafia tehnika valguse liikumistee jäädvustamiseks, milles valgusallikat käsitletakse pintslina ja valguse liikumisteed pintslitõmmetena. Pika säriaja tõttu jääb kogu valguse liikumine joonte, kujundite või värvilaikudena fotole moodustades justkui maali. Tehnikana hõlmab valgusmaal endas nii visuaalkunsti, liikumise, muusika kui draama elemente. 

Mikk Kask, TLÜ kunstiteraapiate õppekava magistrant. 

Ettekande eesmärk on tutvustada (tervise) ajajoone intervjuu kasutamist vaimse tervise teemade käsitlemisel.Tutvustatakse kunstiteraapilise ajajoone intervjuu ülesehitust ja tehnika kasutamise võimalusi ja piiranguid ning pakutakse praktiline tegevus tehnikast kogemuse saamiseks. 

Kadi Jaanisoo, TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, kunstiterapeut Järvamaa haiglas.

Töötoa eesmärk on tutvustada enesekaastunde mõistet ja leida läbi kehalise praktika isiklikke ressursse enesekaastundeks.
Töötuba tutvustab enesekaastunde mõistet ja võimaldab nii visuaalset kui kehalist kogemist ja reflektsiooni. Video teel tulevad esitusele fragmendid Kristina-Maria Heinsalu tantsu – ja liikumisteraapia magistritöö „Tantsulavastus enesekaastundest ja lavastuse mõju publiku enesekaastundele“ tantsulavastusest. Järgneb kehaline enesekaastunde kogemise protsess ja reflektsioon.

Kristina-Maria Heinsalu,TLÜ kunstiteraapiate õppekava vilistlane, tantsu- ja liikumisterapeut, koreograaf.