Ühe Minuti Loeng

Teadlane teab: Kuidas mõjub prügi loodusele? (Mihkel Kangur)

15. septembril toimub inimkonna ajaloo suurim kodanikualgatusena sündinud aktsioon - kümned miljonid inimesed inimesed koristavad loodusesse visatud prügi, et tõmmata tähelepanu üha kasvavale prügistamisprobleemile. Kuidas see otseselt meie loodusele kasulik on, teab Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur.

prügi metsas

Maailmakoristuspäeva käivitamine on eestimaalaste kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul kogu maailmale.

Inimesed on mittevajalikke asju alati ära visanud. Kuni asjad olid tehtud materjalidest, mis pärinesid otse loodusest, ei kaasnenud sellise käitumisega suuri probleeme. Looduslikust materjalist jäätmed lagunevad keskkonnas mõistliku aja jooksul. Soojema kliimaga piirkondades, lagunevad sellised jäätmed kiiremini. Külmema kliimaga aladel toimub aineringe aeglasemalt ning ka jäätmed lagunevad aeglasemalt. Lõunamaades võisid seega inimesed mittevajaliku poetada lihtsalt maha, põhjamaades pidi igal talul olema oma auk kuhu jäätmed kokku veeti.

Selline käitumine on paraku paljuski kandunud ka tänapäeva, kuid kuna me oleme kasutusele võtnud materjale, mis looduses mõistliku aja jooksul ära ei lagune, on meil tekkinud probleem nimega prügi. Tänapäevaseid jäätmeid vanal viisil minema visata enam ei saa, kuna kaasaegsed, sünteetilised materjalid looduslikult praktiliselt ei lagune. Seetõttu näeme prügi kuhjumist kõikjal maailmas. Isegi meil, põhjamaades, kus jäätmete kokku kogumise kogemus on olnud pikaajaline, võime me leida loodusesse visatud rämpsu. Hoolimata sellest, et meil on jäätmete ära andmine tehtud väga lihtsaks, tekib loodusesse ikka uusi prügihunnikuid. Neid ei tekita keegi muu kui meie enda kaasmaalased. Peale selle, et loodusesse visatud prügi on kole, võivad sellisel käitumisel olla väga ebameeldivad ja ohtlikud tagajärjed.

Loodusesse visatud prügi annab järgmisele prügistajale justkui õigustuse samasse kohta ka oma rämps visata. Seda tuntakse katkise akna fenomenina, esimene maha visatud sigaretikoni või kohvitops võib olla alguseks kogu ümbruskonna allakäigule. Samavõrd on loodusesse visatud prügi ohtlik meie tervisele läbi füüsiliste vigastuste või keemiliste saasteainete.

Prügi probleemi lahendus algab meie elutegevusest tekkivate jäätmete koguse vähendamisest. See tähendab teadlikumat tarbimist, asjatute ostude ära jätmist, aga ka valikuid vähem pakendatud kauba kasuks. Kõige lihtsam, mida igaüks teha saab, on näiteks koos poekotiga kaasas kanda korduvkasutatavat kotikest puuviljade ostmiseks, et mitte iga kord uut kilekotti võtta. Kui siiski prügi tekib, peame me hoolitsema, et see satuks õigesse prügikasti või jäätmejaama. Prügi sorteerimine aitab vähendada looduslike toorainete kasutamist ja nii saab vähendada inimtegevuse läbi tekkivat keskkonnakahju. Prügi sorteerimisel saab jäätmest tooraine mõnele tööstusettevõttele.

Sageli oleme meid ümbritseva prügiga nii harjunud, et ei pane seda tähelegi. Ent keskkonda kuhjunud prügi on muutunud üleüldiseks probleemiks kogu maailmas, see on ohuks kõigele elavale ja me peame ühiselt sellele lahenduse leidma. Ülekohtune on viidata lõunamaades kuhjuvatele prügihunnikutele, kui need on sageli tekkinud meile eksporditavate asjade tootmise tagajärjel. Et me saaks nõuda, et naaber oma hoovi korda teeks, peame olema ise eeskujulikult puhtad.

Puhtama maailma heaks saab panuse anda igaüks. Kuidas maailmakoristuspäevast parimal viisil osa võtta, saab näha nende kodulehelt www.maailmakoristus.ee. Sellelt leheküljel on ka kaart millelt võib igaüks näha kus kohas talgulisi appi koristama oodatakse. Vali sealt mõni endale meelepärane koht välja ja registreeri ennast talguliseks. Abiliste registreerimine on oluline, et korraldajatel oleks lihtsam talguliste tööd koordineerida. Kuid loomulikult võib minna ja ära koristada ka mõne sellise koha mida kaardistatud pole. Kõik ikka selleks, et maailma puhtamaks saada ja kes juba korra on talgutel käinud, oskab veel paremini hinnata puhata looduse ilu.