Elina Malleus uuris oma doktoritöös, kuidas eri vanuses õpilased mõistavad ilmastikunähtuseid
Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Elina Malleus kaitses doktoritööd, milles uuris õpilaste teadmisi ilmastikunähtustest ning erinevaid tegureid, mis toetavad teaduslike arusaamade kujunemist.
Ilmastikunähtused on valdkond, mida õpetatakse korduvalt eri klassides erineva raskusastmega. Näiteks pilved, sademed, vikerkaar ja muud nähtused on miski, millega puutume sageli kokku, kuid nende teadusliku selgituse selgeks saamine ei pruugi olla kõige lihtsam ja nõuab keerukate mõistete ning nendevaheliste seoste omandamist, selgitab doktoritöö autor Elina Malleus.
Doktoritöö autor uuris lasteaialapsi ning 2. 4. 6. ja 8. klassi õpilasi. Oodatult kasutasid Elina Malleuse sõnul lasteaialapsed enda selgitustes teistest rohkem igapäevakogemustega seotud kirjeldusi (näiteks vihm on see, mis tekitab lombid), 8. klassi õpilaste teadmised olid aga seostatumad ning täpsemad peale teemade läbimist klassitunnis.
„Ometi selgus, et nii lasteaialapsed kui ka õpilased, kes on teemasid koolis erineval tasemel läbinud, kasutavad keerukate mõistete selgitamiseks enamasti just tavakogemuste ja teaduslike teadmiste erinevaid kombinatsioone, mida töös nimetatakse sünteetilisteks teadmisteks,“ selgitab Malleus.
Vale mulje
Sünteetilised teadmised võivad olla teadusliku selgitusega võrreldes nii sisuliselt valed kui ka lihtsalt ebatäpsed. Näiteks põhjendasid Malleuse sõnul algklasside õpilased sademete tekkimist sellega, et osades pilvedes on rohkem või vähem veeauru ning seda on näha pilvede värvist ja suurusest. Õpilased 8. klassist aga sidusid omavahel erineval moel uusi mõisteid, kirjeldades näiteks muutusi õhurõhus.
„Sellised selgitused võivad olla väga heaks alguspunktiks õppetöös teemade käsitlemisel, kui seda oskavad õpetajad õpetamisel arvesse võtta,“ kinnitab doktoritöö autor.
Sünteetilised teadmised võivad saada ka takistuseks, jättes õpilasele endile ning õpetajale vale mulje, et teema on juba hästi omandatud. Elina Malleus uuris töös ka õpetajate arvamusi õpilaste ilmastikualaste teadmiste võimalikule tasemele. Selgus, et rohkem hinnati üle just vanemate (6. klassi) õpilaste teadmiste taset ja täpsemaid hinnanguid anti nooremate õpilaste teadmistele.
Süsteemne tugi
Malleuse sõnul ei saa õpetades eeldada, et õpilaste teadmised mitmekordsel teemade käsitlemisel üha täpsemaks muutuvad ning see muutus ka püsima jääb. „Igal korral, kui uusi teadmisi õpitakse või vanu teemasid korratakse, võivad tekkida hoopis uued seosed ja ka uued keerukused teaduslike selgituste mõistmisel,“ selgitab ta doktoritöö tulemusi.
Püsivatele muutustele kaasa aitamine nõuab süsteemset tuge ja aega ka nende õpilaste puhul, kes pealtnäha omavaid häid eelteadmisi, ei jää hätta seoste loomisega ning on motiveeritud. Seetõttu tuleb väitekirja autori kinnitusel õpetamist alati alustada ikka õppijate olemasolevate arusaamade struktuuri põhjaliku uurimisega ning jälgida muutusi ka õppimise käigus.
TLÜ loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorandi Elina Malleuse doktoritöö pealkiri on „Students’ weather-related knowledge. What supports and impedes its development?“ („Õpilaste ilmastikualased teadmised ning nende arengut soodustavad ja takistavad tegurid“). Avalik kaitsmine toimus 18. oktoobril.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Eve Kikas. Oponendid on Jyväskylä Ülikooli professor Jouni Viiri ning Tallinna Ülikooli professor Aaro Toomela.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
