Avalik loeng

Treeni teadlikult loengusari: „Mitme näoga“ probleemi ehk peavalu põhjused, ennetused ja ravi

Harrastusportlastele suunatud teisipäeva õhtused loengud on alustanud juba üheksandat hooaaega. Sel aastal käsitleme teemadena toidu seost unega, peavalusid, mälutreeningut, vormi ajastamist, mehe tervist ning lümfiteraapiat.

Loodus- ja terviseteaduste instituut

07.12.2021 kell 18.00 - 19.30

TREENI TEADLIKULT sügis 2021

 

Tule ja registreeri end "Treeni teadlikult" sügis 2021 loengutesse. Loengud toimuvad teisipäeviti VEEBILOENGUTENA algusega kell 18:00. Ühe loengu kestus ca 1,5 h. Ühe loengu osavõtutasu on 10 €.

Täiendav info:
Telefon: (+372) 6391 751
E-post: katrin.soidra-zujev@tlu.ee

Selleks, et sündmusele registreerida töötleb Tallinna Ülikool
(vastutav töötleja: katrin.soidra-zujev@tlu.ee) järgmisi isikuandmeid:

TREENI TEADLIKULT sügis 2021

Lisa kalendrisse

iCal calendar

Harrastussportlastele suunatud teisipäeva õhtused loengud kutsuvad taas kuulama. Teemat „„Mitme näoga“ probleemi ehk peavalu põhjused, ennetused ja ravi“ käsitleb Neuroloogiakeskuse juhataja ja LTI külalisprofessor dr Toomas Toomsoo 7. detsembri õhtul kl 18.00.

Loengust lähemalt:

Neuroloog dr Toomas Toomsoo tõdeb, et peavalu on väga levinud probleem. Umbes 90%-l inimestest on elu jooksul pea vähemalt korra elus valutanud. Kas peavalu võib viidata insuldile? Arst selgitab täpsemalt erinevate peavalude põhjust ja kulgu.

Igapäevases elus on oluline teada, et peavalud jagunevad primaarseteks (peavalud, mida ei põhjusta ükski teine haigus) ja sekundaarseteks, kus peavalu on mõne teise haiguse tundemärk. Sekundaarsetele põhjustele (muudele haigustele) mõtleme eeskätt siis, kui peavalu tekib esimest korda elus.  Alati tasub meenutada, et esmakordselt elus äkki tekkinud ja ülitugev „välgunoole“ või „nagu lööks noaga pähe“ peavalu võib viidata insuldile.  Ka juhul, kui esmakordselt elus tekib väga tugev peavalu koos palavikuga, tuleks konsulteerida arstida, et valu põhjust täpsustada. Sõltumata sellest, millist tüüpi peavaluga tegemist on, tuleb raviga alustada kohe, kui tekib tunne, et valuhoog algab. Peavaluga inimesed tunnevad reeglina väga hästi ära algushetke ja siis tulekski kohe tegutseda. 

Õnneks leidub peavalude ennetamiseks ja raviks järjest rohkem vahendeid, nii et tänapäeval ei peaks enam keegi aega valusalt kaotama. Peavalude ravis eelistatakse alati nn puhtaid preparaate, näiteks käsimüügis olevad paratsetamool ja ibuprofeen. Nende ravimitega alustatakse kõigi peavalude puhul. Erandiks on need inimesed, kel peavalusid esineb harva, kuid on ravimiresidentsed ibuprofeenile ja paratsetamoolile.

Kui inimesel pea tihti valutab, kasutab ta mõistetavalt ka palju valuvaigisteid. Toomsoo kommenteerib teemat järgnevalt: „Sellega kaasneb oht, et valuvaigistid ise hakkavad peavalusid põhjustama. Seda olukorda nimetataksegi valuvaigistite liigtarvitamisest põhjustatud kroonilise peavalu sündroomiks.“ Hoolimata suurtest edusammudest eeskätt migreeniravis tuleb tunnistada, et peavalu on endiselt suur probleem ka 21. sajandil. Ka täna on sageli keeruline leida sobivaid ravimeid, mis konkreetse inimese puhul toimiksid ning mille kõrvaltoimed oleksid tagasihoidlikud ja talutavad. Õnneks on võimalused sobiva ravimeetodite leidmiseks paranenud märgatavalt just viimastel aastatel, turule on jõudnud ja jõudmas uued ravimid ja ravimeetodid.

Loengus osalejana saad vastused küsimustele:

  • Mis on peavalu? Mis kaasneb migreeni ja meeleoluhäiretega?
  • Mida peaks teadma sportlane peavalude erisustest?
  • Kuidas suhtuda sporditegemisse peavalu ajal, kas see aitab või teeb hullemaks?
  • Aga milline on peavalu elukaare algusest kuni vanema eani?
  • Miks ja millisena võib esineda peavalu meestel?
  • Mis on tõhus peavalu ravi ning kui palju võime tablettidest toituda?

Lektorist lähemalt:

Professor Toomas Toomsoo on lõpetanud Tartu Ülikooli arstiteaduskonna (1996), neuroloogia residentuuri (2001) ja on Tartu Ülikooli Närvikliiniku ning Saksamaa Tübingeni Ülikooli Aju-uuringute Keskuse doktorantuuris. Professor Toomsoo kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni, sh Eesti Neuroloogide ja Neurokirurgide Selts, Eesti Peavalu Selts jne. Neuroloogina aitab Toomsoo inimesi igasuguste neuroloogiliste probleemide korral, ent tema meditsiiniline erihuvi on peavalud ja Parkinsoni tõbi. Lisaks on professor Toomsool sertifikaat transkraniaalse sonograafia, neurovaskulaarse ultraheli teostamiseks (unearterid, ajuarterid) ja karpaaltunneli sündroomi hindamiseks ultrahelis. Toomsoo eesmärk arstina on leida üles haigus ja parim ravimeetod või aidata patsiendil aru saada, et neuroloogilist haigust ei ole.

REGISTREERI

Keda ootame loengusse?

Loengusari TREENI TEADLIKULT sügis 2021 on suunatud spordiga alustavatele ja sportivate inimesele, treenerile, füsioterapeudile, perearstidele ja -õdedele, lapsevanematele jt, kes on huvitatud praktilistest teadmisest. Sel aastal on fookuses tervis, toitumine, mälutreening, hooajaline füüsiline ettevalmistus ja vormi ajastamine. Käsitlemist leiavad une ja toidu seosed ning peavalu põhjused, ennetamine ja ravi. Erialaloenguna toimub sel aastal jõutreeningutel treeningmahu orientiirid ja intensiivsus. Eraldi teemana käsitletakse meeste tervist ning spordiarsti poolt COVID-19 läbipõdenute naasmist sporti. Füsioterapeut käsitleb praktilise loenguna seljavalu ning räägitakse lümfiteraapia ning kompressioonitoodete kasutusest. Kokku on sarjas 11 loengut, mis toimuvad igal teisipäeval kuni detsembri alguseni. Registreerida võib kõigile korraga või siis valitud huvipakkuvatele loengutele eraldi, sest igal nädalal on loengusarjas iseseisev teema.

Järgmised loengud:

  • 14.12 Mis on lümfiteraapia ja kompressioonravi?. Füsioterapeut Anastassia Šipilova

Täiendav info:

Katrin Soidra-Zujev
katrin.soidra-zujev@tlu.ee
639 1751

Loengusarja korraldab TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituut koostöös Tallinn Liigub programmiga. Teavitustööd aitab teha Delfi.