Seminar

Käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse seminar - Denis Matrov

Võta osa 01. oktoobril kell 11.00-12.00, ruumis T-415 TLÜ Käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse (KNT) seminarist, kus esineb külalisteadur Denis Matrov.

Loodus- ja terviseteaduste instituut

01.10.2020 kell 11.00 - 12.00

KNT seminar - Denis Matrov

 

Registreerige end KNT seminarile: „Silmaliigutuste ning ajukoore ja ülakünkakeste vahelise närvianatoomilise ühenduvuse uurimine küünisahvidel“. Lisainfo TLÜ veebilehelt.


Selleks, et sündmusele registreerida töötleb Tallinna Ülikooli (vastutav töötleja, lti@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

KNT seminar Denis M.

Lisa kalendrisse

iCal calendar

1. oktoobril toimuval seminaril esineb KNT külalisteadur Denis Matrov, kes tuli TLÜsse üheks semestriks. Matrov omab MSc ja PhD kraade psühholoogias, kusjuures teaduslikud uuringud on seotud eksperimentaalpsühholoogia ning neuroteadustega.

Ettekande teema on „Silmaliigutuste ning ajukoore ja ülakünkakeste vahelise närvianatoomilise ühenduvuse uurimine küünisahvidel“. 

Denis räägib oma ettekandes viimase 5 aasta vältel aset leidnud teaduslikust tööst küünisahvidega. Uuringud viidi läbi Jaapanis Kyoto ülikoolis ning rahvuslikus füsioloogiateaduste instituudis, kus ta töötas teadurina.

Ettekande sisu koha ütleb Denis Matrov järgmist: Funktsionaalselt “eesmise silmaväljana” (frontal eye field, FEF) tuntud ajukoore piirkond kontrollib sakkaadseid silmaliigutusi mitme laskuva närviraja kaudu, pealmiselt projektsioonina keskaju ülakünkakese (superior colliculus, SC) vahekihtidesse. Küünisahvidel ei ole FEF-i anatoomilised piirid seni kindlalt paika pandud ja samuti ei ole teada, mil määral on selle ajupiirkonna ja ülakünkakeste vahelised närvirajad säilitanud retinotoopilist korraldust, mis lähtub silma võrkkesta struktuurist. Ettekandes ma esitan viie katse tulemusi, mille käigus süstiti märgistusainet küünisahvi ülakünkakesse. Märgistusainetena kasutati retrograadselt levivat viirust (AAV2retro-CAG-EGFP) ja kooleratoksiini B osa (cholera toxin B, CTB).

Lisaks ma tutvustan lünga efekti (gap effect) uurimist visuaalselt juhitud silmaliigutuste nägemiskatses. Selles katses me testisime küünis- ja makaak-ahve ning inimesi sarnastes katsetingimustes, mis võimaldas meil võrrelda okulomotoorset käitumist kolme liigi vahel. Selle uuringu käsikiri on välja saadetud ajakirjasse Journal of Neurophysiology (toimetamata käsikiri asub siin: https://doi.org/10.1101/2020.05.27.120428).

Denis Matrov vastab ka hea meelega üldistele küsimustele ahvidega töö eripärast ja närvianatoomilise ühenduvuse uurimise meetoditest.

Tutvu Denis Matrovi ETIS'e leheküljega.

REGISTREERI