Katre Sakala: "Tark eluviis on teha õigeid valikuid!"
Antisotsiaalne ehk ühiskonna normidest kõrvale kalduv käitumine võib ebameeldivaid tagajärgi tuua mitmetele osapooltele. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Katre Sakala uuris oma doktoritöös, millised on sellise käitumise varased (bioloogilised) riskitegurid.
Katre Sakala kaitses oma doktoritööd „Antisocial behaviour and monoamine oxidases" („Antisotsiaalne käitumine ja monoamiinide oksüdaasid“) 16. mail. Doktoritööd juhendas Tartu Ülikooli professor Jaanus Harro, oponendid olid Tartu Ülikooli kaasprofessor Dagmar Kutsar ja Aarhusi Ülikooli professor Gregers Wegener.
Loe kokkuvõtvat artiklit doktoritöö teemal siin
Mis ahvatles Sind doktorantuuri astuma?
Ma ei ole kindel, et ahvatlus on siin õige sõna. Pigem tundsin arusaamist, et toimub paigalseis ning oma töökvaliteedi ja töö iseloomu parandamiseks pean midagi muutma. Suure tõuke andis ka see, et töötasin toona Tartu ülikooli neuropsühhofarmakoloogia teadusrühma juures (olin hariduselt politoloog) ning doktorantuur tervisekäitumise valdkonnas oli tol hetkel ainuõige loogiline samm.
Miks oli oluline uurida lähemalt just neid küsimusi, mida oma doktoritöös käsitled?
Mitmed teadusuuringud on näidanud, et madal monoamiinide oksüdaasi aktiivsus ja antisotsiaalne käitumine on omavahel seotud, aga alati on olnud valimiks kas juba eelnevalt antisotsiaalse käitumisega või juba välja kujunenud käitumishäirega uuritavad. Lisaks on enamus avaldatud teadustulemustest tehtud meessoost uuritavate kohta. Mul oli hea võimalus, tuginedes longituudsele Eesti Laste Isiksuse, Käitumise ja Terviseuuringu (ELIKTU) andmestikule, uurida probleemse käitumise kujunemist juba lapsepõlvest alates ning seda tavakoolide õpilaste esindusliku valimi pealt.
Millised olid sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Valida õige juhendaja. Keskenduda alguses ainekursuste läbimisele, tekitades seeläbi „vaba aega“ teadustöö jaoks järgmistel aastatel. Kuna minu õpingud kattusid täpselt COVID-19 pandeemiaga, siis oli oluline mitte kaotada fookust ja teha hoolikalt läbimõeldud valikuid (loobusin mitmestki nö huvitavast ainest, mis ei oleks kuidagi dok.töö valmimisele kaasa aidanud).
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Meeldejääv – no kindlasti see pandeemiaga kaasnev elumuudatus. Ja see uhke tunne, kui esimene artikkel vastu võeti.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?
Tark eluviis on teha õigeid valikuid!
Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?
Minu juhendajaks oli Tartu ülikooli professor Jaanus Harro. Kõige rohkem hindan tema teadmisi ja seda mitte ainult konkreetses teadusvaldkonnas, vaid tema oskust näha alati suuremat pilti. Paigutada väikesed tulemused õigesse kohta, märgata kõrvalseisjaid ja kõrvalisi asju ja oskus seostada seda reaalse eluga.