Teade

Doktoritöö uuris sarvlesti ja ränivetikaid kui teineteist täiendavaid keskkonnaindikaatoreid

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Piret Vacht kaitses väitekirja, milles uuris ränivetikaid ning sarvlesti õhu- ja veesaastest mõjutatud kaldavööndite, kolme Eesti lennuvälja ning Tallinna tühermaade muldade näitel.

tlü

Uuritavad alad on mõjutatud väga erinevatest inimese poolt põhjustatud häiringutest. Kaldavööndi muldasid mõjutavad õhu- ja veesaaste, lennuvälju aga rajahooldusmeetodid ning lennuliikluse heitmed. Tühermaade puhul vaatles autor alasid nende vanusest lähtuvalt.

Piret Vacht selgitas oma töös välja, milline on erinevates paikades ränivetikate ja sarvlestade liigiline koosseis ning kui suur on erinevatel proovialadel leiduvate koosluste ühisosa.

Koosluste ühisosa tuvastamine aitas Vachti sõnul mõista, kui sarnased on uuritavad ökosüsteemid ja kuidas mõjutab kooslusi potentsiaalselt ka häiring, nagu näiteks õhusaaste. “Selgus, et Tallinna, Tartu ja Pärnu lennuväljadel on vaid umbes 20 protsenti ühiseid ränivetika- ja sarvlestaliike,“ selgitab autor. Ta lisab, et ülejäänud liikide leidumine on tõenäoliselt tingitud asukohale ainuomastest teguritest ning lennuväljade kasutamise ja majandamismeetmete erisustest.

Doktoritööst selgub, et võrreldes tühermaadega on lennuväljade ja kaldavööndi muldade ränivetika- ning sarvlestakooslused oluliselt arvukamad ja mitmekesisemad. Kui kaldavööndite puhul võis täheldada ka koosluste liigirikkuse tõusu koos häiringutaseme alanemisega, siis lennuväljade puhul kindlat tendentsi ei tuvastatud.

See-eest võis Vachti kinnitusel märgata üllatavalt kõrget liigirikkust näiteks Tallinna lennuvälja rajaservadel, ränivetikate puhul ka Pärnu lennuvälja lumesulatusplatsidel.

Kuigi ränivetikate ja sarvlestade kasutamine keskkonnaindikaatoritena on juba levinud (ränivetikate puhul küll pigem veekogudes ja märgaladel), on neid kahte organismirühma seni vaid harva kasutatud teineteist täiendavate bioindikaatoritena. Selles seisneb ka doktoritöö uudsus.

Näiteks saab sarvlesti ja ränivetikaid koos edukalt kasutada kaldavööndite muldade puhul. „Ka lennuväljade muldades on võimalik mõlemat organismirühma keskkonnatingimuste kohta informatsiooni saamiseks kasutada, ent siin on vaja tulevikus kaaluda proovikoguste suurendamist,” lisab väitekirja autor.

Tallinna tühermaad osutusid Vachti kinnitusel mõlemale organismirühmale kõige väljakutseterohkeimaks elupaigaks. Ilma metodoloogiliste muudatustena või täiendava indikaatorrühma (näiteks teiste lestaseltside või hooghännaliste) kaasamiseta ei ole nende kahe rühma, eriti aga ränivetikate, rakendamine neis oludes otstarbekas, kuna mõlema rühma arvukus oli seal väga madal.

Nii ränivetikaid kui ka sarvlesti on Eesti mullaökosüsteemides seni uuritud vaid üksikutes töödes. Doktoritöö käigus tuvastas autor Eesti jaoks muu hulgas 44 uut sarvlestaliiki.

Piret Vachti doktoritöö andis uusi teadmisi Eesti muldade fauna ja floora kohta. Kuna inimmõjutusega muldade osakaal kasvab nii Eestis kui ka mujal maailmas, on oluline rohkem teada mulla bioloogilise mitmekesisuse ja võimalike antropogeensete häiringute indikaatorite kohta. See võimaldaks meil tuvastada häiringuid ja potentsiaalselt ka hinnata taastamismeetmete tõhusust.

Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Piret Vachti doktoritöö "Diatoms and oribatid mites as bioindicators under different anthropogenic disturbances" („Sarvlestad ja ränivetikad bioindikaatoritena erineva inimmõju tingimustes“) avalik kaitsmine toimus reedel, 20. märtsil Tallinna Ülikoolis. 

Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli külalisprofessor ja vanemteadur Tiiu Koff ja Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži dotsent Annely Kuu. Oponendid on Tallinna Tehnikaülikooli Tartu Kolledži emeriitprofessor Mari Ivask ja Giesseni Ülikooli teadur Andrey S. Zaytsev. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.