Loodusblogi

„Kaasav Elu": Kuidas rakendada teadmisi nii, et saaksime kõigile ligipääsetava keskkonna?

Praegu ERMis avatud „Kaasava Elu" näituse näol ei ole tegemist vaid esemete väljapanekuga, vaid teistmoodi näitusega, kus sisu ja informatsioon ei ole esitatud tavavõtmes, vaid külastaja peab ise infokihtidest üles leidma enda jaoks olulisema ja protsessis kaasa mõtlema. Ekspositsioon baseerub teaduslikel uuringutel ehk populariseerib teadust ja mis väga oluline – selle näituse heaks on oma panuse andnud üliõpilased kõikidest Tallinnas tegutsevates ülikoolidest.

Kaasav ELU TLÜ LTI ERM

Kõikjal maailmas on järjest enam aktuaalne kõiki kaasava keskkonna loomine ja uudset lahenduste leidmine ning rakendamine. Üha olulisemalt tõstatub esiplaanile vajadus luua selliseid tooteid ja teenuseid, mis arvestaksid erinevate sihtgruppide vajadustega. Kui luuakse midagi erivajadustega inimestele, võib disaineri enda kogemus olla hoopis erinev sellest, mida kogeb kasutaja. Tuleks liikuda kaasava disaini poole, kus loojad võtavad arvesse võimalikult laia kasutajate grupi vajadusi.

2 - Jana Kadastik (2)

Skeem: Jana Kadastik

Kasutajakeskse disaini põhimõtete järgimine on väga oluline just õppevahendite loomisel. Õppimist kui ka igapäevaste esemete disaini käsitledes pööratakse järjest rohkem tähelepanu õppija/kasutaja positiivse emotsiooni kogemisele. On leitud, et õppimise emotsionaalne pool on väga tähtis ja kui õpilane tunneb ennast turvaliselt, suudab ta õppimisele palju paremini keskenduda. Kogemused näitavad, et õppevahendite loomisesse tuleks kaasata nii õpilased, õpetajad, erinevate erialade teadlased, spetsialistid, disainerid kui tootjad. Nii saab luua tõeliselt innovatiivseid vahendeid.

Loodus- ja terviseteaduste instituudi näituse “Kaasav ELU“ saalikujundust võib võrrelda metsaga – loodusliku ja loomupärase keskkonnaga. Metsas liikumine ja tegutsemine vajab oskusi ja nutikust, et ennast mitte vigastada ning mitte ära eksida. Me teame, et metsas on seeni ja marju, kuid kuidas üles leida parimad kasvukohad? Nii on ka igapäevase ligipääsetavusega – meil on küll olemas teadmised, kuid teatud takistused muudavad loomuliku kulgemise raskeks ja kohati isegi võimatuks. Kuidas rakendada teadmisi nii, et saaksime kõigile ligipääsetava keskkonna?

Näituse kujundusega on püütud luua ligipääsetav keskkond pakkudes kogemust läbi tunnetuse. Näitus on kui sild, mis annab erivajadusega inimesele teadmisi läbi võimalikult ligipääsetava kogemuse ja samas on see keskkond loomulik kõigile ja erivajaduse mõiste puhul tekib vaid küsimus, et kas erivajadus on ikka eriline?

3 - Piret Räni

Kavand: Piret Räni

“Kaasav ELU“ Eesti Rahva Muuseumis on kunstnik Piret Räni poolt kujundatud kui puuteraamatusse või pildiraamatusse minek.  Tähtsaimaks selle juures tuleks pidada stsenaariumi (protsessi). Ülejäänud on nii-öelda lavakujundus ja nii tuleb seda ka võtta. Kui inimene teatrisse läheb, ei vaata ta ju ainult lavakujundust.

4 - Tiia Artla

Foto: Tiia Artla

Eks näitusekülastajate seas võib esineda arvamusi seinast seina, kuid see näitus ei ole kunstinäitus, vaid lugu või ELU etendus, kus külastaja pole mitte saalis istuja, kes ainult vaatab, vaid kus osatäitjateks on külastajad ise. Paraku tänapäeval kohtab sageli pilti, kus kriitilised pealtvaatajad istuvad saalis, vaatavad lavakujundust. Kavaleht on olemas, kuid nad ei loe. Kui võtaksid kava lahti, saaksid nad aru, et etendust ei tulegi, vaid tuleb ise lavale uurima minna ja oma elu endale ise kokku lavastada.

Väljapaneku eesmärgiks on jagada teavet ja mõtteainest ligipääsetavusest mitmel tasandil: ekraanidel minutiloengutena, plakatitel (informatiivne tekst, joonised ja fotod), QR koodi kasutades kui ka esemeliste eksponaatide kaudu. Nii näidatakse, et informatsiooni võib olla palju, kuid see pole kõigile alati ühtemoodi kergelt kättesaadav.

Teisest küljest esitletakse praktilisi teostusi, mille loomisel peeti oluliseks, et järgitaks kasutajakeskse disaini põhimõtteid – toetuda keskkondade ja esemete loomiseks parimatele olemasolevatele teadmistele ja samas vastavaid prototüüpe luues arvestada sihtgrupi kasutajakogemust. Kasutajate tagasisidest lähtuvalt prototüüpe parandatakse ning täiendatakse. Nii püüame liikuda järjest tõhusama lahenduse poole. 

Selline ülesehitus peaks kutsuma külastajat kaasa mõtlema, kuidas rakendada kaasava disaini põhimõtteid, et luua ligipääsetavat keskkonda, (õppe)vahendeid jm, mis oleks nii universaalsed kuid kohandatavad individuaalsetele vajadustele. Näituse mõte ja väljund ei ole otseselt suunatud puuetega inimestele kui külastajatele, ega ka lastele, vaid lastevanematele, õpetajatele, disaineritele ja üldsusele. Soov on, et teadvustataks üha enam, et meiega kõrvuti on toimetamas ka teistsuguste vajadustega ühiskonnaliikmeid, kellele suunatud praktilised probleemilahendused kokkuvõttes võiksid sobida kõigile. Juhime tähelepanu vahendite valmistamisel kaasava disain põhimõtte järgimise vajadust ja kindlasti ligipääsetavust. Näited ja tulemid on seotud puuetega lastele vajalike vahendite valmistamise põhimõtetega.

Meie peamine sõnum on järgmine: ärge otsige näituselt valmis lahendusi ega lihtsalt kritiseerige nähtut, vaid proovige ise protsessi läbi mõelda. Vaadake, kuulake, tunnetage ja nii saate leida vastuse, kas erivajadus on eriline või mitte.
 

Näitus „Kaasav ELU" on avatud kuni järgmise aasta 31. jaanuarini ning selle kuraatorid on Tallinna Ülikooli käsitöötehnoloogia ja rahvakunsti teenekas lektor Tiia Artla ja haridusteaduste instituudi doktorant Jana Kadastik. Kujundaja on Piret Räni.

Näitus avatud kuni 30.01.2022. Avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. Sissepääs näitusele kuni 31.12.2022 püsinäituse „Kohtumised“ tasuta piletiga.

Vaata lähemalt