Loodusblogi

Tallinna Ülikooli doktor Piret Vacht: tahan panustada suurema probleemi lahendamisesse

Tallinna Ülikoolis on viimase aasta jooksul doktoritööd kaitsnud hulk tarku ja andekaid inimesi, keda sügisel pidulikult ülikoolis promoveeritakse. Tänavune uute doktorite promoveerimine toimub 20. novembril. Tegime värskete doktoritega juttu. Küsisime nende praeguste tegemiste kohta ning seda, kuidas nad end väitekirja kirjutamise ajal motiveerisid ning distsiplineerisid. Uurisime muidugi ka seda, kuidas nad oma teadustööga maailma parandavad.

Piret Vacht

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktor Piret Vacht kaitses sel kevadel oma doktoritööd, milles uuris ränivetikaid ning sarvlesti õhu- ja veesaastest mõjutatud kaldavööndite, kolme Eesti lennuvälja ning Tallinna tühermaade muldade näitel.

  • Kuidas jõudsid õpingute jooksul oma uurimisteema juurde ehk kuidas tekkis selle valdkonna vastu huvi?

Huvi tekkis bakalaureuse- ja magistriõpingute käigus, mil hakkasin hoomama kui vähe me tegelikult teame mullaelustikust ja tugeva inimmõjuga mullaökosüsteemidest. Kui mulla ränvetikakooslusi ja hooghännalisi olin ka varem uurinud, siis doktoritöös käsitlesin ka Eestis seni väga vähe uuritud mullaelustiku rühma nimelt mulla sarvlestad. Valiku põhjuseks oligi suuresti asjaolu, et Eestis on selle seltsiga tegelevaid inimesi väga vähe, ometi on tegemist väga potentsiaalika indikaatorrühmaga. Valikut ei pidanud ma kahetsema, kuna sarvlestad osutusid tõeliselt põnevaks uurimisobjektiks.

  • Kas saad oma igapäevases töös rakendada teadustööst saadud teadmisi?

Töötan Tallinna Ülikooli Loodus ja terviseteaduste instituudis keskkonnakorralduse lektorina, kuid panustan ka mitmetesse käsilolevatesse teadusprojektidesse, mis tegelevad erinevate (linna) rohealadega ja nende pakutavate hüvedega. Eriline huvi on mul endiselt linnamuldade ja -aianduse, samuti linnade säilenõtkust toetava maastikuarhitektuuri vastu. Teadustööst saadud teadmisi ja kogemusi kasutan ka palju õppetöös.

Muld
Mullaproovide võtmine.
  • Doktoritöö valmis kirjutamine on üsna suur töö ja vajab kindlasti pidevat enese motiveerimist. Mis tehnikaid kasutasid fookuse hoidmiseks? 

Pean nentima, et minu doktoritöö valmis kirjutamise protsess küll eriti stabiilne ja järjepidev ei olnud - tegin seda täiskoormusel töö ja väikese lapse kõrval, ehk siis tegin seda siis kui võimalik oli. Muidugi tuleb ka arvesse võtta, et ehk doktoritöö enda kirjutamisest pikaajalisem ja rohkem motivatsiooni nõudev osa on doktoritöö artiklite kirjutamine, mis nõudis mõnel perioodil väga intensiivset tööperioodi, siis jälle kuid ootamist, mille ajal sai tegeleda teiste tegevustega. Doktoritöö enda kirjutamine oli juba märksa lihtsam ja kiiremini edenev protsess. Minu jaoks on alati parim aeg kirjutamiseks olnud varahommik kuni ennelõuna ning öötöö minu puhul ei toimi, pigem töötan nädalavahetustel.

  • Kui oma doktorantuuri ajale tagasi vaatad, siis mis sellest kõige eredamalt meelde on jäänud?

"Minu jaoks on üks olulisemaid asju see, et töö mida ma teen on selline, mida teen innustusega ja näen seda tehes, et see panustab mingi suurema probleemi lahendamisesse."

- Piret Vacht

Kõige eredamad kogemused on kindlasti seotud õpingutega kaasnenud reisidega – mullalestade kursus Ohio State Universitys, põnevad konverentsikülastused ja välitööd, millest sai palju uusi ideid ja kontakte nii doktoritöö kui edasiste tegevuste tarbeks. Samuti on midagi erakordselt rahustavat selles, et ajagraafik võimaldab veeta päevi mikroskoobiga töötades, liike määrates ning tehes igapäevaselt põnevaid avastusi – nt leides liike, mida varem pole Eestist leitud. Praegu sellist aega juba naljalt ei leia. 

Eks mullaproovide kogumisel natukene ebatavalistest (tühermaad, lennuväljad) kohtadest ikka tekib inimestel kõikvõimalikke küsimusi. Siiski päris tore on meenutada, kuidas lennuvälja lennuraja servadest proovide kogumine käib – vihje: vahepeal tuleb väga kiiresti tegutseda ja saateauto saab oma kiirendusoskused proovile panna.

Teadusnipp
TeadusNipp: vanaks läinud küünelakk sobib suurepäraselt proovide isoleerimiseks.
  • Kuidas oma uurimistööga maailma parandasid? Kui hästi see enda arvates õnnestus?

Andsin oma killukese sellesse, et teame natuke rohkem nendest liikidest, kes meie inimmõjuga muldades elavad. Seda teadmist meil varem ei olnud. Samas jään realistiks, et minu uurimistöö tulemused ilmselt ei muuda kohe indikaatorsüsteeme ega aita ilma täiendavate uuringuteta meie muldi paremini kaitsta või nende toimimist parandada.

  • Kes on läbi aegade olnud teadlane, suurmees või mõtleja, kelle kõrval tahaksite tegutseda?

Minu arust oleks väga ebaaus siin nimetada vaid ühte sellist inimest, küll aga sooviksin tegutseda ka tulevikus nt SUITMA liikumise teadlastega, kes tegelevad just inimtegevusest mõjutatud muldadega, kuid väga meeldiks kui saaksin just erinevate teadusharude teadmisi omavahel lõimida.

"Andsin oma killukese sellesse, et teame natuke rohkem nendest liikidest, kes meie inimmõjuga muldades elavad. Seda teadmist meil varem ei olnud."

- Piret Vacht
  • Milliseks kujuneb Sinu arvate teadlase ja õppejõu elu järgmistel aastatel?

Kriis on õpetanud elama teatud stressiseisundis. Väikelapse vanemana tuleb elada teatud ootusärevuses, et kaua veel lasteaedu lahti hoitakse. Kevadine veebipõhine õppetöö korraldamine osutus just selletõttu väga suureks väljakutseks. Kaugtöö ja elukorraldus ei ole iseenesest probleem, küll aga on paras väljakutse suurt keskendumisvõimet nõudva töö tegemine kodukontorist, kui samal ajal vajab eelkooliealine laps tähelepanu. Loodan, et elu kujuneb üsna sarnaseks praegusega. Digilahendused on toonud arvukad seminarid ja konverentsid koju kätte, ja loodan, et see on üks asi, mis nii jääb ning vaid selleks, et targemaks saada, ei pea enam alati reisi ette võtma.

  • Mis Sa arvad, kas teadlaste ja noorteadlaste hääl on ühiskonnas piisavalt kuulda? 

Hääl võib ju kuulda olla, iseasi, kas kuulda olemisest midagi muutub. 

  • Millised on Sinu elus kõige olulisemad väärtused ja tõekspidamised, mille järgi elad ning mis aitavad Sul edu saavutada?

Minu jaoks on üks olulisemaid asju see, et töö mida ma teen on selline, mida teen innustusega ja näen seda tehes, et see panustab mingi suurema probleemi lahendamisesse. Oma igapäevategevustes püüan arvestada keskkonnaargumentidega – liigun peamiselt rattaga, kasvatan ise aiasaadusi, püüan tarbida teadlikult ja läbimõeldult.