Kes kardab ülikooli? Vastab rekreatsioonikorralduse magistrant Sander
ELU projekti “Kes kardab ülikooli?” raames uuriti TLÜ tudengitelt ja vilistlastelt nende hirmude, ootuste ja lootuste kohta, mis valdasid neid enne ülikooli astumist. Milline on aga tegelik kogemus? Küsimustele vastab Sander Paavo – rekreatsioonikorralduse magistrant, kes lõpetab 2023. aasta suvel.
Mis mõjutas Sind Sinu eriala valikul?
Minu jaoks oli tähtis, et eriala oleks huvitav ning et tulevikus saaks teha võimalikult loomingulist tööd. Lisaks mõjutas ka soov kindla peale ülikooli sisse saada. Magistrisse on kergem kandideerida kui bakalaureuseõppesse. Kolmandaks soovisin, et oleks kaugõppe võimalus.
Millised olid Sinu ootused seoses ülikooli sisse saamisega?
Kuna 2020. aasta magistrikatsetel pidin väga palju pingutama, siis minu põhiline ootus oli, et 2021. aasta katsed oleksid kergemad ning saaksin paremini hakkama.
Ja milline oli reaalsus, kui võrdled seda oma algsete lootustega?
Reaalsus oli see, et katsetel pidi korralikult ajusid ragistama – küsiti tulevase magistritöö algset plaani ning mõtlesin midagi välja.
Ehk siis improviseerisid kohapeal?
Ei, mitte nii. Tuli esitada esialgne idee, see ülikoolile saata ning siis sisseastumiskatsetel täpsustavatele küsimustele vastata.
Sa mainisid enne, et lootsid kindla peale ülikooli sisse saada, aga milliseid lootusi Sul veel oli?
Lootsin, et loenguid annaksid tuttavad õppejõud ja nii läkski.
Millised lootused ei saanud reaalsuseks? Ja mis Sa arvad, miks nii läks?
Lootsin, et saan nõu küsida oma endiselt treenerilt, kes õppis sama eriala, aga tuleb välja, et vahepeal on õppekava muutunud. Paljudest õppeainetest ning kodutöödest, mis meil praegu on, ei ole tema midagi kuulnud.
Mis tekitas seoses ülikoolieluga kõige rohkem hirmu?
Ega otseselt mingit hirmu ei ole olnud. Pigem olen lihtsalt ülikoolielu suhtes pabistanud ning siis hiljem kõige üle järele mõelnud ja rahulikult võtnud.
Mille üle Sa kõige rohkem sellisel juhul pabistanud oled?
Muretsesin, kas suudan tähtaegadest kinni pidada ning kõik asjad korralikult tehtud saada. Kuna mõned õppeained tundusid rasked, siis tundusid rasked ka nende eksamid.
Kui Sa nüüd mõtled tuleviku peale, kui kõik eksamid ja tööd on tehtud, siis mis Sa arvad, millised hirmud ja pabistamised võivad tühiseks osutuda?
Enamikud. Peab lihtsalt õigeaegselt vaeva nägema ja õppima. Üle mõelda ei ole mõtet. Soovitan rahulikult võtta, sest paratamatult peab asjad ära tegema ning midagi pole teha – kõik ei lähe alati kergelt.
Sa andsid väga palju nõu praegustele ja tulevastele tudengitele. Kas Sul on mõni nõuanne või soovitus sisseastujatele?
Sisseastuja, uuri põhjalikult seda eriala, kuhu sa kandideerida tahad! Tutvu õppekavaga, mis ained seal on ja mis keeles. Vaata ka ASIOst eeldatavat tunniplaani. Küsi oma tuttavatelt, kas keegi on seda eriala ka varem õppinud, et saaksid vajadusel nõu küsida.
Tee endale plaan, et saavutada eesmärk. Kindlasti pane kirja tähtaegade ja eksamite kuupäevad. Suhtle oma kursusekaaslastega, sest kokkuvõttes olete te üks meeskond. Enne kui satud pabinasse, siis hinga 10 korda sügavalt sisse ja välja ning mure muutub kergemaks.
Ja loomulikult naudi oma ülikooliaastaid, nagu on ütlus "Play hard, work hard!". See käib tudengielu juurde. Need tudengiaastad on väga vinged ja saad sõbrad-tuttavad kogu eluks. Omast kogemusest ütlen, et olen tänaseks leidnud palju häid sõpru ja tuttavaid just tänu ülikoolile.
Intervjueerija
Elisa Johanna Lepiku, rekreatsioonikorralduse II kursus
Tutvu projektiga "Kes kardab ülikooli?"