Me peame rääkima jätkusuutlikkusest
Seni levinud arusaamade kohaselt on jätkusuutlik areng justkui loodusteadlaste teema. Tõepoolest, loodusteadlased näevad läbi oma teadustöö mõjusid, mida inimtegevus loodusele avaldab ja see muudab meid murelikuks. Hiljuti allkirjastasid ligi 15 000 loodusteadlast ühispöördumise kõigi maade rahvastele, kus kutsuti üles kiiresti muutma meie senist käitumist, kuna vastasel juhul on meie heaolu hoidmine praegusel kujul keeruline. Eriti just viimase sajandi jooksul on inimkond muutunud Maa keskkonda oluliselt mõjutavaks teguriks, mistõttu on käesolevat ajastut nimetatud Antropotseeniks – inimese ajastuks.
Ülikool on institutsioon, kus kujundatakse ühiskonna tulevikku. Siin töötavad ja õppivad inimesed teavad rohkem ja seetõttu ka vastutavad rohkem meie ühise tuleviku kujundamise pärast. Teadmiste hulk meid ümbritseva keskkonna, sh. ühiskonna toimimist mõjutavate protsesside kohta pole kunagi olnud nii suur. Need teadmised vajavad haridussüsteemis toetamist meie käitumise ümberkujundamiseks.
Seni piisas meie heaolu parandamiseks tehnoloogilisest innovatsioonist ja üha uute loodusressursside rakendamisest inimkonna heaks. Üha arenevate teadmiste toel saaks see protsess ka jätkuda. Paraku seavad muutused ökosüsteemides meie heaolu edasisele kasvule piirid ette. Küsimused, millele inimkond vastuseid peab leidma, on nurjatut laadi ning nende lahendamine pole ühe distsipliini piires võimalik.
Lahenduste ootust peegeldavad kõige selgemalt ülikoolis õpinguid alustavad üliõpilased. Mitmed uuringud on näidanud, et peale kasvavad põlvkonnad erinevad oma käitumiselt varasematest põlvkondadest. Ka meie suhtlusruumis kõlavad sildistamised, millega nimetatakse eelmise aastatuhande viimasel kümnendil ja käesoleva sajandi esimesel kümnendil sündinuid saamatuteks lumehelbekesteks. Aga siis tulevad need samad „saamatud“ ja korraldavad kolme tunniga Tallinna Vabaduse väljakul tantsupeo.
See on näide sellest, et meie nooremad kaaslased oskavad keskendunult, kiiresti ja põhjalikult tegutseda nende eesmärkide nimel, mis neile olulised on. Nad väärtustavad asju, mis varasematele põlvkondadele võibolla nii tähtsad pole olnud. Mitmed autoriteetsed uuringud näitavad, et millenniumi põlvkond on vägagi teadlik ühiskonna ja neid isiklikult ees ootavatest väljakutsetest, nad soovivad ise midagi parema tuleviku nimel ära teha. Nende üheks oluliseks väärtuseks on sotsiaalne ja ökoloogiline jätkusuutlikkus.
Neist väärtustest lähtuvalt langetatakse otsused ka ülikooli valikul. Peale heade teadusnäitajate määrab üha enam üliõpilaste valiku, milline on ülikooli missioon keskkonna hoiuks ja võrdse kohtlemise tagamiseks. Hinnatakse, kas ja kuidas ülikool toetab nende arengut parema tuleviku visioneerimisel ning selle saavutamiseks vajalike kriitilise ja süsteemse mõtlemise, koostöö- ja jõustamisoskuste kujunemist. Selliste oskuste omandamine ei toimu spetsiaalsetes säästvat arengut käsitlevates loengutes, vaid interdistsiplinaarse iseloomuga aktiivset panustamist eeldavates elulisi küsimusi käsitlevates programmides. Selliselt tegutsedes leiame ühiselt lahendusi inimkonna ees seisvatele suurtele väljakutsetele.
Autor: Mihkel Kangur, Tallinna Ülikooli jätkusuutliku arengu dotsent.
